,
lg 1,
lg 1,
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 18.01.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2302,22,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja
lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks;
300 eurot ja
lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks;
300 eurot ja
Gleb Tsvetkovi karistati, kuna ta juhtis 25.11.2022 kella 23:17 ajal Tallinnas, Lossi tn 26 mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx, mis oli kehtestatud korras registreerimata. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Mootorsõiduki juhina ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks ega arvestanud oma sõidukogemust, liiklusolusid, tee- ja sõiduki seisundit ning antud nõuete rikkumise tõttu sattus külglibisemisse ja sõitis teelt välja vasakule läbi piirdeaia. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Tallinna Tehnikaülikoolile (TalTech). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Selliselt Gleb Tsvetkov rikkus,
lg 1 ja MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1,4,
S § 3 lg 2,
lg 1,
lg 3 p 1,
lg 4 p 4,5 ja
lg 5,
lg 7 nõudeid ning pani toime väärteod, mis kvalifitseeritavad
,
S § 81,
lg 1,
Gleb Tsvetkov kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus, esitades 06.02.2023 kaebuse. Kaebaja selgitas kaebuses, et tal ei olnud mingit kavatsust õnnetuspaigalt lahkuda, oli 20 meetri kaugusel autost, kui politsei tuli ja oli lihtsalt rumal, et pärast õnnetust alkoholi tarbis. Palub, et talt ei võeta juhiluba ära, sest see on tema ainus elatusallikas (töötab Xxxx) ja plaanid minna Xxxx tööle. Tal tekivad rahalised probleemid, kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, siis ei ole tal raha millest elada. 15.02.2023 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi ajaks 28.03.2023. 28.03.2023 aset leidnud istungil taotles kaebaja otsuse tühistamist karistuse osas ja jäi oma kaebuse juurde ning palus jätta juhtimisõigus alles, kuna õpib automaaleri erialal, kus on samuti vaja juhtimisõigust ja õhtuti töötab Xxxx. Ta kaotab oma sissetuleku ning see raskendaks ka trahvide maksmist. 2 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja põhjendatud ning alused selle tühistamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja leidis, et isik pani toime enamohtlikud rikkumised. Kaebaja sõitis autoga, millega tegelikult liikluses ei oleks tohtinud osaleda, põhjustas liiklusõnnetuse, jättes sellest teavitamata ja tarvitas peale õnnetust alkoholi. Juht, kes sai hiljuti juhtimisõiguse ja pannes toime sellised rikkumised, viitab sellele, et isik peab täiendama oma teadmisi ja peab olema mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatud. Kohtuväline menetleja leiab, et on ka olemas muid töökohti, mis ei vaja juhtimisõigust. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja andis ütlusi, et 25.11.2022 sai ta kätte esmased juhiload. Tal oli soetatud 2 sõidukit. Nendest ühel sõiduki ei olnud tehnoülevaatust tehtud, millega nad sõitsid sõpradega Lasnamäelt Mustamäele. Sõitsid sõpradega see päev lihtsalt ringi. Sõiduk ei olnud päris korras. Mööda Lossi tänavat pidi sõites Nõmme suunas sattusid nad selle autoga avariisse, kuna toimus külglibisemine. Peale seda üritasid sõidukit välja lükata aga see neil ei õnnestunud ja siis nad lahkusid auto juurest. Tee peal tundis, et tal on halb tunne ning sõber pakkus talle alkoholi. Kui nad liikusid tema õe maja poole, siis sõitis politsei nende juurde. Nad ei tunnistanud, et nemad olid sellesse avariisse sattunud. Neid viidi politseiosakonda ning tehti ka alkotest. Auto juurest ära minnes nad kellelegi ei helistanud, et sõitis auto ja aia katki, kuna telefonil oli aku tühi. Sõbral oli telefon, kes filmis autot. Kohapeal sai ta loomulikult aru, et auto ja aia oli katki sõitnud. Kohapealt ära minemine oli lollus. Politsei leidis sõiduki võtmed tema taskust. Ta oli teadlik, et sellise autoga liikluses osaleda ei oleks tohtinud aga soovisid autoga driftida. Kohus uuris ja avaldas järgmised kirjalikud tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll; sõiduki hoiukohta teisaldamise akt; ettekanne; tõendusliku alkomeetri väljatrükk Gleb Tsvetkovi kohta; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga; TalTechi territooriumi kaamera salvestuse protokoll; TalTech avaldus tekitatud kahju kohta; karistusregistri väljavõte; Transpordiameti liiklusregistri väljavõte juhtimisõiguse kohta; sõiduki taustakontrolli kohta – sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, liikluskindlustuse leping ja sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud.
järgi kvalifitseeritav väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 25.11.2022 kella 23:17 ajal Tallinnas, Lossi tn 26 mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx, mis oli kehtestatud korras registreerimata. Oma tegevusega rikkus
p 1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 1, 4 nõudeid ja pani toime
järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Menetlusaluse enda ütluste kohaselt soetas ta selle auto ja lihtsalt tegi müüjaga ostumüügilepingu ja kuna sõiduk ei olnud ka selle müüja oma, siis pidi ta ühendust võtma sõiduki 3 omanikuga aga ta ei ole seda teinud. Tegemist oli tema teise sõidukiga, millega tahtsid lihtsalt driftida. Sõiduki taustakontrolliandmetest nähtub, et sõiduk BMW reg.nr xxxx on 08.01.2022 registrist ajutiselt kustutatud ning enne seda on 31.12.2021 sõiduki võõrandamisest teatatud. Seega, kui menetlusalune isik ostis endale sõiduki, oleks pidanud ta ka andmeid registris muutma, st pöörduma Transpordiametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima. Gleb Tsvetkov aga juhtis 25.11.2022 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Gleb Tsvetkov pidas antud sõidukit enda omaks (omandas ostumüügilepingu alusel), samuti omas antud sõiduki autovõtmeid, s.t ta pidi teadlik olema, et ta peab sõiduki oma nimele registreerima (transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduki omanikuks L. V. ja kasutaja J. M.) kui soovib sõidukit liikluses kasutada. Seda ka siis, kui kasutab autot n.ö driftimiseks. Seega on tõendamist leidnud, et Gleb Tsvetkov rikkus
Kohus leiab, et Gleb Tsvetkov pani
S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Gleb Tsvetkov oli teadlik, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine on keelatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime
sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 25.11.2022 kella 23:17 ajal Tallinnas, Lossi tn 26 mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Oma tegevusega rikkus
lg 2 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 2
1 näeb ette, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
lg 2
3 ja 4 kohaselt tõendatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli liiklusregistri andmetega; tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Toimikus paiknevast Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on sõidukiga BMW 525D reg.nr xxxx seotult tehtud registrisse märge, et sõidukit pole liiklusesse lubatud. Lisaks on sõiduki taustakontrolli juures märge, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuse andmete kohaselt teostati antud sõidukile korralist tehnoülevaatust viimati 24.04.2020, mis oli korduv ülevaatus ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras ja tehnoülevaatus kehtis kuni 31.03.2021. Tehnoülevaatuse andmete kokkuvõtte kohaselt oli sõidukil väheoluline viga vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole ja külgedele. Kuna tehnoülevaatuse andmete kohaselt oli sõiduki kasutamine lubatud kuni 31.03.2021 siis Gleb Tsvetkovi poolt 25.11.2022 sõiduki kasutamise ajaks oli antud sõidukil tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata. Gleb Tsvetkov on ka kohtuistungil ise tunnistanud, et ta oli teadlik, et sõiduk oli tal remondis ning sõidukile ei olnud tehnoülevaatust tehtud. 4 Seega Gleb Tsvetkov kasutas liikluses mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sellega Gleb Tsvetkov rikkus
lg-t 2 ja realiseeris
Kohus leiab, et Gleb Tsvetkov pani
Kaebuse esitaja on ise andnud ütlusi, et ta teadis, et sõidukil puudub tehnoülevaatus. Seega Gleb Tsvetkov sõites antud sõidukiga teadis, et tema tegevus ei ole liiklusseadusega kooskõlas. On üldteada asjaolu, et reeglina tehnonõuetele mittevastava sõidukiga sõita ei tohi. Samuti on Gleb Tsvetkov puhul tegemist isikuga, kes oli alles esmased juhiload saanud, s.t liiklusteooriaga alles kokku puutunud juht, pidi ta teadma, et asudes sellise sõidukiga liiklusesse sõitma, rikub ta liiklusnõudeid. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 2 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid ja pani toime
S § 81 järgi kvalifitseeritav väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 25.11.2022 kella 23:17 ajal Tallinnas, Lossi tn 26 mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx, millel puudus liikluskindlustus. Oma tegevusega rikkus LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu infosüsteemi päringu vastuse kohaselt ning Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt mootorsõidukil BMW 525D reg.nr xxxx süüteo toimepanemise ajal 25.11.2022 kell 23:17 kindlustuspoliis ei kehtinud. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Nagu juba eelpool märgitud, kaebuse esitajale on omistatud B-kategooria juhtimisõigus, siis on ta ka teadlik liikluskindlustuse olemasolu kohustusest. Samuti on kaebuse esitaja oma selgitustes öelnud, et oli teadlik, et sõidukil kehtivat liikluskindlustust ei olnud. Seega liikluses kasutamisel peab sõiduk olema igal juhul kindlustusega hõlmatud ning juhtimisõigusega isikul peaksid olema ka teada liiklusseaduse kui ka liikluskindlustuse seaduse nõuded. Kohtu arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. 5
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 25.11.2022 kella 23:17 ajal Tallinnas, Lossi tn 26 mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx, juhina ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks ega arvestanud oma sõidukogemust, liiklusolusid, tee- ja sõiduki seisundit ning antud nõuete rikkumise tõttu sattus külglibisemisse ja sõitis teelt välja vasakule läbi piirdeaia. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Tallinna Tehnikaülikoolile (TalTech). Oma tegevusega rikkus
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime
Kohtuväline menetleja on menetluslausele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja
lg 3 p 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sh arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid ja sõiduki seisundit. Sellise käitumisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju TalTechile. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu puhul tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteomaterjalide juures olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadeks olevatele fotodelt nähtuvalt on tuvastatud vigastused Lossi tn 26 piirdeaial (foto nr 1) ning sõidukil BMW 525D reg.nr xxxx (fotod 1 – 4). Sõiduk on suunaga Lossi tn 26 territooriumil oleva ühekorruselise heledat värvi hoone poole, mille küljes valvekaamerad. Sõiduki parempoolse külje all on halli värvi metallist võrkaed ning sõiduki parempoolne külg on avariiliste tunnustega: mõlkis parempoolse esiukse aknaklaas puruks. Kohtuistungil avaldati ka TalTechi kaamera salvestus, kust on näha, et sõiduk BMW satub suurel kiirusel külglibisemisse ja seetõttu sõidab läbi metallvõrestiku piirdeaia. Menetlusalune isik Gleb Tsvetkov ei eita oma süüd ja selgituse kohaselt sõitsid nad BMW reg.nr xxxx Mustamäe piirkonnas, Lossi tänavat pidi Nõmme suunas, kui sattusid avariisse kuna sõiduk läks külglibisemisse. Nad üritasid sõidukit välja lükata aga ei õnnestunud ning jätsid auto sündmuspaika ja jalutasid minema. Samuti on materjalide juures Taltech avaldus, millest nähtub, et antud avariiga tekitas BMW juht Gleb Tsvetkov TalTechile varalise kahju summas 3120 eurot. Antud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et Gleb Tsvetkov ei kohandanud oma sõidukiirust olukorrale vastavaks, samuti ei arvestanud oma sõidukogemust (tegemist oli algaja juhiga, kes oli liiklusõnnetuse päeval saanud esmased juhiload) ning ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik ja põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse. Varalise kahju tekitas kaebaja TalTechile. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul peab esmast juhiluba omav isik aru saama, et arvestades tema 6 sõidukogemust, teeolusid ja sõiduki seisundit, ei ole sellise kiiruse juures sõiduk juhitav ning võib külglibisemisse minna ja lõppeda liiklusõnnetusega, millega kaasneb ka varaline kahju. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema juhtis 25.11.2022 kella 23:17 ajal Tallinnas, Lossi tn 26 mootorsõidukit BMW 525D reg.nr xxxx ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus
lg 4 p 4,5, § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 5 kohustab isikut liiklusõnnetusest teavitama, kui varalise kahju saaja ei ole teada.
lg 4 p 4, 5 kohaselt ei pea liiklusõnnetusest politseile teada andma, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Gleb Tsvetkov põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju TalTechile. Varalise kahju tekkimine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fotodega, TalTechi vaatlusprotokolliga ja videosalvestusega. Tõenditest nähtub, et Gleb Tsvetkovi juhitud BMW reg.nr xxxx sõitis läbi metallvõrestikust piirdeaiast. Peale sõiduki peatumist sõidukist väljuvad noormehed, püüavad sõidukit edasi tagasi liigutada, kuid kui see ei õnnestu, võtavad sõidukist esemed ja eemalduvad sündmuskohalt. Samuti on menetlusalune isik andnud ütlusi, et üritasid sõidukit peale avariid välja lükata, kuid see ei õnnestunud ja nad lahkusid sündmuskohalt. Enne sündmuskohast lahkumist nad kuskile ei helistanud, et aed on katki ja toimus liiklusõnnetus, kuna tal oli telefoni aku tühi. Kohapeal ta sai aru, et oli puruks sõitnud aia ja oma sõiduki. Politseid ei teavitanud puhtalt oma lolluse tõttu ja lootis, et keegi ei näe seda liiklusõnnetust. Seega on menetlusaluse isiku enda ütlustega ja kirjalike tõenditega tõendamist leidnud, et kaebaja pidi aru saama, et toimus avarii ja ta oleks pidanud sellest teatama, kuivõrd varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohus leiab, et liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, st menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk kahjustas metallaeda ja tekkisid kahjustused ning kahjustada saanud aia omanik oli Gleb Tsvetkovile teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, mida Gleb Tsvetkov aga ei teinud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 4 p 4,5, § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime
7
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Oma tegevusega rikkus
lg 7 nõudeid ja pani toime
Menetlusalune isik on tunnistanud, et pärast õnnetust, kui nad läksid sõiduki juurest eemale, siis tundis, et tal on halb tuju ja seisund ning tema sõber pakkus talle alkoholi (eelnevalt olid poest käinud ostnud Jäägermeistrit), mida ta ka tarvitas. Politseijaoskonnas tehti talle alkotest.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Kohus on asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja kohtuliku menetlusega on üheselt tõendamist leidnud, et Gleb Tsvetkov oli
Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 25.11.2022 kell 23:17 ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isikut. Gleb Tsvetkov oli isikuks, kes ümbruskonnas liikus antud momendil ning politsei pidas nad kinni ja viisid politseijaoskonda. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati Gleb Tsvetkovi seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EE nr ARBK-0033 (taatlustunnistuse nr TTRC-22/00079), 26.11.2022 ajavahemikul 00:21 kuni 00:26, s.o ca ühe tunni möödudes liiklusõnnetuse toimumisest. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt tuvastati Gleb Tsvetkovil alkoholijoove, mille lõplikuks näiduks 0,69 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taoline näit viitab üheselt alkoholi tarvitamisele. Arvestades seda, et Gleb Tsvetkov ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust ning seda, et ühe tunni pärast liiklusõnnetust tuvastati tal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,69 mg/l, siis leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri näiduga on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja Gleb Tsvetkovi saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et
Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Seega ei takistanud liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusalust isikut tegelemast muude toimingutega, jättes juhil lasuvad kohustused teadlikult täitmata. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 7 nõudeid ja pani toime
8 KARISTUS Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Kuna LKIndlS § 81,
,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
lg 1 järgi.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
400 eurot ja lisakaristusena
lg 2 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks.
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu on käsitletav eraldi teona ning seega määratakse selle eest eraldi karistus.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
lg 2 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
300 eurot ja lisakaristusena
lg 2 alusel võeti ära mootorsõiduk juhtimisõigus 5 kuuks.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
236 lg 2 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
300 eurot ja lisakaristusena
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 9 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel arvestab kohus Riigikohtu praktikaga, milles on korduvalt rõhutatud (viimati RKKKo 1-18-2232/179 p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Gleb Tsvetkovi süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Techile tekitatud kahju eriti suur. Hinnates Gleb Tsvetkovi süü suurust
lg 1 ja § 236 lg 1 sätestatud väärtegude puhul on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Mis puudutab kaebuse esitaja süüd
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul, siis ei sõltu sellise teo puhul ei süü suurus ega ka süüteo kvalifikatsioon numbrilisest näidust, s.t sellest, kui suur oli alkoholisisaldus isiku organismis pärast liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist, mistõttu võib asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muutma. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisest suuremale süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1,
lg 1 ja
236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalselt toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud põhikaristuse 10 leebed määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuse kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuste kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega oli tekitanud, lahkus sündmuskohalt ega teavitanud juhtunust politseid, mis näitab menetlusaluse isiku hoolimatust ja ükskõiksust teiste isikute vara suhtes. Kuivõrd Gleb Tsvetkovile olid esmased juhiload väljastatud just väärtegude toimepanemise päeval, siis kohus leiab, et kaebaja on arutavate tegudega näidanud, et tal ei puudu üksnes vajalik sõiduoskus, vaid tal on ka lüngad teoreetilistest teadmistes, Kohtu hinnangul on juht, kes ei taju sõidukiirust õigesti ning õnnetusse sattudes jätab auto kedagi teavitamata maha, tekitades ka kahju, liikluses ohtlik. Seda isegi siis, kui tal on üks kehtiv väärtegu, mis on täidetud. Kuivõrd Gleb Tsvetkov peab määratud karistuse tõttu tegema uued eksamid, siis on see kasulik talle endale ja see on vajalik ka üldistes huvides liiklusohutuse tagamiseks. Kaebuses ega kohtuistungil ei ole menetlusalune isik lisanud ühtegi tõendit, et tal oleks vajalik juhtimisõigus. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal oleks töötamiseks vaja juhtimisõigust ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10). Riigikohus on nentinud, et liiklussüüteo toimepannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada erandjuhtudel. Tegelikult see nii ei ole, vaid mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-617,p17) Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Kuivõrd kaebaja on töövõimeline isik ja elab Tallinna linnas, on tal võimalik leida tööd ka alal, kus juhiluba ei ole vaja. Määratud karistus peab aitama tunnetada, et juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning kui kaebaja soovib edaspidi liikluses osaleda, tuleb omandada vajalikud teadmised ning oma käitumist vastavalt nendele muutma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud 11 isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuste kohaldamiseks ning lisakaristuste kohaldamise vajalikkust toetab ka üldtoodud kohtupraktika seisukohta. Kohus leiab, et süüteo tehiolusid ja iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud otsusega lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusele, kohus ei näe alust
lg 2,
lg 2 ja
Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Margot Mikler Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.