KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2023 Kohtuasja number 1-19-560 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi Jevgeni Kulikovi (isikukood 39711073722) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- aprilli 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Jevgeni Kulikovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Jevgeni Kulikovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- veebruari 2019 otsusega tunnistati Jevgeni Kulikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati selle karistusega J. Kulikovile Viru Maakohtu
- detsembri 2018 otsusega mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Kulikovi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati J. Kulikovi kahtlustatavana kinnipidamisest
- detsembril 2018 ning tema karistusaeg lõppeb
- juunil
- Viru Vangla esitas
- märtsil 2023 Viru Maakohtule materjalid J. Kulikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur J. Kulikovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- aprilli 2023 määrusega J. Kulikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Formaalsed eeldused J. Kulikovi vabastamiseks on täidetud.
- J. Kulikovil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Varem on talle korduvalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses, kuid siiski on J. Kulikov juba käimasolevate kriminaalmenetluste ajal jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist ning on käidelnud grupis ka narkootilist ainet. Seega ei ole varasem karistamine ja karistuse kandmine vabaduses J. Kulikovi puhul oma eesmärki täitnud – tema kuritegeliku käitumise on peatanud vaid reaalne vangistus.
- Vanglast vabanemisel soovib J. Kulikov asuda elama enda ema ja kahe täiskasvanud õe juurde. Suhete säilimine lähedastega on positiivne. Samuti on positiivne, et ema on valmis J. Kulikovi materiaalselt toetama ning J. Kulikovil on olemas ka kindel töökoht. J. Kulikovi sõnul töötas ta varem mitteametlikult autoteeninduses. Vanglas on ta osalenud tööhõives probleemideta ning avavangla tingimustes sai töötada ka väljaspool vanglat. Samuti on ta läbinud keevitaja kutseõppe. Seega on J. Kulikovil vabaduses olemas eeldused töö jätkamiseks ning keevitaja kutse lisab kindlust töökoha leidmise osas. Arvestades aga J. Kulikovi varasemate kuritegude asjaolusid, tema varasemat eluviisi (enda sõnul kulutas ta vabaduses suuri summasid narkootikumide ja hasartmängude peale) ning vangla iseloomustusest nähtuvat võimalikku mõjutatavust, võib ta vabaduses panna materiaalse kasu saamise eesmärgil toime uued kuriteod. Seejuures tähelepanuväärne on ka asjaolu, et J. Kulikovil on 6379 euro ulatuses võlgu.
- Vanglas on J. Kulikov läbinud sõltuvusprobleemidega tegelemisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus ta väljendas arusaamist alkoholi kahjulikkusest ning seadis oma tulevikueesmärgiks alkoholist loobumise. Samuti on J. Kulikoviga läbi viidud vestlused materiaalse stabiilsuse saavutamisest ja sõltuvuskäitumise negatiivsetest tagajärgedest. Neil vestlustel tunnistas J. Kulikov, et ta käitus valesti ning kahetseb seda. J. Kulikovi väitel soovib ta vanglas õppida ning teha kõik selle jaoks, et olla konkurentsivõimelisem. Samas on ta eesti keele õppimisel näidanud üles madalat motivatsiooni ning on loobunud ka täiendkoolitusel osalemisest. J. Kulikovil on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ajavahemikul
- novembrist 2019 kuni
- juulini 2020 oli ta avavanglas, kuid korduvate rikkumiste tõttu viidi ta tagasi kinnisesse osakonda. Kui kinnipeetaval esineb tõsiseid raskusi rangele vanglarežiimile allumisel, ei saa uskuda tema lubadusi vabaduses õiguskuulekalt käituda.
- Kokkuvõttes tuleb nentida, et J. Kulikovi kuritegude asjaolud, tema varasem käitumine katseajal, vanglareeglite rikkumine, vabanemisjärgsed võimalused ja risk sõltuvusainete jätkuvaks tarvitamiseks muudavad küsitavaks, kas ta suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Ka võimalus kohaldada vabastamisel elektroonilist valvet ei maanda uute kuritegude riski piisavalt: see annab küll ametnikule võimaluse kontrollida J. Kulikovi asukohta ja liikumisi, kuid ei hoia ära narkootiliste ainete tarvitamist ega kuriteo toimepanemist. 2
(5)Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Kulikovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, paludes maakohtu määrus tühistada ja J. Kulikov ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Peamiselt tugines kohus J. Kulikovi distsiplinaarkaristustele, varasemale narkootiliste ainete tarvitamisele ja toimepandud kuritegudele. Seejuures jättis kohus aga arvestamata, et J. Kulikov on viibinud piisavalt pikka aega vangistuses, on läbinud sotsiaalprogrammid ja käinud tööl. Vabaduses on J. Kulikovi eesmärk tegeleda tõsiselt oma käitumisprobleemidega. Aktiivne osalemine rehabiliteerivates tegevustes ja tööhõives kaaluvad üles distsiplinaarkaristuste olemasolu. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et vaatamata distsiplinaarkaristuste olemasolule ei väljenda J. Kulikov kuritegelikke hoiakuid, ta tunnistab ja kahetseb toimepandud kuritegu ning toob välja selle põhjused. Ametnikega vesteldes on J. Kulikov viisakas, tal on tulevikuks realistlikud plaanid, ta on motiveeritud oma hoiakuid ja eluviise muutma ning on selgitanud välja ka toimetuleku ja rehabilitatsiooni võimalused vanglast vabanemisel. Tal on olemas tugivõrgustik, töökoht ja pere ning ta ei plaani enam jätkata suhtlust endiste tuttavatega.
- Suurema osa vangistusest on J. Kulikov juba ära kandnud ning karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik, et ta karistuse lõpuni kannaks. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, võivad vajada lahendamist samad probleemid, mis on aktuaalsed ennetähtaegse vabastamise ajal. Niisugusel juhul pole võimalik isiku käitumist kontrollida ega teda abistada. J. Kulikov on valmis järgima kõiki elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning kohustusi. Talle tuleb anda võimalus tõestada, et ta on muutunud ning suudab rakendada vangistuses asetleidnud positiivseid muutusi väljaspool kinnipidamisasutust. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus J. Kulikovi vabastamata jättes kaalutlusviga.
- J. Kulikovi puhul esineb tõesti mitmeid positiivseid asjaolusid: kindla elu- ja töökoha olemasolu, toetavad lähedased, vangistuse ajal töötamine ja õppimine ning sotsiaalprogrammi, selle jätkutegevuse ja kuriteoriske maandavate vestluste läbimine. Siiski ei saa neid positiivseid asjaolusid pidada piisavalt kaalukateks, et J. Kulikov ennetähtaegselt vabastada.
- Ei saa arvestamata jätta, et J. Kulikovi on kriminaalkorras karistatud neli korda. Esmalt karistati teda
- aasta märtsis tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Selle katseaja kestel pani J. Kulikov toime uue kuriteo, mistõttu mõisteti talle
- aasta detsembris KarS § 65 lg 2 alusel liitvangistus, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata. Selle kohtumenetluse ajal pani J. Kulikov toime uue kuriteo, mille eest talle mõisteti karistuseks jällegi vangistus. Selle vangistuse kandmisest vabastati ta jällegi tingimisi. Vahetult enne
- aasta detsembri kohtuotsust jõudis J. Kulikov aga panna toime veel ühe kuriteo, mille eest teda karistati
- aasta veebruaris jällegi vangistusega ning nüüd pöörati vangistus reaalselt täitmisele. Seega nähtub eeltoodust, et varasem karistamine, katseajal viibimine ja kriminaalmenetlusele allutamine J. Kulikovi distsiplineerinud ei ole, vaid ta on pidevalt oma kuritegelikku käitumist vabaduses jätkanud. Nüüd võib minna samamoodi. J. Kulikovi lubadused on paljasõnalised ja neile lootma jääda ei saa. Ka ei pruugi tema 3
(5)kuritegevusvaba elu kindlustada vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, kuna elukoht ja lähedased olid J. Kulikovil olemas juba varem. Piisav ei pruugi olla ka see, et J. Kulikovil on olemas töökoht ja vangistuse ajal osales ta rehabiliteerivates tegevustes.
- J. Kulikov on toime pannud varavastaseid kuritegusid ja narkokuriteo. Kuritegusid sooritas ta varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegude soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine ja hasartmängude mängimine. Narkootikumide tarvitamine oli seega selgeks probleemkohaks. Vangla iseloomustuse kohaselt on ka J. Kulikov ise avaldanud, et ei suutnud uimastitele ei öelda ja kulutas nende ostmisele ka palju raha. Samuti kulutas ta palju raha hasartmängudele ja sellest tekkisid tal võlad. Kuigi vanglas on J. Kulikov nende probleemkohtadega tegelenud ja määruskaebuse kohaselt soovib ta ka edasi tegeleda, ei ole narkootikumidest ning hasartmängudest loobumine kuigivõrd lihtne. Paratamatult võib vabaduses ette tulla erinevaid eluraskusi, mis võivad soodustada vanade pahede küüsi langemist. Ka töötasu ei pruugi olla piisav -uimastid on kallid ja hasartmängud võivad muuta varatuks ka väga rikkaid inimesi. Ka on J. Kulikovil küllaltki suured võlad, mistõttu saab eeldada, et kohtutäiturid võtavad osa tema sissetulekust ära.
- Ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrolli nõuded ega võimalikud lisakohustused ei pruugi maandada J. Kulikovi uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt. Varem ei ole sellised meetmed mõjusad olnud. Ka elektrooniline valve ei pruugi omada suuremat mõju, kuna sellega ei saa oluliselt maandada narkootikumide tarvitamise või hasartmängudega jätkamise riski: narkootikume saab tarvitada ja hasartmänge mängida isegi kodust lahkumata. Kahtlusi selles, kas J. Kulikov on valmis järgima kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid, tekitab ka asjaolu, et vanglas ei ole J. Kulikov suutnud järgida sealseid reegleid ja on pannud toime mitu distsiplinaarrikkumist. Korrakohaselt ei osanud ta käituda isegi ajal, mil oli paigutatud avavanglasse, kuritarvitades niiviisi tema suhtes üles näidatud usaldust.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- aprilli 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- J. Kulikovi kaitsja taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist. Kohtupraktika kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav ja hilinenult esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-22-11, p 16)
- Lähtuvalt KrMS § 390 lg-st 3 vaatab ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kui suulises menetluses on kohtu nõupidamistuppa lahkumise aeg kohtuistungil selgelt määratletud, siis kirjalikus menetluses see nii ei ole. See aga ei tähenda, et kirjaliku menetluse puhul saaks riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluseid esitada määratlemata aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul peab kirjalikus menetluses lahendatava määruskaebuse esitamisel arvestama, et kohus võib vaadata määruskaebuse läbi ja teha lahendi koheselt pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Seda võib teha juba maakohus, ilma kaebust ringkonnakohtusse saatmata – kehtib ju määruskaebuste puhul nn enesekontrollimenetlus (KrMS § 389). Seetõttu tuleb ka määruskaebusega seonduvad tasutaotlused esitada määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning pärast seda esitatud taotlused ei ole enam tähtaegsed.
- J. Kulikovi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks
- mail
- Lähtuvalt ajast, mil J. Kulikov sai vaidlustatud maakohtu määruse kätte, oli määruskaebuse esitamise viimane päev
- mai
- Seega esitas kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse pärast määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 4
(5)tähtaja möödumist ehk kaitsja taotlus ei olnud tähtaegne. Et määruskaebuses ega ka hilisemas taotluses ei märgi kaitsja midagi selle kohta, miks tal ei olnud võimalik esitada tasutaotlust määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ning samuti ei palu kaitsja tasutaotluse esitamise tähtaja ennistamist, ei ole alust järeldada, et kaitsjal oleks esinenud taotluse hilisemaks esitamiseks mõjuvaid põhjusi. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)