MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1098 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju h
§ 121
lg 1 p 1) ja kaebeõiguse puudumise tõttu (
§ 121lg 2 p 1).
3. Kaebaja on viidanud nii enda vahistamisele kui ka läbiotsimisele. Arvestades kaebaja esitatud viiteid kriminaalasjale ja kohtute infosüsteemis kättesaadavaid andmeid kriminaalasjade kohta, järeldab kohus, et nii vahistamine kui ka läbiotsimine on toimetatud kriminaalmenetluse raames.
§ 4
lg 1 sätestab, et avalik-õigusliku vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on süüteomenetlusega seonduvalt ette nähtud teistsugune menetluskord ning vaidluse lahendamiseks on pädev maakohus. Kaebaja etteheited on läbivalt suunatud politsei vastu. Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, 1
(3)milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati – SKHS § 7 lg
- Riigikohus selgitas 10.03.2023 määruses nr 3-22-500, et seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Riigikohtu lahendist tuleneb, et SKHS kohaldamisalas on kõik tegevused ja toimingud, mida ei ole õige käsitleda eraldi süüteomenetlusest. Kaebaja on viidanud mitmetele tegevustele, mis võivad esineda ka korrakaitse tagamisel või järelevalve läbiviimisel. Kaebaja kirjeldusest nähtub siiski, et läbiviimisel olid kriminaalmenetluse tagamisega seotud toimingud. Nii menetluse eesmärki kui ka raskuspunkti arvestades tuleb järeldada, et kõik need toimingud on läbi viidud kriminaalmenetluse käigus
- Ka kaebaja õiguseid vahistamisel või läbiotsimisel reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Kohus käsitleb seetõttu süüteomenetluse tagamise osana Politsei- ja Piirivalveameti poolt nii korteriomaniku teavitamist, kaebajale telefoninumbri andmata jätmist (KrMS § 133), ravimite andmata jätmist; toimingute tegemisel vahetu sunni kasutamist ning samuti kaebaja vara säilitamist (KrMS § 8 lg 1 p 5). Kui kaebaja on vahistamise tõttu jäänud ilma toimetulekutoetusest või muudest toetustest, on ka see vahetult seotud vahistamise tagajärjena süüteomenetlusega (SHS § 132 lg 7) ja seda nõuet on võimalik lahendada süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise käigus. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (SKHS § 17).
- Kaebaja on osades väidetes tuginenud võimalikule vangla tegevusetusele (sotsiaaltöötaja tegevusetus lk 4, nõustamata jätmine lk 8, samuti et vangla ei paku elatusmiinimumi toetust lk 11). Kaebaja on selgitanud, et oma tegevusetusega õhutab Tallinna Vangla sisuliselt diskrimineerimist ja vastav kaebus on juba esitatud (kaebuse lk 8). Seega järeldab kohus, et kaebaja ei soovi käesolevas asjas esitada vangla vastu kaebust ning ta on ka teadlik kohustuslikust kohtueelsest menetlusest, mis tuleb enne kohtule kaebuse esitamist läbida (VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Kaebaja on esitanud väiteid sotsiaaltöö puuduste ja ravimite andmata jätmise osas juba haldusasjas nr 3-23-999 (kaebus esitatud 08.05.2023, kaebus tagastatud 12.05.2023). Nimetatud asjas selgitas kohus samuti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei tõlgenda kohus käesolevat kaebust kahjunõudena Tallinna Vangla vastu, kuna
(1)kaebaja on kinnitanud, et vastav kaebus on juba esitatud;
(2)kaebajal tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
- Kui kaebaja üürileping on lõpetatud, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda tsiviilkohtusse. Halduskohtu pädevuses ei ole üürniku ja üürileandja vaheliste vaidluste lahendamine. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamiseks on pädev maakohus (TsMS § 1).
- Kaebaja on viidanud ka sotsiaalameti kohustusele tasuda kaebaja eluasemekulusid ja elatusmiinimumi. Kohus kontrollis Tallinna linnalt (lähtuvalt kaebaja elukohast), et kaebajale on määratud: 1 Vt „Järelevalve- ja süüteomenetluse piiritlemine“, C. Eljas, S. Kirsimägi, R. Kroonberg; Sisekaitseakadeemia, 2018, lk 12 jj . Kättesaadav https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2061/Piiritlemine_FIN.pdf?sequence=1&isAllowed=y 2
(3)- 20.02.2023 taotluse alusel perekonna sissetulekust sõltuv toetus; - 31.03.2023 taotluse alusel toimetulekutoetus; - 26.04.2023 taotluse alusel toimetulekutoetus. Tallinna linn vastas ka, et kuna kaebaja viibib vahi all, ei ole talle võimalik toimetulekutoetust edaspidiselt määrata. Kohus selgitab, et toimetulekutoetus on taotlusepõhine (SHS § 132 lg 1), mitte automaatselt makstav toetus. Seega tekib kaebajal kaebeõigus alles siis, kui kaebaja esitab kohalikule omavalitsusele taotluse toetuse saamiseks ja see jäetakse rahuldamata (RVastS § 6 lg 3). Eeltoodust tulenevalt puuduks kaebajal kaebeõigus, kui kohus tõlgendaks kaebust esitatuna Tallinna linna vastu. Kohus märgib kaebajale teadmiseks, et toimetulekutoetust ei määrata isikule, kes viibib kinnipeetava või vahistatuna kinnipidamisasutuses (SHS § 132 lg 7). 7. Kaebaja on viidanud erinevatele normidele, mille tõttu ta leiab, et politseiametnikud on toime pannud kuriteo. Halduskohtu pädevuses ei ole süüteoteadete lahendamine. Kaebaja võib vastava avaluse esitada prokuratuurile. 8. Kohtule ei nähtu ühtegi kaebusest tulenevat nõuet, mille lahendamine oleks kohtu pädevuses või mille osas oleks kaebajal kaebeõigus, sh kaebust tõlgendades (
§ 2lg 4). Seetõttu tagastab kohus kaebuse ja jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
(3)