KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 1. juuni 2023 Kohtuasja number 1-18-4795 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Roman Mihhailovi (isikukood 3930302373
) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 6-aastase vangistusega.
§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust R.
Mihhailovile Viru Maakohtu
- juuni 2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.
Mihhailovi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 7 kuud ja 6 päeva vangistust. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga loeti R. Mihhailovi lõplikuks karistuseks 6 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust ning karistuse kandmise aja algust arvati
- detsembrist
- R. Mihhailovi karistusaeg lõppeb
- juunil
- Viru Vangla esitas
- aprillil 2023 Viru Maakohtule materjalid R. Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur R. Mihhailovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- mai 2023 määrusega R. Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused R. Mihhailovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On kiiduväärt, et R. Mihhailov suhtub positiivselt enesearendusse ja omab sellega seoses ka tulevikuplaane. Ta on vangistuses tegelenud eesti keele ja ehitusviimistluse eriala õppega ning soovib omandada E-kategooria juhiload. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, sõltuvusteemalistes loengutes ja sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis 12 sammu meetodil, tal on säilinud toetavad suhted oma perekonnaga, vabaduses soovib ta osaleda oma tütre elus ning lähiajal abielluda. Siiski ei saa tähelepanuta jätta, et tütar oli R. Mihhailovil olemas juba enne vangistust, see ei motiveerinud teda seaduskuulekalt elama. Positiivsena võib välja tuua veel selle, et vangistuses on R. Mihhailov olnud tööga hõivatud, tal on vabaduses kindel töökoht, tal ei ole võlgnevusi ning vabanemisfondis on tal 4500 eurot. Neid asjaolusid arvestades on tal võimalik piisava motiveerituse korral teenida vabaduses legaalset sissetulekut ja sellest elatuda. Elama plaanib R. Mihhailov minna Tallinnas asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse, kus pakutakse lisaks eluasemele veel toitlustamist, vaimset ja psühholoogilist tuge, abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ning toetatakse tavaellu pöördumisel. Kohtuistungil tõi kaitsja välja, et R. Mihhailov soovib asuda elama just Tallinna, et olla eemal enda kriminaalse taustaga sõpradest ja tuttavatest. Kohtu hinnangul säilib aga rehabilitatsioonikeskusesse elama asumisel positiivse toe kõrval ka risk omandada uusi tutvusi kriminaalset käitumist pooldavate inimestega.
- R. Mihhailovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Esmalt karistati teda narkokuriteo eest Viru Maakohtu
- juuni 2016 otsusega. Mõistetud vangistus jäeti 3-aastase katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega tingimisi täitmisele pööramata. Viru Maakohtu
- jaanuari 2018 määrusega pöörati mõistetud vangistus siiski täitmisele. Teist korda tunnistati R. Mihhailov narkokuriteo toimepanemises süüdi Viru Maakohtu
- detsembri 2018 otsusega, kusjuures uue kuriteo pani ta toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Sellest nähtub, et varasemalt on R. Mihhailovile juba antud võimalus jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt, kuid seda võimalust ta ei kasutanud, vaid pani ette planeeritult toime uue kuriteo. Niisiis on R. Mihhailov oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole võimeline vabaduses püsivalt seaduskuulekas olema ning võib panna toime uue rahvatervisevastase kuriteo.
- R. Mihhailovi uusi kuritegusid võib soodustada tema narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas ta alaealisena. Vahetult enne vangistust tarvitas ta narkootikume ligi aasta jooksul püsivalt, sh kõigest 1–2 päeva enne kinnipidamist kokaiini, mistõttu on tema põhiliseks 2
(5)takistuseks narkootikumide tarvitamisel olnud just kinnipidamisasutuses viibimine. Vangistuses ei ole kinnipeetavatel võimalik narkootilisi aineid tarvitada, kuid vabaduses on see võimalus olemas. Kuigi vangistuses on R. Mihhailov tegelenud oma narkoprobleemiga, ei pruugi see olla piisav. Ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et varasemalt on R. Mihhailovil esinenud vangistuse jooksul konflikte ametnikega, mille põhjustasid tema psühhiaatrilised probleemid. Vaimne tervis võib mõjutada R. Mihhailovi käitumist ja narkootikumide tarvitamist.
- Eeltoodud põhjustel ei saa kohtu hinnangul järeldada, et R. Mihhailovi uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuivõrd ei ole ka põhjust arvata, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas, siis tuleb tal vangistuse kandmist jätkata. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Mihhailovi kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, paludes maakohtu määrus tühistada ja R. Mihhailov ennetähtaegselt vabastada.
- Esiteks ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on pigem erand, mitte reegel:
§-st 76 ei tulene, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada üksnes mõne kuriteo või karistuse puhul. Teiseks keskendus kohus määruses ebaõiglaselt palju R. Mihhailovi eelnevale karistatusele ja uimastisõltuvusele. Samas puuduvad vangla iseloomustuses igasugused andmed R. Mihhailovi uimastisõltuvuse kohta. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas ta narkootikume viimati 1–2 päeva enne tema kinnipidamist
- detsembril 2017, kuid nüüdseks on ta pikka aega juba vangistuses olnud. Ta on läbinud edukalt ka mitmeid sõltuvusainetega seotud programmid. Oletuslikku laadi on kohtu seisukoht, et R. Mihhailovi käitumist võib mõjutada tema vaimne tervis.
- Kohus märkis, et R. Mihhailov on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning viimased kuriteod pani ta toime ajal, mil oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Sellega kohtu analüüs seoses isiku varasema elukäigu ja toimepandud kuritegudega piirdubki. Kuigi kuritegude kordumine ja nende toimepanemine ajal, mil isik oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, tekitab kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses, ei selgu kohtu põhjendustest siiski see, miks need andmed võimaldavad järeldada, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ning suhtumine muutunud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-0914104, p 22). Kaitsja on veendunud, et karistus on R. Mihhailovi puhul oma eesmärgi täitnud ja ta tuleb ennetähtaegselt vabastada.
- R. Mihhailovil ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on end vangistuse ajal igakülgselt täiendanud ja on osalenud aktiivselt mitmetes programmides. Programmide läbiviijad on iseloomustanud R. Mihhailovit positiivselt. Lisaks on R. Mihhailov olnud vanglas tööga hõivatud, temaga ei ole esinenud probleeme ja ta on olnud töö tegemisel väga motiveeritud. R. Mihhailov on õppinud ka eesti keelt. Tema eesti keele oskus on väga hea, mis on vene keelt emakeelena kõnelevate kinnipeetavate puhul pigem haruldane. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Mihhailov alati olnud väga sõbralik ja rõõmsameelne.
- Vabaduses on R. Mihhailovil olemas kindel töökoht, tal ei ole võlgu ja vabanemisfondis on tal 4500 eurot. Tallinnasse soovib R. Mihhailov minna elama seetõttu, et vangla heidab talle ette, et tal on hästi palju kriminaalse taustaga sõpru, kes tema kuritegude toimepanemist mõjutavad. Kuivõrd need isikud elavad Narvas, ei taha R. Mihhailov sinna minna. Kahetsusväärselt ei ole R. Mihhailovil vabanedes kohe muud elukohta võtta kui rehabilitatsioonikeskus. Siiski on kaitsja 3
(5)veendunud, et R. Mihhailov oskab teha õigeid valikuid teda ümbritseva seltskonna osas ning on seetõttu võimeline elama seaduskuulekalt. Tal on olemas ka toetavad lähedased, mh tütar, keda ta soovib ise vabaduses toetada ning abikaasa, kellega ta abiellus
- mail
- Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et väär on maakohtu seisukoht, nagu oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine pigem erand, mitte reegel. Siiski ei ole põhjust öelda, et maakohus jättis nende eelduste täidetuse vaagimata ning R. Mihhailovi põhjendamatult vabastamata. Kohtumäärusest on aru saada, et R. Mihhailov jäi vabastamata, kuna tema suhtes ei saa teha positiivset retsidiivsusprognoosi, mis on peamine ennetähtaegse vabastamise sisuline eeldus. Vabastamise sisuliste eelduste hindamisel on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) ning ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus praeguses asjas nende eelduste hindamisel kaalutlusviga.
- On küll tõsi, et R. Mihhailovi suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid: vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu, vangistuses töötamine ja õppimine, distsiplinaarkaristuste ja võlgade puudumine, vabanemisfondis esialgset toimetulekut toetava raha olemasolu, sotsiaalprogrammi läbimine, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, sõltuvusteemalistes loengutes ja sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis osalemine ning üldiselt kiitev tagasiside rehabiliteerivate tegevuste läbiviijatelt. Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei ole piisavalt kaalukad võrreldes negatiivsete teguritega.
- Esiteks ei saa arvestamata jätta, et R. Mihhailov on pannud toime mitmeid kuritegusid ja karistatudki on teda mitu korda. Kõigepealt karistati teda narkokuriteo toimepanemise eest
- aasta juunis. Siis anti talle võimalus jätkata oma elu katseajal vabaduses. Enne selle kohtuotsuse kuulutamist oli R. Mihhailov viibinud üle 2 aasta juba vahi all. Seega oli tal varasem kinnipidamisasutuses viibimise kogemus. Paraku see ei aidanud: R. Mihhailov jätkates katseajal narkootikumide käitlemist ja tarvitamist. On võimalik, et nüüd käituks R. Mihhailov vabaduses samamoodi. Kuigi mõnikord viitab (muu hulgas) inimese positiivne käitumine vanglas tõesti sellele, et ta suudab jätkata oma elu vabaduses õiguskuulekalt, võib sellisel käitumisel olla retsidiivsusriski hinnates ka väike tähendus. Nii on see nt olukorras, kus kuritegude riskiallikad asuvad väljaspool vanglat – nt on seniseid kuritegusid soodustanud narkootikumid, st ained, mis pole vanglas üldiselt kättesaadavad.
- Maakohus leidis õigesti, et ka R. Mihhailovi puhul on oluliseks riskiteguriks tema võimalik narkootikumide tarvitamine. Et R. Mihhailovil on narkosõltuvus, kinnitab kasvõi see, et ta on ise avaldanud soovi sõltuvusest vabaneda. Ka on oluline, et kuriteo pani ta toime endale narkootikumide hankimiseks. Tõsiseid probleeme narkootikumidega näitab seegi, et R. Mihhailov ei suutnud neist hoiduda isegi katseajal. Kuigi R. Mihhailov lubab uimasteid mitte enam tarvitada ja vanglas on ta tegelenud oma narkoprobleemiga, ei pruugi see tähendada, et ta suudab vabaduses narkootikumidest eemale hoida. R. Mihhailov võib vabaduses n-ö libastuda, hakata uuesti narkootikume tarvitama ning panna selle mõjul toime uued narkokuriteod. Lootma ei saa jääda ka sellele, et edukaks osutub käitumiskontroll, kuna varem see seda olnud ei ole. Ka lähedased olid R. Mihhailovil olemas juba varem, aga siis need talle vajalikku mõju ei avaldanud.
- Iseenesest on kiiduväärt, et R. Mihhailov soovib vabaduses asuda elama Tallinnasse ja hoida end nii eemale oma varasemast tutvusringkonnast. Siiski nägi maakohus põhjendatult rehabilitatsioonikeskusesse asumises ka mõningat riski: R. Mihhailov võib seal tutvuda kriminaalse taustaga inimestega ning nendega suhtlemine võib soodustada R. Mihhailovi uusi kuritegusid. Samuti pidas maakohus põhjendatult riskikohaks R. Mihhailovi võimalikke vaimse tervise probleeme. Vangla iseloomustuses on siiski märgitud, et R. Mihhailovil on diagnoositud 4
(5)psühhiaatriline haigus ning ta isegi tunnistab probleemide esinemist. Selliste probleemide tõttu esines tal vangistuse alguses konflikte ametnikega. Seetõttu võib osutuda problemaatiliseks tema koostöö kriminaalhooldusametnikuga.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 40 minutit ning määruskaebuse koostamisele 180 minutit. Selle eest soovib ta tasu kokku 316,80 eurot, sealhulgas käibemaks 52,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks saab pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega ja selle eest küsitud tasu. Küll aga ei saa põhjendatuks pidada määruskaebuse koostamisele kulunud aega ja seega ka selle eest küsitud tasu. Kaitsja määruskaebus on ilma rekvisiitideta ligikaudu 5,5 A4 lehe pikkune. Sellest ligikaudu ühel lehel on korratud maakohtu seisukohti ja varasema menetluse asjaolusid. Kaitsja põhjendustes on toodud välja võrdlemisi pikad seisukohad Riigikohtu lahenditest ning samuti on kaitsja oma põhjendustes mitut asjaolu/seisukohta ebavajalikult korranud. Arvestades kaitsja sisuliste põhjenduste mahtu ja asjaolu, et nende põhjenduste esitamine ei saanud eeldada kaitsjalt ka keerukat õiguslikku analüüsi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 120 minutit, millele vastava tasu suurus on 172,80 eurot, seahulgas käibemaks 28,80 eurot. Niisiis kokku on kaitsja põhjendatud tasu suurus 230,40 eurot, sealhulgas käibemaks 38,40 eurot, millises ulatuses ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse ka rahuldab. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu R. Mihhailovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)