2-22-6884/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-6884 Tsiviilasi Tatjana Aleksejeva hagi kohtutäitur Andrei Kreki vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tatjana Aleksejeva määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Tatjana Aleksejeva (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): kohtutäitur Andrei Krek RESOLUTSIOON
4. Jätta Tatjana Aleksejeva
5. oktoobri
6. a määruskaebus läbi vaatamata.
7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tatjana Aleksejeva kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Tatjana Aleksejeva (hageja, võlgnik) esitas
9. mail 2022 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur Andrei Kreki (kostja) vastu oksjoni tühistamiseks ja kohtutäituri asendamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimub kohtutäitur Andrei Kreki juures võlgniku suhtes täitemenetlus nr 066/2021/
10. Võlgnikule koostati maksegraafik, mille alusel pidi võlgnik maksma iga kuu 200 eurot kohtutäituri arvelduskontole. Võlgnik on tasunud täiturile kokku 1300 eurot, kuid kohtutäitur on sissenõudjale Bondora AS-ile üle kandnud ainult 853 eurot 1 sendi. Samuti on kohtutäitur kinni pidanud summad võlgniku töövõimetushüvitisest ning Maksu- ja Tolliameti otsuse alusel nii, et kokku on võlgnik tasunud 2201 eurot 86 senti. Nimetatud summa pidi kohtutäitur üle kandma sissenõudjale, kuid ei ole seda teinud. Võlgnik leidis, et tema on täitnud oma kohustused ja seega ei tohi kohtutäitur panna võlgniku vara oksjonile. Seoses sellega palus võlgnik tühistada oksjoni võlgniku korteri asukohaga XXXXXX suhtes ning asendada kohtutäitur A. Krek kohtutäituriga Tatjana Afanasieva.
11. Maakohus jättis
12. mai
13. a määrusega hagiavalduse käiguta ja palus võlgnikul täpsustada nii hagi asjaolusid kui ka nõudeid. Võlgnik esitas
14. mail 2022 menetlusabi taotluse. Võlgnik esitas
15. mail 2022 ka puuduste kõrvaldamise dokumendi, kuid sisuliselt ei ole puuduseid kõrvaldatud.
16. Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas
17. septembril 2022 kohtule seisukoha, milles teatas, et tema on tutvunud täitetoimiku materjalidega, vestelnud kliendiga ja jõudnud arvamusele, et võlgniku nõudel ei ole perspektiivi. Esindaja selgitas, et kuna võlgniku suhtes toimub mitu täitemenetlust ja kohtutäitur ei suutnud võlgnikule arusaadavalt seletada täitemenetluse käiku, siis tekkis võlgnikul segadus. Kuid esindaja ei ole tuvastanud kohtutäituri poolset rikkumist või et võlgniku õiguseid oleks täitemenetluse käigus rikutud. Täidetud on mitte ainult Bondora AS-i, vaid ka teise võlausaldaja nõudeid.
18. Maakohus keeldus
19. septembri
20. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda.
21. Hageja esitas
22. oktoobril 2022 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada. Hageja jäi oma varem esitatud seisukohtade juurde.
23. Maakohus keeldus
24. oktoobri
25. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
26. Hageja esitas
27. oktoobril 2022 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada. 2
28. Viru Maakohus jättis
29. oktoobri
30. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus palus täpsustada, millist määrust soovib hageja vaidlustada ning mis on hageja selge taotlus, sh esitada määruskaebuse põhjendused.
31. Hageja esitas
32. oktoobril 2022 riigilõivu tasumise maksekorralduse. Hageja muid määruskaebuse puuduseid ei kõrvaldanud.
33. Maakohus edastas
34. oktoobril 2022 esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
35. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus Viru Maakohtu
36. oktoobri
37. a määruse peale tuleb jätta TsMS § 663 lg 1, § 637 lg 2 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puuduseid.
38. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on
39. oktoobril 2022 esitatud määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
40. Ringkonnakohus leiab, et
41. oktoobril 2022 esitatud määruskaebus on puudustega, mille tõttu ei saa määruskaebust menetleda. Maakohus jättis
42. oktoobri
43. a määrusega
44. oktoobri 2022 määruskaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus palus täpsustada, millist määrust soovib hageja vaidlustada ning mis on hageja selge taotlus, sh esitada määruskaebuse põhjendused. Hageja esitas maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta, kuid muid määruskaebuse puuduseid ei kõrvaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudustega määruskaebust menetleda.
45. oktoobri
46. a määruskaebus ei ole nõuetekohane, kuna sellest ei nähtu selgelt, millist määrust hageja sellega vaidlustab. TsMS § 662 lg 1 p 3 kohaselt tuleb määruskaebuses muu hulgas märkida selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Sama paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt märgitakse määruskaebuses ära ka põhjendused.
47. oktoobri
48. a määruskaebusest ei selgu, millist maakohtu määrust soovib hageja vaidlustada ja mis on tema selgelt väljendatud taotlus, st missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Kohtul ei ole võimalik sellises olukorras määruskaebust lahendada.
49. oktoobri
50. a määruskaebus on oma sisult identne
51. oktoobri
52. a esitatud määruskaebusega, mille hageja esitas
53. septembri
54. a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna
55. oktoobri
56. a määruskaebuses esinevad puudused on kõrvaldamata, ei saanud maakohus määruskaebust menetleda ja oleks pidanud keelduma määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui hageja esitas lihtsalt korduvalt sama määruskaebuse ning ei soovinud vaidlustada maakohtu
57. oktoobri määrust, siis olid määruskaebused esitatud
58. septembri
59. a määruse vaidlustamiseks hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ja edastanud läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse eeltoodud põhjendustel läbi vaatamata. 3
60. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
61. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule TsMS § 659 ja § 643 lg 4 kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur Peeter-Liin