lg.2 sätestab: Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lg.3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. 4
lg.3 p.6 sätestab: Kohus jätab võlausaldaja avalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Käesoleval juhul on võlgniku suhtes esitanud pankrotiavalduse võlausaldaja, kelle vähendatud nõude suurus võlgniku vastu on 8260 eurot. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku Rxxxxx Txxxxxxx vastu sissenõutavaks muutunud ja aegumata nõudeid summas 20 980 eurot. Seega moodustab võlgniku vastu maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja nõue olulise osa kõigist võlgniku vastu esitatud nõuetest. Võlgnik, tema käendaja ja võlausaldaja on sõlminud kompromissi, mille kohaselt võlgnik tasub võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olnud nõude makstes nõude katteks osade kaupa iga kuu 350 eurot kuni nõude tasumiseni 12.09.2025.a. TsMS § § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus pooled- võlgnik ja kolmas isik ehk käendaja tema poolel- on andnud piisava tagatise võlausaldajale kohustuse täitmiseks: on sõlmitud kokkulepe kohustuse täitmiseks osade kaupa ja kohustuse täitmist tagab käendaja, kes on kinnitanud, et talle on käenduse sisu, eesmärk ja ulatus arusaadavad. On lepitud kokku maksete suuruses ja maksmise tähtajas, samuti käsitletud menetluskulude tasumist. Arvestades usaldusisiku aruandes esitatud asjaolusid, hindab kohus, et kompromiss on täidetav. Kohus ei pea vältimatult vajalikuks Rxxxxx Txxxxxxxx pankroti väljakuulutamist
lg.2 teise lause alusel, kuna arvestades võlgniku vastu olemasolevate nõuete kogusummat ja võlausaldajate hulka, on ka muudel võlgniku vastu üles antud nõuete täitmisel perspektiiv. Poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada ja maksejõuetusmenetlus lõpetada. Kompromiss hõlmab ka käesolevas maksejõuetusmenetluses kantud menetluskulusid, v.a. usaldusisiku tasu maksmiseks puudujääv osa 20 eurot, mille kohus mõistab välja võlgnikult. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 661 lg-le 4. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
MS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 5 hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas koos aruandega tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja
Usaldusisik taotleb tasu 8,5 töötunni eest määraga 100 eurot tund, kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Civilex arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank.
lg 2 järgi kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg.1 p.2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist Pankrotiseaduses sätestatud tasu määrade piires, s.o. 100 eurot tund. Kohus peab tunnitasu põhjendatuks. Ajakulu 8 tundi 30 minutit loeb kohus kohaseks selle menetluse mahu juures. Tasu 8,5 tunni eest 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot, kokku 1020 eurot. Võlausaldaja on kohtu määruse alusel 23.01.2023.a tasunud kohtu deposiidikontole 1000 eurot usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidimaksena ja selle arvel on võimalik välja maksta usaldusisiku tasu 1000 eurot. Puudujääva osa usaldusisiku tasust ehk 20 eurot mõistab kohus välja võlgnikult nagu näeb ette
Olukorras, kus kohus kuulutaks välja võlgniku pankroti, tuleb usaldusisiku tasu kanda pankrotivarast ehk võlgniku varast. Võlgnikul Rxxxxx Txxxxxxx tuleb puudujääv osa usaldusisiku tasust ehk 20 eurot tasuda kohtu deposiidikontole, millelt makstakse välja usaldusisiku tasu. Vajalikud rekvisiidid kohtu deposiidikontole makse tegemisest kajastatakse käesolevale määrusele lisatavas eraldi maksedokumendis. Võlausaldaja on taotlenud temale poole riigilõivu ehk 210 euro tagastamist, võlausaldaja tasus riigilõivu 420 eurot 28.12.2022.a. TsMS § 150 lg.2 p.1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui … hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Pool riigilõivust ehk 210 eurot tuleb OÜ-le Blackhill tagastada TsMS § 150 lg.2 p.1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.