Obsah (7)
§ 613§ 477§ 5§ 369§ 3§ 172§ 175KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-614 Tsiviilasi OÜ Põldmäe avaldus üle võ
) § 475 lg 1 p 13 ning
§ 613
lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt vaatab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avalduse läbi hagita menetluses.
§ 477
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma asjaolud, millele kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust. 17. Avaldaja taotleb tema kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik 3
(7)2-22-614 juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need kohus.
- Kohus selgitas pooltele 07.02.2022 määruses kohalduvat õigust ja asjaolu, et lahendab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asja hagita menetluses kaalutlusotsusega kinnisasjade omanike põhjendatud huvide kaalumise teel. Kohus korraldas 23.03.2022 paikvaatluse. Menetlusosalised suulist ärakuulamist ei soovinud. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
- Alljärgnevalt hindab kohus, kas eeldused avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamiseks on täidetud. Eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega.
- Avaldajale kuulub Põldmäe tee 20 kinnisasi Vatsla külas Saue vallas Harjumaal. Poolte menetlusdokumentide kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. Seda kinnitasid ka 23.03.2022 vaatlusele ilmunud menetlusosalised ja see nähtub ka kaardimaterjalilt.
- Samas on kohtu ette toodud, et Põldmäe tee 20 kinnistu kasuks on seatud tähtajaline (kuni 29.05.2024) tasuta servituut üle Põldmäe tee 16 kinnistu, mis tagab hetkel juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
- Avaldaja märgib, et üle Põldmäe 16 kinnistu servituudi alusel kulgev juurdepääs ei võimalda avaldaja kinnistule ligipääsu haagisega sõidukitega, kuivõrd on selleks liiga kitsas. Sellega põhjendab avaldaja vajadust saada üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja kulgeva tee kasutusõigust ka praegu, mitte üksnes tulevikuks. Avaldaja selgitab, et ilma vastava juurdepääsuta, mida avaldaja on seni regulaarselt kasutanud, ei ole avaldajal võimalik endale kuuluvat kinnistut sihtotstarbeliselt (tootmismaana) kasutada.
- Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21), ning et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21 ja Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Lahendis 2-19-15916 jäi Riigikohus sama seisukoha juurde, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotleja kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas.
- Järgnevalt hindab kohus, kas käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud täiendava juurdepääsu määramiseks ning kas täiendava juurdepääsu määramine võiks olla õigustatud, arvestades servituudiga tagatud juurdepääsu üle Põldmäe 16 kinnistu.
- Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eelduse näol on tegemist objektiivse kriteeriumiga, mis on täidetud üksnes juhul, kui kinnistu piirneb vahetult avalikult kasutava teega selliselt, et kinnistule pääsemiseks puudub vajadus kasutada võõrast kinnistut. Erinevalt avaldaja tõlgendusest märgib kohus, et AÕS § 156 lg 1 sõnastuse kohaselt on eelduseks „vajaliku juurdepääsu puudumine,“ mitte „avalikult kasutatava teega mitte piirnemine.“ Vastupidine tõlgendus võimaldaks avaliku teega mitte piirneva kinnistu omanikul nõuda juurdepääsu määramist mitmest asukohast, kuivõrd ka kohtu poolt määratav 4
(7)2-22-614 juurdepääs ei täidaks sellisel juhul avaldaja tõlgenduses objektiivset kriteeriumit. Selline tõlgendus ei saa aga olla normi eesmärgiks.
- Vaatlusel (tl 49-55) tuvastas kohus, et juurdepääs üle Põldmäe tee 16 on avaldajale kuuluvale Põldmäe tee 20 kinnistule tagatud, kuid suurte veoautodega ei ole tee kitsuse tõttu suure tõenäosusega läbitav (vt protokolli fotod 13-17). Väiksemad sõidukid, sh kaubikud, mahuvad juurdepääsu kasutama.
- Seega kohus tuvastab, et kuni 29.05.2024 on avaldajale kuuluvale Põldmäe 20 kinnistule tagatud juurdepääs avalikult kasutavale teele läbi selleks otstarbeks seatud servituudi. Juurdepääs kulgeb muuhulgas üle Põldmäe tee 16 kinnistu.
- Järgnevalt hindab kohus, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid täiendava juurdepääsu määramist üle Vanasilla kinnistu.
- Kuivõrd avaljadale on juba tagatud juurdepääs kuni 29.05.2024, saavad täiendava juurdepääsu määramise põhjused olla pelgalt ärilised. Avaldaja on ka ise märkinud, et soovib täiendavat juurdepääsu selleks, et kasutada kinnistut tootmismaana. Samuti on avaldaja oma 20.04.2022 menetlusdokumendis leidnud, et ärilistel põhjustel on vaja juba 6 meetri laiust juurdepääsu varasemalt taotletud 4 meetri laiuse juurdepääsu asemel.
- Riigikohus on lahendis 2-19-15916 selgitanud, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud üle võõra kinnisasja juurdepääsu määramise eelduseks ei saa olla üksnes äriühingu äriline huvi kasutada oma kinnisasja ja sellel asuvaid hooneid võimalikult kasumlikult. Sealjuures ei ole avaldaja ka esile toonud, et Põldmäe tee 20 hoone/kinnistu kasutamine ei ole üldse võimalik. Nimetatu ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, kuivõrd tootmismaana kasutamisel on võimalik korraldada suurte veokite/haagiste laadimine vajadusel eemal, transportides kauba (mille olemust ei ole avaldaja nimetanud) veokiteni väiksemate transpordivahenditega, mis mahuvad manööverdama ka praegusel juurdepääsu alal.
- Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-04 selgitanud, et hinnata tuleb, kas ärilistel kaalutlustel on täiendavat juurdepääsu taotletud olukorras, kus kinnisasja ja sellel asuva hoone sihtotstarbeline kasutamine täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud või olukorras, kus kinnisasja sihtotstarbelise kasutamine on võimatu, nt täiendava juurdepääsu taotlemine olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada.
- Kohus veendus vaatlusel vahetult ning tuvastab, et kinnistu kasutamine ilma täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud, kuigi võib olla avaldajale vähem kasumlik või vähem mugav.
- Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et juurdepääsu esimene sisuline eeldus AÕS § 156 lg 1 järgi ei ole täidetud. Kuivõrd täitamata on kohustuslik sisuline eeldus, ei ole avaldaja nõude rahuldamine võimalik ning kohus ülejäänud AÕS § 156 lg 1 eelduste esinemist ei kontrolli ning nendega seotud menetlusosaliste väiteid ei käsitle.
- Seonduvalt olemasoleva juurdepääsu tähtaegsusega, st servituut on kehtiv kuni 29.05.2024, on kohus avaldajale ja avaldaja vandeadvokaadist esindajale kahel korral (esimene kord 07.02.2022 määruses (tl 35-36), teine kord 29.03.2022 kohtu kirjas (tl 56)) selgitanud, et kuivõrd avaldaja on avalduses üldsõnaliselt maininud, et pärast 29.05.2024 avaldajal puudub igasugune juurdepääs Põldmäe 20 kinnistule, tuleb avaldajal selgitada, kas ta on esitanud nõude tuginedes
§-le 369, mis reguleerib hagi esitamist enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas avaldajale ka
§ 5
, mille kohaselt hagi (avaldust) menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 35. Avaldaja ei esitanud seisukohta, kas tema nõuet juurdepääsu määramiseks üle Vanasilla kinnistu tuleb käsitleda nõude esitamisena enne nõude sissenõutavaks muutumist
§ 3695
(7)2-22-614 alusel. Kuigi
§ 477
lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, siis ei ole kohtul alust väljuda avaldusega seatud piiridest (
§ 3lg 1, § 4 lg 1).
Seetõttu ei käsitle kohus hageja nõuet kui tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet juurdepääsu saamiseks alates 30.05.
- Eeltoodust tulenevalt jääb avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 37.
§ 172
lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 38. Käesoleval juhul otsustab kohus, et menetluskulud kannab täielikult avaldaja, kes pöördus kohtusse põhjendamatu avaldusega, millise kohus jättis rahuldamata. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. 39.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 40. Puudutatud isik I on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude tekkimist tõendava käsunduslepingu. Puudutatud isikule I on käesoleva tsiviilasja menetluses osutatud õigusteenust 20 tunni ulatuses, tunnihinnaga 70 eurot ehk kokku 1 400 euro ulatuses. 41. Avaldaja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on puudutatud isiku I poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud kulude maht põhjendamatult üle paisutatud, põhjendatud ja vajalikuks saab pidada kulusid üksnes seoses menetlusdokumentide koostamisega ja menetlustoimingul osalemisega ning dokumentide koostamisel ei saanud kuluda enam kui 6 tundi. 42. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikule I osutatud õigusteenuse maht on vaidluse sisu ja keerukust arvestades ülepaisutatud:
- a)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on avalduse menetlusse võtmise määrusega ja avaldaja avaldusega tutvumiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, avaldus ise on koos vormistuslike elementidega 4 lk pikk (sisu alla 3 lk), avalduse lisad ei ole mahukad, lisadeks on kinnistusraamatu väljavõtted, kaart ja kirjavahetus KOV-ga. Kohtu menetlusse võtmise määrus on samuti standardne määrus. Maksimaalselt saab tutvumiseks põhjendatud ajakuluks pidada 30 minutit.
- b)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on 02.02.2022 vastuse koostamiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, vastuse sisu ja mahtu ulatuses, on põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
- c)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtu 07.02.2022 määrusega tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, määruses esitatud selgituste sisu arvestades on põhjendatud ajaks mitte enam kui 20 minutit.
- d)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja 21.02.2022 vastusega tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, avaldaja menetlusdokumendi sisuline osa on 1 lehekülg pikk, avaldusel on kõigest 2 lisa, millest üks on kaart. Põhjendatud ajakuluks on mitte enam kui 20 minutit. 6
(7)2-22-614
- e)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on 14.03.2022 seisukoha koostamiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, vastuse sisu ja mahtu ulatuses, on põhjendatud ajakuluks mitte üle 40 minuti.
- f)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on teiste puudutatud isikute seisukohtadega tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Teistest puudutatud isikutest on seisukoha esitanud üksnes Saue vald, seisukoht on 1,5 lehekülge pikk ega ole õiguslikult keerukas. Põhjendatud ajakuluks sellise dokumendiga tutvumisel on mitte enam kui 20 minutit.
- g)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on paikvaatlusel osalemise ajakulu 1 tund. Paikvaatluse protokolli kohaselt algas vaatlus kell 11:00 ja lõppes kell 11:23. Seega on põhjendatud ajakulu 23 minutit.
- h)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on paikvaatluse protokolliga tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, mõistlikuks ajakuluks saab pidada 20 minutit.
- i)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtu 29.03.2022 määrusega tutvumiseks kulunud 1 tund. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, määruses esitatud selgituste sisu arvestades on põhjendatud ajaks mitte enam kui 20 minutit.
- j)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on 18.04.2022 seisukoha koostamiseks kulunud 3 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, vastuse sisu ja mahtu ulatuses, samuti arvestades, et puudutatud isik I osaliselt kordab varasemaid seisukohti, on põhjendatud ajakuluks 1 tund.
- k)Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja 20.04.2022 vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamiseks kulunud 2 tundi. Tegemist on põhjendamatu ajakuluga, avaldaja menetlusdokument võtab kokku varasemad seisukohad ega ole pikk, puudutatud isiku I 02.05.2022 menetlusdokument on sisult 0,5 lehekülge pikk ning samuti kordab varasemalt avaldatut. Põhjendatud ajakuluks on mitte enam kui 40 minutit. 43. Seega on puudutatud isiku I põhjendatud ajakuluks kokku käesolevas asjas 6 tundi ja 23 minutit. 44. Puudutatud isiku I esindaja tunnihind 70 eurot on vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. 45. Seega on puudutatud isiku I põhjendatud menetluskulu 446,83 eurot (6 tundi ja 23 minutit * 70), mis tuleb avaldajalt välja mõista. 46. Ülejäänud puudutatud isikud menetluskulude nimekirju ei ole esitanud ning kulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust. Puudutatud isikutel II, III ja IV rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 7
(7)