← Eesti

1-21-5840/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-5840 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. mai
  3. a määrus Nikolai Mezentsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Mezentsev (ik 39006260399), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Mezentsevi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. mai
  6. a määrusega jäeti N. Mezentsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N. Mezentsevit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta viibib vangistusest kuuendat korda. Praegust karistust kannab N. Mezentsev röövimise toime panemise eest. N. Mezentsev ei ole vangistuses huvitatud rehabiliteerivates tegevustes osalema. Sõltuvusteemaliste loengute vastu puudus tal huvi. Kuigi N. Mezentsev on nii kohtule esitatud motivatsioonikirjas kui ka kohtuistungil väljendanud motiveeritust pöörduda ennetähtaegse vabanemise korral elama rehabilitatsioonikeskusesse, ei näita tema poolt vangistuses läbitud programmid, et isik võtaks neis osalemist tõsiselt. N. Mezentsevil on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste ja ühel korral muud liiki rikkumise eest. Eelmisest vangistusest vabanes ta jaanuaris 2021, kuid uue kuriteo pani ta toime juba juunis 2021, mille eest praegust karistust kannab. N. Mezentsev on kriminaalhooldusel viibinud neljal korral, kuid kõikidel kordadel on tal olnud probleeme kontrollnõuete täitmisega ja tema karistused pöörati täitmisele. N. Mezentsev pani viimase kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja ta on varemgi samal eesmärgil kuritegusid toime pannud. N. Mezentsevi vangistuse jooksul tööst keeldumine, vabaduses mitteametlik töötamine ning lühikesed ametliku töö perioodid näitavad, et tal puudub tööharjumus ning ta ei ole teinud selle juurutamiseks pingutusi vanglaski olleski. Probleemiks on N. Mezentsevi puhul ka sõltuvusainete tarvitamine. Tal on diagnoositud sõltuvus ja ta on joobeseisundis pannud toime erinevaid kuritegusid ning vabaduses hakanud probleemide tekkimisel taas narkootikume tarvitama.
  7. Maakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu N. Mezentsev, kes taotleb selle tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohtu põhjendused on napid ja eelarvamuslikud osas, mis puudutavad tema tööharjumust. Samuti on maakohus teda positiivselt iseloomustavaid andmeid tõlgendanud tema kahjuks. Prokurörina andis asjas seisukoha isik, kes tema kriminaalasjaga kokku puutunud ei ole. Ta on praeguseks kaks aastat vangistuses viibinud. Ta soovib vabaduses asuda rehabilitatsioonikeskusesse, et enda sõltuvusprobleemiga edasi tegeleda. Ringkonnakohtu järeldused
  8. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige N. Mezentsevi korduv kriminaalkorras karistatus, varasemad ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimised, määratud distsiplinaarkaristused, tema isikuga seotud asjaolud nagu sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemid ja puudulik töökogemus, annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et N. Mezentsevist tuleneb suur uute kuritegude oht, mida ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolliga maandada. Seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Seda kõike arvesse võttes leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.