) § 487 lg 3 alusel keelduda. 2 Hageja loobus hagi esitamisest olukorras, kus kostja põhinõude rahuldas.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellises olukorras on põhjendatud jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud
§-s 484² ette nähtud ulatuses kostja kanda. Kuivõrd hagimenetlus ei ole veel alanud, siis
² teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, st need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks tuleb talle hüvitada 20 eurot, s.o kokku 85 eurot. Hageja taotlusel kuulub
lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus 5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda, mõistis temalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 85 eurot ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist (määruse punktid 2–4). Kostja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet täielikult õigeks võtnud. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse 45 euro saamiseks, s.o põhivõlg 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja ei tasunud sissenõudmiskulusid ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb seda arvestada. Kostja vaidles sissenõudmiskuludele vastu maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõue jäi vähemalt 33,33% ulatuses kostja poolt rahuldamata. Põhjendamatu on jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta kohtuväliselt kostja poole pöördus ning et kostja sai hageja kohtuvälised meeldetuletuskirjad kätte. Väidetavalt on hageja määranud kostjale leppetrahvi 08.12.2020 ning jätnud selle kojamehe vahele. Kostja ei sõitnud sel päeval autoga (mh ei ole ta teadlik, kes sellega sõitis, sest auto on pereliikmete vahel jagamisel), kuna oli vvvvvvvv tööl. Ükski pereliige ei teavitanud kostjat leppetrahvi väljastamisest. Kui hageja oleks kostja poole pöördunud kohtuväliselt (nt e-posti kaudu), oleks kostja kohe leppetrahvi tasunud. Väidetavalt pöördus hageja kostja poole ka peale leppetrahvi väljastamist, kuid kostja ei ole hageja kirju kätte saanud. Lisaks elas kostja juba 22.04.2022 Yyyyyyyyl, Xxxxxxxx, mitte Aaaaaaa tn xx, kkkkk vallas ning hageja on kirjad saatnud valele aadressile. Hageja oleks võinud saata kirjad kostja e-posti aadressile, kuna kostja kasutab enda e-posti aktiivselt. Kostja sai kohtukirjad kätte ja reageeris nendele koheselt. Seega tuleb menetluskulud jätta
lg 6 alusel hageja kanda, alternatiivselt
Hageja seisukoht
3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 56,95 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab maksekäsu kiirmenetluse kulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 56,95 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust
lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
lg 4 teise lause alusel koosmõjus
10.
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 11.
näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Olukorras, kus võlgnik tasub pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist ning enne asja hagimenetlusse üleandmist võla, kuid hageja hagi ei esita, saab viidatud sätteid koostoimes tõlgendada selliselt, et võlgnik kannab
§-s 484² ettenähtud ulatuses maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul kohalduvad analoogia korras
Põhjendatud on määruskaebuse väide, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada kostja poolt tasumata jäetud sissenõudmiskuludega. Hageja nõudeks maksekäsu kiirmenetluses oli 45 eurot, sh leppetrahvinõue 30 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. 30 euro osas loobus hageja hagiavalduse esitamisest, sest kostja oli nõude pärast maksekäsu kiirmenetluse alustamist rahuldanud (
Pärast nõude hagimenetlusse üleandmist loobus hageja sissenõudmiskulude nõudest muul põhjusel (
Nimetatud nõudest loobumine ei ole tingitud kostja käitumisest. Seega ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulude kostja kanda jätmine terves ulatuses. Menetluskulud tuleb
lg-te 4 ja 5 alusel jätta 67% ulatuses kostja kanda (30 eurot moodustab 67% hageja nõudest) ja 33% ulatuses hageja kanda. 12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohaldada tuleks
Viidatud säte näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja sõnul tema leppetrahvi 4 väljastamise päeval autot ei kasutanud, sest ta oli vvvvvv tööl. Kostja ei tea, kes täpselt sel päeval tema pereliikmetest autot kasutas ning ükski pereliige teda trahvist ei teavitanud.
lg 6 reguleerib menetluskulude jaotust hagi õigeksvõtu korral, kuid praegusel juhul ei olnud sellega tegemist. Antud juhul ei võtnud kostja hagi õigeks, vaid rahuldas hageja nõude osaliselt pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. 13. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused ka
Nimetatud sätte alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse
14. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, muudab ringkonnakohus ka kostjalt välja mõistetavate menetluskulude rahalist suurust (
67 % hageja menetluskuludest (s.o 85 eurot) on 56,95 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. 15. Kuna hagimenetlus ei ole veel alanud, siis
teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, s.t need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.112.3). (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.