Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja Sonfase osaühingu kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue 1. 1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Sonfase OÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040.02 eurot, viivise perioodi 04.08.2014 - 29.12.2017 eest summas 5760.83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (
) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördusid M. K. (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos oma elukaaslase J. L.ga
Maakohus jättis menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771.23 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2 891.96 eurot. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7 275 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5 747.25 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja hagi osalise rahuldamise tulemusena väljamõistetud summad, mille tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2 801.93 eurot ning määras, et nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis. Maakohus muutis hagi tagamise abinõud, tühistas kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot hageja kasuks ja seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3 000 eurot hageja kasuks. 4 2-17-19444 Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega on Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus tühistatud osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt maakohtu 09.10.2019 otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 441.20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 216.02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni
Menetluskulude jaotuse otsustab Tallinna Ringkonnakohtu juhistest tulenevalt maakohus asja uuel läbivaatamisel. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses märkinud, et maakohus on asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel täpsustada järgmiseid asjaolusid. - Hageja väidete kohaselt kuulub ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla ka projektijuhtimise kulu. Kostja on sellele vastu vaielnud ja leiab, et projektijuhtimise kulu pole üldse eelarves eraldi ette nähtud, vaid iga kulurida hõlmab endas ka projektijuhtimise tasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul anda pooltele võimalus oma sellekohaseid seisukohti põhjendada ja tõendada. - Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on poolte vahel jätkuvalt kehtiva lepinguga või saab lepingu lugeda lõppenuks. Kumbki pool ei ole tuginenud lepingu lõppemisele, kuid arvestades, et ligi 6 aastat ei ole poolte vahel mingit koostööd toimunud ning asja materjalist ei nähtu võimalust ja valmisolekut koostööd jätkata, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas leping poolte vahel võib olla lõppenud ja seda pooltega arutada. Sellest sõltub töövõtjal tasunõue tellija vastu. - Maakohtul tuleb välja selgitada, kas praegusel juhul on kostja teinud tahteavalduse, mida võiks tõlgendada
Juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingu üles öelnud
lg 1 alusel, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-171-15, p 15). - Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas pooled on kokku leppinud tööde etapiviisilises tasustamises ja milline on sellekohane poolte kokkulepe ning kas pooled on seda kokkulepet järginud. - Maakohtul tuleb tuvastada, kas kostja oli õigustatud keelduma vaheakti allkirjastamisest ja tasu maksmisest. - Maakohus peab poolte tahteavaldusi ja tõendeid hinnates tegema kindlaks, kui suur on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja väide, et ta ei ole hagejalt vastavaid projekte saanud, ei oma hageja nõude sissenõutavaks muutumise juures tähendust, kui kostja sai need kätte hiljemalt koos hagiavaldusega. Ka juhul, kui pooled ei leppinud otsesõnu kokku töö tegemises ositi, võib hageja tõendada, et ta on akteeritud mahus projekteerimistööd teinud ja tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Harju Maakohtu 16.07.2021 kohtumäärusega asendati Harju Maakohtu 02.01.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, milleks on Sonfase osaühingule (registrikood 12347594) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx Harju maakond, IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 5 2-17-19444 EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank tasutud tagatisega summas 28 358.80 eurot (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 80 senti). Viidatud kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 02.01.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, milleks on Sonfase osaühingule (registrikood 12347594) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx Harju maakond, IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks. IV Kohtu põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus (
) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 5. Hageja 1PARTNER Ehitus OÜ esitas hagi Sonfase OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks, milles hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040.02 eurot, viivise perioodi 04.08.2014 - 29.12.2017 eest 5760.83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (
) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördusid M. K. (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos oma elukaaslase J. L.ga
Maakohus jättis menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771.23 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2 891.96 eurot. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7 275 eurot ning mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5 747.25 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja hagi osalise rahuldamise tulemusena väljamõistetud summad, mille tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2 801.93 eurot ning määras, et nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis. Maakohus muutis hagi tagamise abinõud, tühistas kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot hageja kasuks ja seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3 000 eurot hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega on Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus tühistatud osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt maakohtu 09.10.2019 otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 441.20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 216.02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni
Menetluskulude jaotuse otsustab Tallinna Ringkonnakohtu juhistest tulenevalt maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kostja on 13.10.2020 tasunud hagejale 6 641.20 eurot. 8 2-17-19444 6. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses välja toonud, et maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (
Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu täitmisest tuleneva tasunõude. Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele
Täiendavalt on Tallinna Ringkonnakohus välja toonud, et maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mille osas ringkonnakohtul pole etteheiteid ja mida pole ka kostja ringkonnakohtu menetluses vaidlustanud: kostja tellis hagejalt xxx vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti ning ka tööd seoses xxx ühepere elamu projekteerimisega; kostja poolt oli antud kostja seadusliku esindaja M. K.i elukaaslasele J. L.le volitus pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas; pooled on kokku leppinud ka töövõtu tasus, kuna kostja on 05.02.2014 J. L. poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt 17.01.2014 esitatud eelarvega; lammutusprojekt on valmis ja kostjale üle antud, konstruktiivne projekt ja eriosade projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid; hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 1 tööde teostamise eest perioodil juunijuuli
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eelneva menetluse jooksul Harju Maakohus tuvastas, et hageja on teostanud aktis märgitud projekteerimistööd ja tegemist on olukorraga, kus hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest vastavalt
lg-le 3, kuid jättis hagi rahuldamata teostatud projekteerimistööde osas põhjusel, et kostjal ei ole olnud võimalik osaliselt teostatud töid üle vaadata vastavalt
Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustunud. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb seega kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud
lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku. 9 2-17-19444
Juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingu üles öelnud
lg 1 alusel, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15). Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel
Töövõtulepingust taganemise korral on töövõtjal võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist. Kui maakohus jõuab asja uuel menetlemisel tulemuseni, et leping ei ole lõppenud, on hagejal kostja vastu lepinguliste tööde tegemise eest tasu nõue siis, kui see on muutunud sissenõutavaks. 10.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis viitaksid hagejapoolsele lepingu rikkumisele, veel vähem olulisele rikkumisele ja kostja ei ole ka kordagi tuginenud sellele, et hageja ei ole enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole lepingut rikkunud ning leping ei ole poolte vahel lõppenud kostja poolse taganemise tõttu ja seda ei saa ka käsitleda lepingust taganemisena, kuivõrd puudub oluline lepingurikkumine. Kohus analüüsib järgnevalt, kas poolte vaheline leping võib olla lõppenud ülesütlemise teel.
lg 1 sätestab töövõtja õiguse saada kokkulepitud tasu juhul, kui tellija ütleb lepingu üles: töövõtjale tuleb sel juhul maksta kokkulepitud tasu, millest tuleb maha arvata töövõtja poolt ülesütlemise tõttu säästetud kulutused.
lg-st 2 tuleneb, et eeltoodut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (Riigikohtu 25.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 14). Kostja seisukohal ei ole ta esitanud hagejale
lg-le 1 vastavat ülesütlemisavaldust ega teinud ka kaudselt sellesisulist avaldust. Ülesütlemine on võimalik muuhulgas formaalsete eelduste täitmisel, sh vastavasisulise tahteavalduse kättesaamine teise poole poolt. Vastavasisulist avaldust ka kostja esitanud ei ole. Kostja arvates ei saa siinkohal kohaldada
lg-t 1 ning hageja enda välja toodud asjaoludel tuleb kohaldada hoopiski
Kostja hinnangul hageja esile toodud asjaoludel loobus kostja ehitustööde teostamise nõudest hageja suhtes ja hageja loobus töövõtutasu nõudest kostja suhtes. Kostja leiab, et pooltel oli kokkulepe lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa taotlemiseks ning antud töö on teostatud, töövõtutasu Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega kostjalt välja mõistetud ja 10 2-17-19444 kostja poolt hagejale ka praeguseks makstud. Seega on pooltevaheline töövõtuleping lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa taotlemiseks lõppenud kohase täitmisega
Olukorras, kus pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut kostja kinnistule elamu projekteerimiseks ja projektijuhtimiseks, ei ole kostja seisukohal poolte vahel töövõtulepingust tulenevat võlasuhet, mida oleks võimalik
Kohus on seisukohal, et olenemata kostja jätkuvatest vastuväidetest ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu xxx asuva hoone lammutusprojekti tegemiseks ja samale kinnistule ühepere elamu projekteerimiseks ning töövõtulepingu tasus lepiti kokku hageja 17.01.2014 esitatud eelarvega. Viidatud asjaolud on tuvastanud varasemalt nii maakohus kui ka ringkonnakohus (ringkonnakohtu otsuse p 42).
Kohus selgitab, et
-is ei ole ülesütlemisavaldusele vorminõuet ette nähtud, seega saab lepingu üles öelda mh teisele lepingupoolele kaudse ülesütlemisavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (Riigikohtu 22.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09, p 14). Kaudne ülesütlemisavaldus on selline, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (Riigikohtu 21.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 12). Lepingu lõpetamise tahte tuvastamiseks ei pea poolte vahel 11 2-17-19444 esinema mingis kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, kui pooled on faktiliselt lõpetanud lepingujärgsete kohustuste täitmise. Viimasel juhul, kui esinevad asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata, saab järeldada lepingu lõpetamise tahet (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 20). Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud kindlas vormis kokkulepet lepingu ülesütlemiseks, kuid faktiliselt on pooled lepingu täitmise lõpetanud. Poolte vahel ei ole üle kuue aasta mingit koostööd toimunud, samuti ei ole võimalust ega valmisolekut koostöö jätkamiseks (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse p 54). Kostja oli teadlik, et hageja ei jätka lepingu alusel tööde teostamisega enne, kui maksmata arve on tasutud. Sellele vaatamata keeldus kostja töid vastu võtmast ja hagejale tehtud tööde eest maksmast. Hagiavalduse lisadena 24-26 on esitatud mitmed hageja kirjad seoses tehtud tööga, edasiste tegevustega töövõtulepingu alusel ja ka maksmata arve tasumisega, millele kostja ei andnud tagasisidet. Esimest korda vastas kostja sisuliselt hagejale alles 20.11.2017 (so. rohkem kui kolm aastat peale hageja tehtud töö ja arve esitamist kostjale) oma lepingulise esindaja vahendusel, milles tunnistas tehtud töö tegemist ja hageja õigust teatavale summale (29.12.2017 hagiavalduse lisa 28), kuid ka sellest ei ole loetav soovi poolte varasema töövõtulepinguga jätkata. 12. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut kogumis arvestades mõista kostja tahet soovina tuua kaasa õiguslik tagajärg, et hageja ei jätkaks lepingu täitmist. Kostja lepingu täitmise lõpetamise tahet kinnitab ka varasemas menetluses läbivalt esitatud kostja seisukoht, mille kohaselt sõlmiti poolte vahel töövõtuleping vaid lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas ning muus osas kokkulepe puudub (kostja 20.05.2019 menetlusdokumendi punkt 5 ja kostja 04.09.2018 arvamuse punkt 2.2). Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus kinnitas, et töövõtuleping sõlmiti nii lammutusprojekti kui ka elamu projekteerimise ja ehitamise osas (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkt 42), kuid viidatud kostja seisukohast nähtub, et kostja eitas kokkuleppe olemasolu, seega selgelt puudus temal tahe kokkulepet järgida. Kostja on enda käitumisega näidanud, et ta ei soovi töövõtulepingu alusel koostööd jätkata ega soovi, et hageja jätkaks lepingu täitmist, seega on kostja väljendanud lepingu lõpetamise tahet, mis on tõlgendatav kaudse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja
lg 1 järgi.
lg 1 alusel ei ole töövõtulepingu ülesütlemise korral tähtsust sellel, kas kostja on tööd vastu võtnud. Kokkulepitud tasu nõudmiseks peab hageja tõendama vaid seda, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokku lepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15). Hageja nõuab tasu töövõtulepingu ja kostjaga kokku lepitud eelarve alusel teostatud tööde eest ning ringkonnakohus on nii töövõtu kui ka eelarve osas kokkulepped juba tuvastanud (ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punkt 42). Eeltoodust tulenevalt hageja teostas tööd töövõtulepingus ja lepingu täitmise käigus kostjaga kokkulepitud tingimustele vastavalt ning akteeris ja esitas teostatud tööde eest arve kostjaga kokkulepitud eelarve järgi. 13. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tuvastatud on poolte tööde teostamise ja tasu maksmise kokkulepped ja seega on hagejal õigus kostjalt
Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et hageja teostas tööd ja andis need ka kostjale üle, mistõttu on kostjal tasumiskohustus sõltumata
Seejuures oli kokku lepitud tööde etapiviisilises tasustamises, mida kohus hindab ja põhjendab alljärgnevalt. 12 2-17-19444 II Poolte kokkulepe tööde etapiviisiliseks teostamiseks ja tasumiseks
lg 1 järgi, mistõttu ei oma hageja tasunõude tuvastamisel tähtsust poolte kokkulepped etapiviisilise tasustamise kohta. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et leping ei ole lõppenud, on hagejal siiski tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue esimese teostatud tööde akti alusel, sest esimeses teostatud tööde aktis akteeritud tööd on vastavalt kokkuleppele teostatud ja kostjale üle antud ning pooled on akteeritud tööde eest tasumises kokku leppinud. Viimases väljendub poolte kokkulepe tööde etapiviisilise tasustamise kohta.
lg 4 teine lause sätestab, et kui töövõtulepinguga on kokku lepitud töö üle andmine ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel oli kehtiv töövõtuleping, mille üheks osaks oli vaidlusaluste tööde teostamine. Eelviidatud kostja esindaja e-kirjast nähtub, et kostja on vaidlustanud vaid tasunõude summa, aga mitte teostatud tööde osa eest tasu saamise õiguse kui sellise. Teostatud tööde eest tasunõuet tunnistades on kostja tunnistanud enda kohustust tasuda osa eest. Eeltoodust saab kohtu seisukohal
lg 4 teise lause järgi järeldada, et töövõtulepingu hind oli määratud ositi ja seega oli ka tööde üle andmine määratud ositi ning pooled olid kokku leppinud tööde etapiviisilises tasustamises. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tasunõue sõltub töövõtulepingus kokku lepitud tööde täielikust teostamisest. Vastupidi, kostja on varasemalt järjepidevalt eitanud mistahes kokkulepete sõlmimist peale lammutusprojektiga seotud tegevuste. Asjaolust, et kostja ei soovinudki töövõtulepinguga kokku lepitud tööde lõpuni teostamist, ei saa hageja tasunõuet seada sõltuvusse tööde lõplikust valmimisest. 17. Poolte vahel puudub vaidlus, et kõik eelarvejärgsed tööd ei ole teostatud. Hageja nõuab kostjalt esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist ja kostja, vaidlustades vaid tasu suuruse, on akteeritud tööde eest tasu maksmise kohustuse omaks võtnud. Seega pooled vaidlevad akti alusel teostatud tööde tasunõude suuruse üle ja tasu maksmise kohustus iseenesest ei ole vaidluse all, millest tulenevalt ei ole vaidluse all ka poolte kokkulepe etapiviisilise tasustamise kohta. Etapiviisilise tasustamise kokkuleppe sisu on hageja kirjeldanud viidatud 06.11.2016 e-kirjas kostjale. Hageja on seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest.
lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuse punktis 45 lugenud tõendatuks, et kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd on kostjale ülevaatamiseks esitatud ning kostja ei ole teatanud puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes. Järelikult puuduvad alused tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks
Kuna akteeritud tööd on kostja poolt vastuvõetuks loetud ja poolte vahel oli kokkulepe 14 2-17-19444 etapiviisilises tasustamises, muutus hageja tasunõue
Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsuse punktis 64 selgitab kohus, et isegi juhul, kui pooled ei leppinud otsesõnu kokku töö tegemises ositi, võib hageja tõendada, et ta on akteeritud mahus projekteerimistöid teinud ja tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud, et hageja on teostanud ja kostjale üle vaatamiseks esitanud kõik aktis akteeritud tööd.
kohaselt peab tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, viivitamata tehtud töö üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, et töö ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja on kostjale üle vaatamiseks esitanud lepingutingimustele vastavad tööd.
Kohtule esitatud riikliku eksperdi arvamuse punkti 2.7 kohaselt on kirjeldatud projektijuhtimise tegevuste eest tavaline või mõistlik tasu 36 000 eurot (sh käibemaks) ja tehtud tööde eest kokku 41 832 eurot (sh käibemaks). Hageja on 18.05.2018 seisukohale lisanud teiste ehitusettevõtjate hinnapakkumised kõnealuste projekteerimistööde teostamiseks (hageja 18.05.2018 seisukoha p 2.4 ja lisad 2 ja 3). Viidatud dokumentide kohaselt oli teostatud projekteerimistööde tavapäraseks hinnaks ligikaudu 30 000 eurot.
Kohus leiab, et tuvastatud on kokkulepped tööde teostamise ja tasu maksmise kohta, seega on hagejal õigus kostjalt
Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et hageja teostas tööd ja andis need ka kostjale üle, mistõttu on kostjal tasumiskohustus sõltumata
Seejuures oli kokku lepitud tööde etapiviisilises tasustamises ning ka asjaolu, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla kuulub ka projektijuhtimise kulu. 23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja 1PARTNER Ehitus OÜ hagi kostja Sonfase OÜ vastu kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele jõustunud Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega väljamõistetud põhivõlgnevusele täiendavalt põhivõlgnevus summas (arvutuskäik 21 040.02 eurot – 4 441.20 eurot) 16 598.82 eurot (kokku summas 21 040.02 eurot) ja täiendavalt viivis võlasumma tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 summas (arvutuskäik 5 760.83 eurot – 1 216.02 eurot) 4 544.81 eurot (kokku summas 5 760.83 eurot) ning edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni
VI Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. VII Menetluskulude kindlaksmääramine 17 2-17-19444 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.