← Eesti

2-22-14370/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14370 Tsiviilasi A. M. P. hagi V. R. vas

§ 102lg 2 alusel, siis tuleb hagi rahuldada.

Kostja suuremad transpordikulud Soomes tööl käimiseks ei ole

§ 102

lg-s 2 märgitud mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse elatise vähendamist

§ 101alusel arvutatud elatise summast.

  1. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud konkreetseid kulutusi, mis tal seoses teise lapsega kanda tuleb. Samuti ei ole kostja tuginenud asjaolule, et hageja hagiavalduses nõutud elatisraha maksmisel ei oleks ta enam suuteline oma teist alaealist last võrdväärselt ülal pidama. Arvestades kostja sissetuleku suurust, ei ole hagejal põhjust kahelda kostja suutlikkuses mõlemale lapsele ülalpidamist võimaldada, sh hagejale suuremas summas, kui hetkel määruses kokku lepitud.
  2. Vastuse p 1.
  3. osas (lapse toidukulud) märgime, et Justiitsministeeriumi tellitud ning
  4. aastal valminud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes on Tervise Arengu Instituudi poolt hinnatud 7-12aastaste laste keskmiseks energiavajaduseks 2000 kcal, millest tulenevalt on sellise energiavajaduse korral lapse toidukorvi hind keskmiselt 134,2 eurot kuus. Nimetatud uuringus on rõhutatud, et ostukorvi hindamine aruande raames on subjektiivne ning ei vasta täielikult erinevate laste vajadusele. Aastal 2020, mil lõpparuanne koostati, oli Statistikaameti andmete kohaselt toidukorvi maksumus keskmiselt 104,86 eurot kuus, kuid
  5. aastal tõusis see 106,8 euroni kuus. Hagejal olid toidukulud ka
  6. aasta, mille suurus oli 105 eurot kuus. Hageja hinnangul on tänaste toiduhindade juures 200 eurot kuus lapse kohta mõistlik ning vanemale ei saa ette heita, kui ta püüab lähtuda sellest, et lapse toit oleks tervislik ja kvaliteetne. Hageja hinnangul on kostja nõue, et hageja peab 2018.a. toidukulusid põhjendama, koormav ja põhjendamatu, kuna üldiselt teadaolev asjaolu on see, et toidukorvi hind on tõusnud. 4

(15)
  1. Tallinna Lastehaigla uuringud on kinnitanud, et hagejal esineb erinevaid allergiaid – allergiad esinevad järgmiste ärritajate suhtes: punane ja valge kala, olmetolm ning koeraja kassikarvad. Seega peab hageja elustiil ja eluaseme valikul arvestama nimetatud asjaoluga. Hageja peab saama vajalikus koguses D vitamiini, tal peavad olema tagatud allergia ravimid, mille arst on välja kirjutanud. Hagejal on tuvastatud alates sünnist atoopiline dermatiit diagnoos, ka selleks on vajalik tarvitada retseptiravimit (spetsiaalne kreem).
  2. Hageja ei soovi ära jätta ühtegi ringi. Hageja käib Tallinna Muusikakoolis, kuid soovib astuda tulevikus xxx). Soovib õppida oreli mängu. Detsembris 2022 esines ta Eesti Muusika- ja Teatri Akadeemia (EMTA) saalis kahe palaga; soovib juurde omandada solfedžo tunde. Ka tantsimisest ei soovi loobuda, kuna see on seotud hageja tervise ja arenguga. Hagejal on sünnist saati nõgus selg (pärilik) ning juba varakult soovitas perearst, et hageja peab balletitundides ja tantsimises käima, mis toestaks, tugevdaks seljalihaseid. Eelkoolieas hageja käis balletiringis, kooliajast peale ansamblis X. Hageja on palju esinenud – Salme Kultuurikeskuses, Alexela keskuses, koolis, Estonia teatri väikeses saalis ja mujal ning hagejale see meeldib, arendab teda. Tants ja muusikahuvi on seotud hageja tulevikukavadega – hageja soovib omandada oskused, millega ta saaks leiba teenida (nt muusikat õpetada, kirikus, kontserdil orelit mängida). Samuti hageja ei taha jätta ära Tallinna Ülikoolis toimuvat Balti meedia kooli (BFM) filmi õpet. Õpib seal filmimist, helindamist, video tegemist. Samuti seotud hageja tuleviku suundadega. Hageja kommenteerib ka välisreiside teemat. Kevadel 2022 käis hageja koos emaga Lätis Siguldas ühepäevasel bussireisil (taimelaadal koos ekskursiooniga). Pilet emale maksis 30 eurot, hagejale 27-28 eurot. Hageja õpib x koolis ja kõik tema klassikaaslased käivad läbi aasta välismaal reisidel. Hageja on samuti avaldanud soovi korduvalt sõita välismaale, sest teised kõik käivad ning kui hageja seda ei saa, võib ta sattuda kaasõpilaste silmis halvemusse. Hageja ema on reisid saanud soodushindadega (ka Türgi toitlustusega), ei ole võtnud täishinnaga, lisaks keskmise või alla keskmise mugavustega hotelliga. Eesmärk on avardada lapse silmaringi kultuuriliselt, samas pisutki puhata. Linnalaagrites on kaks korda päevas tagatud toitlustamine, hageja saab sooja sööki. Lisaks pakutakse tegevusi, lapsed on hoitud ja neil on järelevalve. Ei oleks pedagoogiliselt õige, kui hageja oleks päevad läbi suvel üksinda kodus ja ilma järelevalveta. Seadusliku esindaja vanemad on surnud, lapsele palgata järelevalve oleks tunduvalt kallim, kui suve jooksul üks või kaks korda laagris viibida.
  3. Kostja on kinnitanud, et kostja nimele kuulub kinnistu (vastuse p 1.4.4.), millega seoses kannab ta ka igakuiseid laenukulusid, mille suurus sõltub euriborist. Nimetatud kinnistu on soetatud laenuvahenditega. Samas märgib kostja, et seoses Soomes töötamisega peab ta tasuma üüri Soomes (p 1.4.10.) summas 375 eurot kuus. Nimetatud asjaoludest nähtub, et kostja on tekitanud endale topeltkulutused – seega ei saa nõustuda, et tegemist on vähekindlustatud isikuga, kuna vastasel juhul ei oleks võimalik krediidiasutusest laenu saada. Kuna kostja töötab alaliselt Soomes, siis ilmselt ta igapäevaselt kinnistul ei ela, seega oleks nimetatud kulude vältimise arvel võimalik ülalpidamiskohustust mõlema lapse eest kanda ka senisest suuremas ulatuses. Seega nimetatud asjaolude kohtu ette toomine ei näita kostja vähest finantsilist võimekust elatisenõude täitmiseks, vaid vastupidi: kostjal on küllaldaselt rahalisi vahendeid, et omada kinnistut Eestis, tasuda laenumakseid, kandes samal ajal üürikulusid Soomes.
  4. Hageja selgitab, et antud juhul ei ole lapse annete arendamise puhul tegemist tema seadusliku esindaja soovunelmatega. On üldteada asjaolu, et lapse muusikaliste võimete 5
(15)arendamisega tuleb alustada võimalikult varakult, sellisel juhul on ka täidetud eeldused, et lapsest võib üldse saada muusik. Hageja on ilmutanud varast muusikalist andekust, talenti, mida arendatakse teadlikult, laps käib muusikakoolis, kooris, harjutab esinemist avalikkuse ees. Hageja esitab enda muusikalise arendamise programmi kohta järgmised tõendid: Tallinna Muusikakooli tunnistus (Lisa 3), ainult väga head hinded; kiituskiri klassi lõpetamise kohta muusikakoolis (Lisa 4); hageja on osalenud Lasteekraani Muusikastuudio Koorikooli ettevalmistusklassis (Lisa 5 – koorikooli tunnistused) väga heade tulemustega; hageja on tubli õppur, kes oskab esineda avalikkuse ees (Lisa 6 – hageja tänukirjad). Seega hageja kokkuvõttes leiab, et kulud, mis on kantud seoses tema hariduse omandamise ja huvitegevusega, on igati põhjendatud ning vajalikud ning tegemist ei ole tarbetu kuluga nagu kostja väidab. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
  1. Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei saa elukallidus iseenesest olla aluseks elatise suurendamiseks. Elukallidus puudutab täna kogu elanikkonda. Elatise nõude suurendamiseks võiks anda alust hageja vajaduste muutumine, kuid hageja vajadused iseenesest ajas muutunud ei ole. Kostjale teadaolevalt puudub hagejal ka erivajadus, mis võiks anda alust elatise suurendamiseks. Seega faktiliselt ja formaalselt puuduvad asjaolud elatise nõude suurendamiseks.
  2. On küsitav, kas hagejale peab olema tagatud võimalus osaleda linnalaagris ja viibida vähemalt kord aastas välisreisil. Kostja hinnangul mitte. Tegemist on luksusega, mitte baasvajadusega.
  3. Väited, et kostja on Soomes töötades rikastunud, ei vasta tõele. Töökoht Soomes ega vallas-ja kinnisasja omamine ei väljenda mitte ühelgi moel kostja jõukust. Kostjal on püsikulud, millele kulub kogu sissetulek. Viimased kuud on kostja olnud sunnitud kasutama täiendavalt sääste.
  4. Puudub vaidlus selles osas, et kostja töötab Soomes. Kostjal on kehtiv töösuhe ettevõttega X OY. Kostja viimase kuu keskmine netotöötasu on 2339,24 eurot. Töökoht Soomes eeldab ka elukoha olemasolu. Kostja elab Soomes üürikorteris, mille üür on jagatav. Kostja osa üürimaksest on 375 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps – M. R.. Kokkuleppel lapse emaga maksab kostja talle elatist summas 200 eurot. Kostja omandis on elukondlik kinnisvara asukohaga R., xxx maakond. Tegemist on kostja koduga. Kinnistul asuva elamu renoveerimiseks on kostja võtnud Swedbank AS-st kodulaenu summas 30 000 eurot. Kuivõrd laenu tagasimakse sõltub euriborist, on see pidevas muutumises, hetkel ligi 300 eurot kuus. Kostja omandis on mootorratas. Mootorrattas on soetatud laenuga. Laenu igakuine tagasimakse on 170,64 eurot. Kostja igakuine kulu kindlustusmaksetele on kokku ligi 78 eurot, kulu sideteenustele on kokku 63,50 eurot. Kostja käib regulaarselt Eestis, millega kaasnevad olulised kulud. Regulaarsel Eestis käimisel on kaks põhjust – kostja hoolt vajav ema (kostja on oma ema ainus hooldaja) ja eramu renoveerimistööd. Ainuüksi laevapiletitele kulub iga kuu kuni 300 eurot. 6
(15)Kostja omandis on
  1. aasta sõiduauto Volvo V
  2. Selle orienteeruv turuväärtus on 3000-4000 eurot. Sõiduauto on kostjale hädavajalik tarbeese. Ilma sõiduautota ei ole kostjal võimalik tööl käia. Sõiduki kasutamisega kaasneb kulu kütusele. Kütusele kulub ligikaudu 400 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja sissetulekud 2 339,24 € ja püsikulud 2 097,14 €, vahe 242,10 €, mille eest kostja peab katma oma kõikvõimalikud muud kulud (s.o toit, riided jms). On ilmne, et kostja elab oma võimete piiril.
  3. Hageja seadusliku esindaja bruto töötasu on hagi p-st 1.9 nähtuvalt 1800 eurot. Kuivõrd vastavasisulist tõendit hageja seaduslik esindaja hagi juurde lisanud ei ole, puudub võimalus nimetatud fakti kontrollida. Kostjale teadaolevalt on hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord oluliselt parem võrreldes hagis esitatuga ega ole muuhulgas võrreldav kostjaga. Nimelt omab hageja seaduslik esindaja 3-toalist korterit PõhjaTallinnas ning kinnistut Jõgevamaal. Kusjuures kinnistul asub x mõis, mida hageja seaduslik esindaja renoveerib. Hageja seaduslik esindaja on saanud mõisa renoveerimiseks toetust ja tõenäoliselt paigutanud sinna ka omavahendeid. Erinevalt kostjast on hageja seaduslikul esindajal muuhulgas võimekus käia regulaarsetel välisreisidel.
  4. Täna kohtleb kostja oma ülalpeetavaid võrdselt. Juhul kui kohus hagi rahuldab, kahjustab see kostja võimet end ülal pidada, sh seab kostja ülalpeetavad ebavõrdsesse seisu. Kostjale teadaolevalt puudub mistahes mõistlik põhjus, miks hageja huvid peavad võrreldes kostja teise alaealise ülalpeetavaga olema eelisseisus.
  5. On küsitav, kas hageja peab osalema samal ajal kolmes huviringis. Kui elukallidus ei lase elada, siis tuleks hageja seaduslikul esindajal kaaluda valikute tegemist. Elatise eesmärk ei ole võimaldada lapsele luksust, vaid katta lapse baasvajadused. Kostja poolt hagejale makstava elatisega on hageja baasvajadused kaetud. Seega elatise suurendamine on ebavajalik ja ebamõistlik. Kostja iseenesest ei vaidle vastu hageja 12.01.2023 seisukoha p-s 2 osundatud linnalaagrite ja huviringide kasulikkusele. Ent, kui vanemate rahalised vahendid ei soosi mitmes huviringis käimist samaaegselt ega osalemist täiendavalt linnalaagris, välisreisil või koguni mitmel neist, siis tuleb teha valikuid. Eestis ja mujal maailmas on väga palju lapsi, kellel puuduvad absoluutselt igasugused võimalused mistahes huvitegevuseks või puhkamiseks välisriigis. Seega olukorras, kus lapsele on võimaldatud osaleda vähemalt ühes huviringis ning üks kord aastas linnalaagris või välisreisil, ei saa seda käsitleda mitte kuidagi lapse huve piirava või muul moel kahjustava asjaoluna. Loeb fakt, et lapsele on loodud vastav võimalus mitte nende võimaluste paljusus. Hageja on 10-aastane laps, kellel ilmselgelt puudub täna visioon oma tulevikust. Asjaolu, et laps täna osundatud huviringides osaleb, ei tähenda veel talendi olemasolu. Alternatiivselt soovi huvitegevusega samal suunal/suundadel tulevikus jätkata. Esitletud kujul kvalifitseerub see eelkõige hageja seadusliku esindaja soovunelmaks.
  6. Kostja omandis olevat mootorratast kasutab kostja piiratud ajal ja kohas. See on soetatud eesmärgiga maandada stressi. Seega ei ole tegemist kasutu või toredusliku esemega, vaid see teenib praktilist eesmärki – toetada kostja vaimset tervist ja füüsilist heaolu. See asendab täielikult välisreisid jms, olles ainus ning kokkuvõttes soodsam meede kostja isikliku heaolusse panustamisel. Viimasele on lisaks ülalpeetavatele õigus ka kostjal. 7
(15)Kostja omandis olev kinnistu on saadud kostja emalt kinkelepingu sõlmimise teel. Seega puudub kulu kinnistu ja sellele paikneva elamu soetamiseks. Kinnistul lasuva elamu seisukorra parendamiseks on kostja võtnud sihtotstarbelist laenu. Kuivõrd laen on sihtotstarbeline, pidi kostja soetama selle eest ehitusmaterjale ja/või tasuma remonttööde teostajale ning esitama pangale sellekohase tõendina fotod parendatud elamust. Kõik hageja poolt osundatud ehitusmaterjalid on soetatud eranditult laenu mitte omavahendite arvelt. Seega on hageja arusaam raha olemasolust ja kasutamisest ebaõige. Analoogselt ei saa kostjale ette heita seda, et ta on elamu renoveerimiseks laenu võtnud. Esiteks, ei ole võetud laen ebamõistlikult suur. Teiseks, see on ja saab olema kostja tulevane elukoht. Soome Vabariigiga on kostja seotud eelkõige töökoha kaudu. Tulevikus on kostjal plaan naasta kodumaale ning asuda alaliselt elama laenuga renoveeritud eramusse. Seega on kostja võtnud laenu ja panustanud selle täies ulatuses oma elukohta. Asjakohatu ja arusaamatu on hageja 12.01.2023 seisukoha p-s 16 osundatud märkus topeltkulude tekitamisele. Kostja töötab Soome Vabariigis ning nn topelt elukoht on seotud konkreetselt kostja töötamisega välisriigis. Ei ole mõeldav, et kostja käiks igapäevaselt EestiSoome vahet tööl ning töökoht Eesti Vabariigis tähendaks kahtlemata ka senisest väiksemat töötasu. Seega on kulu üürikorterile igakülgselt vajalik ja põhjendatud. Ka kinnistu Eestis ei seisa tühjana. Seal elab alaliselt kostja ema ning ka kostja Eestis viibides. Seega pole mõeldav Eestis asuva elamu üürimine või müümine.
  1. Hageja on 12.01.2023 seisukoha p-s 14 ja 15 osundanud kostja allergiatele, atoopilisele dermatiidile ja nõgusale seljale. Tegemist on paljasõnaliste avaldustega. Muuhulgas ei ole hoomatav nende mõju elatise suurendamise vajaduse tähenduses.
  2. Juhul kui hageja nõue leiab rahuldamist, kannatavad selle tõttu nii kostja kui kostja teine ülalpeetav. Praktikas viib võimete piiril elamine varem või hiljem makseraskuste tekkeni. Hageja poolt nõutav elatis ületab seadusjärgset elatist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud 8

(15)Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 29. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja laps (tlk 8-10); • hageja elab koos emaga; • Harju Maakohus kinnitas 13.02.2018 määrusega (tlk 8-10) tsiviilasjas nr 2-17-11647 poolte kompromissi, millega tuvastati hageja põlvnemine kostjast ja kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt elatist 210 eurot alates 01.02.2018 kuni 07.11.2030 (hageja täisealiseks saamiseni); • kostjal on ülalpidamiskohustus veel ühe alaealise lapse, M. R. (tlk 110 – sünnitunnistus), osas, kellele kohustub tasuma elatist igakuiselt 200 eurot kuus. 30. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 13.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1711647 väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 375 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 31. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (

  1. i)hageja pole esile toonud ja tõendanud TsMS § 459 sätestatud nõude eeldusi, elukalliduse tõus selleks ei ole; (
  2. ii)hageja kulud on mittevajalikud linnalaagrite ja välisreisid ja huviringide osas, hageja erivajaduste (allergiad, atoopiline dermatiit ja nõgus selg) olemasolu ja sellega seotud kulude vajalikkus on tõendamata; (iii) kostja majanduslik seisund ei võimalda hagis nõutavat elatist tasuda, ilma et kostja kahjustaks enese tavapärast ülalpidamist; (
  3. iv)kostjal on veel üks alaealine laps, keda on kohustatud ülal pidama ning hagi rahuldamise korral saaksid tema õigused rikutud; (
  4. v)hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes hagis esitatuga ega ole muuhulgas võrreldav kostja majandusliku olukorraga. 32. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(
  5. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. 9

(15)Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lapsele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus. Kohus selgitab, et ei saa lapse kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatis on välja mõistetud kompromissi alusel, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud ning kompromissist ei nähtu kaalutlusi, mis põhjustasid elatise kokkuleppe just nimetatud suuruses.
  3. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lapsele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse.

  1. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 750 eurot kuus. Riigikohus on märkinud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas suuruses, on tal kohustus kulude suurust tõendada. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Hagis toodud suurus 160 Kohtu Kohtu kommentaar hinnang Mobiiltelefon + internet Toidukulu 13 13 200 200 Transpordikulud 12 12 Kommunaalkulud 160 Elektrikulu keskmiselt 204,44 eurot kuus (tlk 38) ja kommunaalkulud 172,34 eurot kuus (tlk 47-48) ja gaas 3,30 eurot kuus (tlk 54), kokku 380,08 eurot, mis tuleb jagada kahega (pereliikmete arv), st kulu on 190,04 eurot inimese kohta. Seega on hagis välja toodud kulu 160 eurot põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Põhjendatud. Tõendid tlk 45-
  4. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Põhjendatud. Tõendid tlk 56-
  5. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Põhjendatud. Tõendid tlk 52-
  6. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. 10

(15)Tõendid puuduvad (konto väljavõttest ei ole võimalik tuletada, mida on ostetud), siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kulu on põhjendatud. Hagejal on probleeme allergiatega ja dermatiidiga – tlk 176-179 – ambulatoorsed epikriisid). Kulu suurus ei ole ülemäärane. Tõend tlk
  1. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Tõendid puuduvad, siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kulu suurus on põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Tõendid tlk 68-
  2. Põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Tõendid puuduvad, siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kulu suurus on põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Tõendid tlk 49-
  3. On ilmne, et vastav kulu tekib. Kulu on põhjendatud. Hagejal on probleeme allergiatega ja dermatiidiga – tlk 176-179 – ambulatoorsed epikriisid). Lisaks on tavapärane, et lapsed on hooajaliselt haigestuvad ja paranemist on võimalik toetada erinevate ravimitega. Samuti eeldab tervislik eluviis, et tarvitatakse toidupreparaate, nt vitamiinid (sh hooajaliselt D-vitamiin). Kulu suurus ei ole ülemäärane. Majapidamisvahe ndid (allergiavaba pesupulber jms) 20 20 Taskuraha 35 35 Koolitarbed 5 5 Riided ja jalatsid 55 55 Koolivorm 5 5 Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumise korral, lapsel atoopiline dermatiit, allergiarohud kala/olmetolmu ja kassi/koerte karvade suhtes) Hügieen (naturaalsed ja allergiavabad šampoon, palsam, seep, deodorant jms) Meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, teater; sünnipäevakingitu sed Lapse huvialaringid 21 21 16 16 Tõendid tlk 43-
  4. On ilmne, et vastav kulu tekib. Kulu on põhjendatud. Hagejal on probleeme allergiatega ja dermatiidiga – tlk 176-179 – ambulatoorsed epikriisid). Kulu suurus ei ole ülemäärane. 35 35 Tõend tlk 55 (teater). Kulu suurus valdavas osas tõendamata. On ilmne, et vastav kulu tekib. Samas kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. 158 118,50 Tõendid on esitatud - tantsuansambel „X“ tlk 39, Balti Meedia Kool tlk 40, Tallinna Muusikakool tlk
  5. Kostja leiab, et kulud on mittevajalikud. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on aktiivne, võimekas ning edukas laps (tlk 170-175), kes tegeleb süvendatult muusika ja tantsimisega – sellest on saanud lapse elulaad. On oluline lapse arengu ja tuleviku seisukohalt sellist huvi kestvalt toetada. Kohus loeb kulud põhjendatuks ning nende suuruse tõendatuks. Siiski tuleb arvestada, et kulu ei teki igakuiselt, vaid 9-l kuul aastas. Tantsuansambel „X“ seotud kulu on seega keskmisel 36 eurot kuus (48 x 9 / 12), Balti Meedia Kooli kulu 30 eurot kuus (40 x 9 / 12) ja Tallinna Muusikakooli kulu 52,50 eurot kuus (70 x 9 / 12). 11
(15)Muud kulud (klassiraha) 15 15 Reisikulu x 41,67 Kokku: 750 Tõendid puuduvad, siiski on ilmne, et vastav kulu tekib. Kulu suurus on põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Tõend tlk 42. Kostja leiab, et kulud on mittevajalikud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades lapse tavapärast elulaadi, vanust ja huvisid. Kohus hindab, et reisikulu on põhjendatud 1 reisi kohta aastas ja hageja kulu on 500 eurot, mis jaotatuna 12 kuu peale on 41,67 eurot kuus. 752,17 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 750 eurot kuus (

§ 99). 35.

Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et laste vajadused on miinimummäärast Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (

§ 101lg 5).

Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.

  1. a 60 eurot ja on alates 01.01.2023 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 750 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks kostjal kanda tema kulusid
  2. a jooksul 345 euro (750/2 - 30) ulatuses ja
  3. a 335 euro (750/2 - 40) ulatuses.
  4. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, kuna seab kahtluse alla kostja võime end ja oma teist alaealist last ülal pidada. Kostjale kuulub 2018.a registreeritud haagis TIKI CP327-LH (reg nr xxx),
  5. a registreeritud mootorratas Honda VTX 1800R (reg nr xxx) ja 2007.a registreeritud sõiduauto Volvo V70 (reg nr xxx) ning
  6. a registreeritud traktor MTZ 80 (reg nr xxx). Lisaks kuulub kostjale 8,28ha suurune kinnistu asukohaga R., xxx(registriosa nr xxx). Kostja keskmine töötasu on 2339,24 eurot kuus. Kostja igakuised keskmised kulud on järgmised: Kulu nimetus üür Soomes Suurus, eurot 375 elatis Marleen R. 200 elatis hagejale 210 Põhjendatud suurus, eurot Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – 375 konto väljavõte), tegemist põhjendatud ja vajaliku ning vältimatu kuluga. Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – 200 konto väljavõte), tegemist põhjendatud ja vajaliku ning vältimatu kuluga. Majandusliku seisukorra hindamisel 0 arvesse ei võeta, kuna käesoleval juhul ongi vaidluse all, kas kostja suudab hagejale nõutavas summas elatist tasuda. Kohtu kommentaar 12

(15)kodulaenu tagasimakse 300 sõiduki tagasimakse laenu 170 kindlustusmaksed 78 sideteenused 63,50 laevapiletid 300 kütus 400 Kokku 2097,14 Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – konto väljavõte; tlk 123-129 laenuleping), tegemist vajaliku ning vältimatu kuluga. Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – konto väljavõte; tlk 135-140 laenuleping), tegemist on mittevajaliku kuluga. Mootorratas ei ole vältimatult vajalik, seda ei ole võimalik kasutada aastaringselt. Stressi on võimalik maandada ka tasuta, nt joostes või jõusaalis käies. Tegemist on luksusesemega, mille omamise huvi ei kaalu üles hageja huvi saada elulaadile vastavat ülalpidamist. Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – konto väljavõte), tegemist vajaliku ning vältimatu kuluga. Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – konto väljavõte), tegemist vajaliku ning vältimatu kuluga. Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – konto väljavõte), tegemist vajaliku ning vältimatu kuluga, mis on otseselt seotud kostja sissetuleku teenimisega. Kulu tekkimine tõendatud (tlk 114-122 – konto väljavõte), selle suurus siiski mitte, tegemist osaliselt mittevajaliku kuluga. Ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suur kulu kostjal tekib, tänaste hindades juures eeldaks see keskmise sõiduki puhul (kulu ca 10l/100km) ca 2500 kilomeetrist läbisõitu igakuiselt, mis on pigem ebatavaline. Kostja töötab pangakonto väljavõttelt nähtuvalt Soome lõunaosas Helsinki lähiümbruses ning sellise kilometraaži läbimine ei ole põhistatud. Seda eriti olukorras, kus kostjal on diiselkütusel töötav auto, mis tavapäraselt on ökonoomsem kui bensiinimootoriga auto, liiati on diiselkütuse hind tavaliselt bensiinist odavam. Kütusekulu tekib eelduslikult seoses mootorratta ja auto omamisega. Olukorras, kus kostja majanduslik seisund on väidetavalt halb, on kostjal võimalik sõidukid müüa ja kasutada edaspidi ühistransporti, mis on kättesaadav ja hästi arenenud nii Eestis kui Soomes. 300 0 78 63,50 300 200 1516,50 Seega nähtub, et kostjal jääb pärast põhjendatud ja vajalike kulude kandmist üle vähemalt 822,75 eurot, mille arvelt soetada endale riideid ja toitu ning maksta hagejale elatist. Nimetatud ülejääk suureneb veelgi, kui kostja võõrandab mootorratta ja auto, mis annab talle rahalisi vahendeid eelduslikult ca 10 000 euro ulatuses ning säästab igakuiselt kütuse ja kindlustamisega seotud kulude arvelt. 13
(15)Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale elatise tasumiseks piisavalt hea.
  1. Puudub vaidlus, et kostjal on ülalpidamiskohustus veel ühe alaealise lapse osas, kellele kohustub tasuma elatist igakuiselt 200 eurot kuus. Kostja on märkinud, et elatise väljamõistmisel hagis taotletud ulatuses saaksid teise lapse õigused kahjustatud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on asjakohatu. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimalda kõiki tema alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hagi rahuldamine kahjustaks teise alaealise lapse õigusi või kuidas see muudaks tema varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus jätab vastuväite tähelepanuta.
  2. Kostja on ka viidanud, et hageja ema majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes hagis esitatuga ega ole muuhulgas võrreldav kostja majandusliku olukorraga, kuid kostja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab see tema elatise tasumise kohustust. Kohus leiab, et kostja väide on irrelevantne.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu 13.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas number 2-17-11647 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas: • 345 eurot kuus alates 27.09.2022 kuni 31.12.2022; • 335 eurot kuus alates 01.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
  5. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu
  6. kuupäeval hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
  7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 14
(15)Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.