KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4867 Tsiv

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hagejad kostja lapsed, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et hagi esitamise aja seisuga (29.03.2021) lapsevanemad koos ei ela ning lapsed elavad koos isaga. 5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad on esitanud nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Hagejad on palunud täiendavalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise võlgnevuse perioodist 29.03.202028.03.2021 summas 2 304 eurot.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). 7.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 8. Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära on vajalik kaaluda lapse ja vanema huve. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (2-16-118651, p 13).

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hagejate igakuised vajadused järgmised: kulu hageja I hageja II kasutuseelis (elukoht) 233 233 kommunaalkulud 47 47 toit, ravimid jm esmatarbed riided, jalanõud taskuraha telefon, internet 250 75 20 11 250 75 30 17 3 koolimaks meelelahutus, reisid, laagrid sõprade sünnipäevad treeningud klassirahad, ekskursioonid jms seoses kooliga kokku 145,83 200 20 60 25 0 100 20 400 25 1 086,82 1 196,98

1. Kostja märkis vastuses hagile, et ei vaidle vastu hagejate vajaduste suurusele, st hagejate faktiväited nende vajaduste ulatuse üle on kostja poolt omaks võetud. Kostja väitel on ta andnud hagejatele ülalpidamist vahetult.
2. Pooled vaidlevad, mis ajani elas kostja lastega koos. Nähtuvalt kriminaalasjas xxxx tehtud 22.03.2021 määrusest (dtl 51-74) seoses kostjale laste isa suhtes lähenemiskeelu kohaldamisega jäid mõlemad lapsevanemad pärast lahutust xxxx.a. lõpus elama elamusse asukohaga Xxxx, kuid eraldi eluruumidesse, seejuures jäid lapsed elama isa kasutuses olevatesse ruumidesse. Laste isa pani eluruumide vahelise ukse lukku ja lõi laudadega kinni. Määruses on märgitud korduvad pöördumised politseisse seoses sellega, et kostja on püüdnud laste ja laste isa kasutuses olevatesse ruumidesse siseneda, lõhkudes ja muukides selleks lukustatud ust ning eemaldades ette löödud lauad. Tsiviilasjas xxxx toimunud laste ärakuulamise protokolli (dtl 242) kohaselt on hageja II selgitanud, et pärast lahutust toimus elamine eraldi ruumides, ema muukis meie poolele sisse. Ka kostja ise on vastuses hagile välja toonud, et laste isa asus ca 2020.a. märtsist piirama tema juurdepääsu laste eluruumidele, lukustades uksi ja sulgedes neid ette kruvitud teivastega. Kohus tuvastab, et lapsevanematel puudus ühine majapidamine vähemalt alates 2020.a. märtsist, lapsed elasid koos isaga. Seejuures ei ole asjassepuutuv, et Xxxx ei ole eraldi korteriomandeid moodustatud, millega seoses on kostja esitanud fotod ja II korruse plaani (dtl 194-195). Vaidlus puudub, et 2021.a. veebruaris kolis isa koos lastega Xxxx elamust ära.
3. Pooled vaidlevad, millises ulatuses andis kostja perioodil 29.03.2020-28.03.2021 hagejatele ülalpidamist. Kostja väitel kandis ta enne hagi esitamist järgmiseid hagejatega seonduvaid kulusid: mai H1 viiuliõpe 120 H2, H1 30 taskuraha (20+10) H1, H2 300 kasutuseelis Xxxx H2 ortodont H1 viiulilaager H1 merepäästja te laager H1, H2 100 transport kooli, huviringide sse, jm jun 5 30 jul 5 30 aug 5 30 sept 120 30 okt 125 30 nov 159 30 dets 120 30 jaan 120 30 vbr 120 30 mrt 120 30 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 100 100 100 100 100 100 30 92 218, 07 42,3 50 50 20 4 H1 sünnipäeva kink H2 sünnipäeva kink H1 kulutused seoses sünnipäeva ga H2 kulutused seoses sünnipäeva ga H2 jõulukink H1 jõulukink H1 koolitarbed H1, H2 vitamiinid H1 vaktsiin H1, H2 17,8 spordivarust 5 us H1 spordivarust us H1 riided H1 jalanõud H1, H2 näksid H1, H2 toit 50 H1 sõbra 17,1 4 sünnipäev 25,2 8 70 67,9 1 34 16,5 26,6 1 5,69 25 19,4 8 1,29 14,2 5 11,7 9 40 16,9 5 12,9 5 125 50 50 50 20 12,9 9 5,38 50 50 50 50 50 50 10
4. Hagejad nõustusid kohtuistungil kuludega viiuliõppele, hambaarstile, viiulilaagrile 150 euro osas, koolitarvetele, ravimitele, spordivarustusele (v.a 12,95 euro osas), hageja I riietele ja jalanõudele, filmiõhtude näksidele, toidukuluga 25 euro ulatuses kuus, kuluga sõbra sünnipäevale. Nimetatud osas puudub vaidlus kulude kandmise üle ning et tegemist oli hagejate vajaduste rahuldamiseks vajalike kuludega. Kohus ei nõustu hagejatega, et taskuraha lastele mõistlikus ulatuses ei saaks lugeda vajalikuks, kostja väljatoodu ei ületa kohtu hinnangul mõistlikku ulatust ning taskuraha andmise üle iseenesest pooled ei vaidle, selle on hagejad välja toonud juba hagiavalduses. Põhjendatud ei ole kasutuseelis 300 eurot seoses Xxxx kinnistuga. Esitatu kohaselt on tegemist laste vanaemale kuuluva kinnistuga, mille kasutamise eest kostja maksnud ei ole (kostjalt on kostja poolt saadud kasutuseelis 300 eurot kuus välja mõistetud 11.11.2020 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx, dtl 197-198). Xxxx kasutamise võimalust ei loonud lastele kostja, mistõttu ei saa kostja ka seeläbi olla ülalpidamist 5 andnud. Viiulilaagri osas on kostja välja toonud, et kulu moodustub osalustasust 150 eurot, toidust koha peal 15,27 eurot ning transpordist laagrisse 52,8 eurot. Toidukulu tõendamiseks on esitatud toidupoe tšekid (dtl 117-121) kogusummas 30,54 eurot, kuna hageja I osales laagris koos emaga, on hagejale I langev toidukulu 15,27 eurot. Kohus loeb täiendava toidu kulu laagris tšekkidega tõendatuks. Asjaolu, et laagri maksumus sisaldas toitlustust, ei anna alust pidada kulutust lapse täiendavale toidule põhjendamatuks. Kütusekulu kohta seoses kumbagi laagrisse sõitmisega tõendeid esitatud ei ole.
5. Transpordiga seonduvate kulude osas on kostja välja toonud, et on kandnud kulusid seoses laste sõidutamisega, kostja kogu kulu autole on ca 300 eurot kuus, millest on arvestanud iga kuu kohta laste sõitudele langenud osa. Kohus leiab, et lastega seonduva transpordikulu arvestamisel ei saa arvesse võtta laenulepingu makseid (dtl 181), sest neid makseid tasutakse auto omandamiseks, mitte kasutamisega seoses. 01.05.2020-02.10.2020 kohta on kostja esitanud kütusekulu tõendamiseks konto väljavõtted (dtl 183-184), mille kohaselt oli kostja keskmine kulu kütusele sel perioodil 64,15 eurot kuus ning 03.10.2020-02.10.2021 kohta konto väljavõtted (dtl 185-187), mille järgi oli keskmine kulu kütusele 66,34 eurot kuus. Autokindlustus maksis 2020.a. 96,79 eurot ning 2021.a. 90,32 eurot (dtl 188-189), so vastavalt 8,07 eurot ja 7,53 eurot kuus. Kütus ja kindlustus kokku oli ca 73 eurot kuus. Remondi ja rehvivahetuse kulu tõendamiseks tõendeid esitatud ei ole. Pooled ei vaidle, et ajal kui lapsed elasid Xxxx kinnistul viis kostja hagejat I igal hommikul autoga kooli. Pooled vaidlevad, millal ja millises ulatuses on kostja teinud muid lastega seonduvaid sõite, kuid ei vaidle, et põhimõtteliselt on kostja lapsi vajadusel sõidutanud. Lähtudes kostja hinnangust lastega seonduvate sõitude ulatusele (2020.a. maist 2021 märtsini vastavalt 1/3, 1/6, 1/6, 1/15, 1/3, 1/3, 1/3, 1/3, 1,3, 1/3, 1/10), ei ületa lastele langeva kulu ulatus kokku 24,33 eurot kuude eest, kus hinnanguline kulu on 1/3; 12,17 eurot kuude eest, kus hinnanguline kulu on 1/6; 4,87 eurot kuu eest, kus hinnanguline kulu on 1/15 ja 7,3 eurot kuu eest, kus hinnanguline kulu on 1/
7. Kohus nõustub hagejatega, et kingitusi tähtpäevadeks ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kingituse tegemiseks ei saa olla kohustust. Kulutused seoses sünnipäevapidude korraldamisega on hinnatavad kulutustena laste meelelahutusele, mis mõistlikus ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. Kostja väljatoodu ei ületa kohtu hinnangul mõistlikku ulatust ning on kuludokumentidega tõendatud (dtl 123, 126). Kostja ostetud lumelauasaabaste osas on hagejad välja toonud, et need ei sobinud kasutamiseks, kuna olid hagejale I väiksed. Toidukulutuste tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu on tõendamata, et kostja oleks teinud hagejate toidule kulutusi üle 25 euro kuus.
8. Pooled ei ole välja toonud, et hagejate vajadused olnuks perioodil enne hagi esitamist käesolevast ajast väiksemad. Kokkuvõtlikult tuvastab kohus, et kostja osales hagejate ülalpidamises perioodil 29.03.2020-28.03.2021 järgmises ulatuses: periood H1 vajadused 29.03-31.03.20

§ 101

lg 1 määrale vastav elatis perioodil 29.03.2020-28.03.2021 ühele lapsele oleks olnud kokku 3 503,99 eurot (28,25+292x11+263,74). 16. Kostja on välja toonud, et tema brutokuupalk on 1 700 eurot, millest laekub kontole kasutamiseks 940 eurot (konto väljavõte dtl 27-30), töötasu on arestitud seoses täitemenetlusega. Kohus leiab, et sissetulek 940 eurot on piisav mõlemale hagejale

§ 101

lg 1 sätestatud määras elatise maksmiseks, sellest jääb kostja omaks tarbeks üle veel 356 eurot. Juhul kui see ei ole kostja vajaduste katteks piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel xxxx, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tal sissetuleku hankimist takistaks nii käesoleval kui elatise võlgnevuse tekkimise ajal, vaidlus puudub, et lisaks töökohale Xxxx on kostja OÜ L, OÜ A, OÜ T juhatuse liige. Hagejad on täiendavalt välja toonud, et kostja on ka viiuliõpe 5 + taskuraha 10 + toit 12,5 transpordikulu 12,17:2 3 transpordikulu 4,87:2 4 näksid 5,38:2 5 viiuliõpe 125 + taskuraha 10 + toit 12,5 6 viiuliõpe 159 + taskuraha 10 + toit 12,5 11 vitamiin 11,79:2 7 viiuliõpe 120 + taskuraha 10 + toit 5 (10:2) 8 transpordikulu 7,3:2 9 taskuraha 20 + toit 5 1 2 7 Ühendkuningriigis registreeritud ühingu juht (kuvatõmmis dtl 217) ning nähtuvalt kostja linked.in profiilist (dtl 218-226) on kostjal Xxxx majandusmagistri kraad, kuue võõrkeele oskus ning erinevate edukate startup ettevõtete juhtimise kogemus. Kohus nõustub hagejatega, et nimetatu viitab kostja keskmisest paremale sissetuleku teenimise võimekusele. Täiendavad ülalpeetavad lisaks hagejatele kostjal puuduvad. Kostjal on võimalik täiendavate vahendite saamiseks mh võõrandada temale kuuluvad osalused OÜ-s A ja OÜ-s T. Kohus asub seisukohale, et mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra ei esine.

17. Riigikohus on selgitanud, et lapsevanemate sissetulekute ebavõrdsus ei ole asjaoluks, mille alusel saaks elatist vähendada alla

§ 101lg 1 määra (2-16-135, p 11.6).

Vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-1716, p 11). Kummalgi vanemal oli seega perioodil 29.03.2020-28.03.2021 kohustus anda kummalegi hagejale ülalpidamist minimaalselt 3 503,99 eurot. Kohus tuvastab, et kostja jättis kohustuse hageja I osas 1 450,17 euro (3503,99-2053,82) ja hageja II osas 2 903,77 euro (3503,99-600,22) ulatuses täitmata. 18. Kui hageja I vajadused kokku olid 13 041,84 eurot ning sellest 7 007,98 euro (3503,99 x 2) ulatuses pidid vanemad andma ülalpidamist võrdsetes osades, siis ülejäänud 6 033,86 jaguneb vanemate vahel võrdelistes osades vastavalt nende sissetulekule ja varalisele seisundile (

§ 105lg 3).

Kostja on välja toonud, et vanemate majanduslik seisund on oluliselt erinev, laste isa palk on 4 500 eurot, samas kui kostjal ainult 940 eurot. Lähtudes kostja väidetud proportsioonist jaguneks kohustus suhtes 20,8% ja 79,2%, st kostjale langev osa on 1 255,04 eurot (6 033,86 x 20,8%) ning kostja täitmata kohustus hageja I ees kokku perioodist 29.03.2020-28.03.2021 on 2 705,21 eurot (1255,04+1450,17).

1. Kohus rahuldab hagi tagasiulatuvate nõuete osas ning mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse 2 304 eurot perioodi 29.03.2020-28.03.2021 eest.
2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ka nõuete osas elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 29.03.2021

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla nimetatud määra puudub. Kohus leiab, et kostjal puudub õigus nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda raha maksmise asemel vahetult kulusid kandes. Olukorras, kus lapsevanematel on kulude kandmise üle erimeelsused, ei oleks selline korraldus laste huvides, tekitades igakordseid täiendavaid vaidluseid. Asjaolu, et pooleli on kohtumenetlus, mille tulemusel võib laste elukoht olla tulevikus ema juures ei mõjuta ülalpidamise andmise kohustust käesoleval ajal. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad ka tõendid seoses lapsevanemate erimeelsustega lastega suhtlemise korraldamisel (dtl 190-193, 202-210) ning kohus neid ei hinda. 21. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks teinud makseid elatise tasumiseks pärast hagi esitamist. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest

§ 101lg 1 sätestatud määras.

1. Hagejad on taotlenud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist hagejate märgitud asjaoludel ilma tagatist andmata seadus ei võimalda. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotletule, et elatis tuleb tasuda hagejate isa kontole iga kuu esimeseks kuupäevaks selgitusega „L. ja L. elatis“ ning märkides ära kuu, mille eest on elatis tasutud. 8 Menetluskulud
2. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. Hagejate väljatoodu kohaselt tekkis neil kulu lepingulisele esindajale 1 209,60 eurot, millele lisandub kulu seoses kohtuistungil esindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejad on välja toonud, et hagejate esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toiming hagi koostamine koos seonduvate toimingutega vastuse koostamine kostja vastusele menetluskulude nimekirja koostamine ettevalmistus 24.09 istungiks osalemine 24.09 istungil 04.10 dokumendi koostamine 12.10 dokumendi koostamine ettevalmistus 20.10 istungiks osalemine 20.10 istungil Kokku Aeg (h) 3 1,75 0,25 0,5 0,33 1 2,75 0,5 1,12 11,2
3. Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt põhjendamatu. Kostja väide, et tegelikult tegi toiminguid lepingulise esindaja asemel seaduslik esindaja, on paljasõnaline. Märgitud tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu 1 344 eurot (11,2x120) hagejate kasuks solidaarselt.
4. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hagejate taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.11.2021 kohtuotsus. 9