Obsah (6)

§ 76§ 199§ 65§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-19-560 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Kohtuasi V

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Jevgeni Kulikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Leelo Viil taotlus Jevgeni Kulikov’ile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 129,60 eurot (sh 72 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 21,60 eurot käibemaks). Välja mõista Jevgeni Kulikov’ilt kriminaalmenetluse kulud summas 129,60 eurot, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Jevgeni Kulikov’il tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700013430 ning selgitusse märkida „Jevgeni Kulikov 1-19-560 menetluskulud“. 1/7 Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kulikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Jevgeni Kulikov tunnistati Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 04.12.2018 otsusega mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega

§ 64

lg 1 sätestatud korras raskeima karistuse suurendamise teel ning loeti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 12.12.2017-14.12.2017 karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti

§ 68lg 1 alusel 06.12.2018.

Karistusaja lõpp 02.06.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 03.04.
2. Võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla avanes 04.03.
3. Vanglale esitatud materjalide hulgas oli kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. 15.02.2023 kontrollis kriminaalhooldusametnik Jevgeni Kulikovi vabanemisjärgse elukoha (xxx) sobivust elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning andis hinnangu, mille kohaselt vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. SA Narva Linnaelamu kui eluruumi haldaja on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega nimetatud elukohta ning korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku Jevgeni Kulikovi elama asumisega antud aadressile. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud neljal korral ning kõik karistused on kehtivad. Vangistuses viibib esimest korda. Isikul puudub kindel kuritegude muster, kõik kuriteod on eriliigilised. Käesolevalt kannab karistust avaliku varguse eest. Kõikide kuritegude ühiseks jooneks on materiaalise kasu saamise soov, käesoleval juhul lisaks ka sõltuvusprobleemid. Samuti on käesoleva kuriteoga tekitatud kahju suurem, kui varasemate kuritegude puhul. Kuriteod on olnud ette planeeritud. Kinnipeetav töötab alates 26.02.2021 köögitöölisena. 14.08.2021 alustas tööd toidujagajana. Alates 14.03.2023 määratud uuesti tööle köögitöölisena. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikus 04.09.201916.10.
4. Jätkutegevus toimus 17.09.
5. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval reaalsed eesmärgid ja ta teab kuidas nendeni jõuda, isikul on olemas toetav keskkond. 27.06.2019, 13.09.2019, 07.11.2019 on isikuga viidud läbi vestlused seoses kulude-tulude planeerimisega, võlgade tasumise ja toimetulekut mõjutavate teguritega ning hasartmängimise negatiivsete tagajärgedega isiku heaolule. 2/7 Kinnipeetav osales vangistuses riigikeele A2 ja A1 taseme õppes, kuid kursused jäid sooritamata vähese motivatsiooni tõttu. Perioodil 02.09.2021-18.08.2022 omandatud keevitaja erialal kutseharidus. Kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust- Viru Vangla 02.06.2022 käskkirja nr 6-3/443-1 alusel (3 karistust); Viru Vangla 01.07.2022 käskkirja nr 6-3/520-1 alusel; Viru Vangla 22.11.2022 käskkirja nr 6-3/890-1 alusel; Viru Vangla 07.12.2022 käskkirja nr 6-3/917-1 alusel; Viru Vangla 23.12.2022 käskkirja nr 6-3/956-1 alusel ning Viru Vangla 19.01.2023 käskkirja nr 6-3/29-1 alusel. Enne vangistust elas kinnipeetav endise elukaaslasega ja pojaga xxx asuvas korteris. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib asuda elama aadressil xxx, mis on ka isiku registrijärgne elukoht. Korteris elavad kinnipeetava ema ja kaks täisealist õde. Korteri omanikuks on Narva linn. SA Narva Linnaelamu kui eluruumi haldaja on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega antud elukohta. Enne vangistust töötas mitteametlikult sõbra juures autohoolduses umbes aasta. Enda sõnul on võimalik vabaduses asuda tööle autoteenindusettevõttesse. X OÜ juhatuse liige kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et on valmis Jevgeni Kulikovi tööle võtma. KRaha andmetel on kinnipeetaval 10.03.2023 seisuga xxx euro ulatuses rahalisi nõudeid, vabanemisfondis xxx eurot. Kinnipeetava ema valmis teda vabanemisel materiaalselt toetama. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, õed ning vennad, kelledest ühega koos on kinnipeetav pannud toime narkokuriteo. Isik leiab, et vendade kriminaalkorras karistatus teda edaspidi negatiivselt ei mõjuta. Kinnipeetaval on alaealine laps, kes elab koos emaga Venemaal, kuid käib tihti ka Eestis. Isiku sõnul aitavad endist elukaaslast ja last tema sõbrad. Enda sõnul on lähedastega suhted head. Isik on pannud kuritegusid toime grupis, mis viitab suhtlusringkonna kriminaalsele taustale ja tema mõjustatavusele. Ka vanglas otsib teiste kinnipeetavate heakskiitu ning läheb teiste kinnipeetavate tegevusega kaasa (nt toidust keeldumine ebasobiva toidujagaja puhul). Isikul on plaan suhelda vabaduses pereliikmete ja sugulastega ning ei ole soovi jätkata suhtlust endiste tuttavatega. Isik on vestlustes toonud välja, et kulutas vabades narkootikumide peale 500-600 eurot kuus, mõnikord rohkem. Viimase vestluse käigus isik probleemi ei tunnistanud, vabaduses on seadnud eesmärgiks tarvitamisest loobuda. Enda sõnul käis isik vabaduses pidevalt kasiinodes mängimas. Vestlustel kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, toime pandud kuritegu tunnistab ning toob selle toime panemise kohta välja põhjendused. Samas viitavad kuritegelikele hoiakutele rohked distsiplinaarkaristused, avavangla režiimi rikkumine, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning kambrikaaslase valimine. Üldiselt jääb ametnikega vestluses viisakaks. Isik on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel. On pannud kriminaalhoolduse ajal toime kuriteo. Isik paigutati avavanglaosakonnast tagasi kinnisesse osakonda, sest isik ei suutnud kergemal režiimil järgida ettenähtud korda. Arvestades Jevgeni Kulikovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Jevgeni Kulikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3/7 käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud vanglast vabanemise päevast ning katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 02.06.
6. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleks Jevgeni Kulikov’ile määrata katseajaks kohustused:

§ 75

lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4- asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8- osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis;

§ 75

lg 2 p 9- alluma elektroonilisele valvele 6 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Jevgeni Kulikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Kulikovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Jevgeni Kulikov selgitas kohtuistungil, et määratud distsiplinaarkaristused on osaliselt põhjendatud. Ta soovib öelda, et varasemalt oli ta narkotarvitaja, leiad, et nüüd pärast vangistust seda peobleemi tekkima ei pea. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja andis arvamuse, et tingimused ennetähtaeseks vabastamiseks on täidetud. Isikul on küll probleeme distsiplinaarkaristustega, samas peab kohus hindama isiku võimalusi ennetähtaeks vabastamiseks tervikuna. Isikul on elukoht, samuti on tagatud vabaduses ka töökoht. Isikul oli kasulikud tegevused vangistuse ajal - sotsiaalprogramm, vestlused ja ta töötab vanglas. Isik on motiveeritud käituda seadusekuulekalt. On alust arvata, et karistuse eesmärgid on nüüdseks saaavutatud ja võib vabastada enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Jevgeni Kulikov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Jevgeni Kulikov kannab karistust Viru Maakohtu 14.02.2019 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohti 04.12.2018 otsusega mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega

§ 64

lg 1 kohaldades ning mõisteti Jevgeni Kulikov’ile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust, millest ärakakandmata karistuse pikkuseks loeti

§ 68lg 1 kohaldades 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine 06.12.2018. Kuna Jevgeni Kulikov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest (Viru Maakohtu 04.12.2018 otsusega), tulenevad formaalsed eeldused tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks

§ 76

lg 2 p-st 2, mille kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 14.02.2019 kohtuotsusest nähtuvalt loeti tema 6 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks 06.12.2018. Jevgeni Kulikov käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem, kui 2/3 temale mõistetud karistusajast mis on ühtlasi rohkem, kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. 4/7 Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtub, et Jevgeni Kulikov’il on neli kehtivat kriminaalkaristust. Karistusregistrist nähtuvalt on Jevgeni Kulikov’ile varem korduvalt antud võimalust kanda temale mõistetud karistust vabaduses, olles kriminaalhooldusele allutatud (Viru Maakohtu 13.12.2017 otsus, Viru Maakohtu 04.12.2018 otsus). Korduvale karistatusele vaatamata jätkas Jevgeni Kulikov juba käimasolevate kriminaalmenetluste ajal erinevate varavastaste kuritegude toimepanemisega, samuti narkootilise aine väikeses koguses käitlemisega grupis. Karistuse kandmine vabaduses ja varasem korduv karistatus ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnudisiku kuritegelikku käitumist sai peatada vaid reaalse vangistusega. Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sõltuvusprobleemidega tegelemisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus väljendas tarbimise kahjulikkusest arusaamist ning tulevikueesmärkide seadmist tarbimisest loobumise näol. Samuti on isikuga viidud läbi mitmeid vestluseid materiaalse stabiilsuse saavutamiseks ning sõltuvuskäitumise negatiivsetest tagajärgedest isiku heaolule. Vestlustes isik tunnistas, et käitus valesti ning kahetses seda. Sõnades soovib vanglas õppida ning teha kõik selle jaoks, et olla konkurentsivõimelisem. Samas riigikeele õppimise motivatsioon on olnud madal, samuti loobus täiendkoolitusel osalemisest. Küll aga läbis süüdimõistetu vangistuses keevitaja eriala ajavahemikus 02.09.202118.08.

1. Kohtumääruse koostamise seisuga on kinnipeetaval 8 kehtivat distsiplinaarkaristust ajavahemikus 02.06.2022 kuni 19.01.
2. Isikule on korduvalt määratud kartserisse paigutamist (02.06.2022 käskkirja nr 6-3/443-1 alusel tätoveerimisaparaadi valmistamise eest ning endale tätoveeringute tegemise eest; 07.12.2022 käskkirja nr 6-3/917-1 alusel kaaskinnipeetavaga kaklemise eest) ning noomitustega erinevate vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuete rikkumise eest. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav paiknes perioodil 12.11.2019-26.07.2020 avavanglaosakonnas, kuid korduvate õigusrikkumiste toimepanemise eest paigutati ta tagasi kinnisesse osakonda. Samuti väljendab isik vanglas kaaskinnipeetavate poolt mõjutatust. Tulenevalt kinnipeetava vanglas käitumist iseloomustavast materjalist leiab kohus, et kinnipeetava käitumist vanglas ei saa pidada rahuldavaks. Isiku käitumisest vangistuses nähtub, et tal esineb tõsiseid raskuseid ka rangeimale režiimile allutatuna, mistõttu puudub kohtul alust arvata, et sõnaline motivatsioon õiguskuulekast käitumisest vabaduses oleks käesoleval ajal tõenäoline. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Vabanemise järgselt soovib isik asuda elama enda ema ja kahe täiskasvanud õe juurde aadressil xxx. Kohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetaval on säilinud lähedased suhted enda perega. Vangla iseloomustusest nähtub, et ema on valmis poega toetama ka materiaalselt. Samuti on kinnipeetaval võimalus asuda tööle enda tuttava ettevõttesse X OÜ, mille tegevusvaldkond on 5/7 avalikust registrist nähtuvalt hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Töötamise registrist nähtuvalt isikul ametliku töötamise kogemust ei ole. Avavangla tingimustel sai isik vangistuse ajal töötada ettevõtetes X OÜ ning X. Enne vangistust töötas isik enda sõnul mitteametlikult autoteeninduses ja ka vangistuses osaleb tööhõives probleemideta. Seega kohus leiab, et isikul on vabaduses olemas eeldused töö jätkamiseks. Isik läbis vangistuses ka keevitaja kutseõppe, mis lisab kindlust töökoha leidmise osas. Samas varasemate kuritegude asjaolusid arvestades on süüdimõistetu sissetuleku suurus oluline riskihinnang uute kuritegude toimepanemise osas. Isik on vangistuses väljendanud, et kulutas vabaduses suuri summasid narkootikumide ning hasartmängude peale. Samuti on tasumata rahalisi nõudeid xxx euro ulatuses. Kohtu hinnangul säilib süüdimõistetu puhul vabaduses materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise oht, arvestades tema varasemat mõjutatust ning eluviisi. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toime pandud kuriteo asjaolud, aga ka tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise riski tõenäosus ning on küsitav isiku suutlikus järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Eelkõige tekib selline kahtlus kohtul sellest, et isikule on kahel korral antud võimalus kanda vangistust vabaduses. Samuti kahtleb kohus süüdimõistetu motiveerituses käituda õiguskuulekalt vabaduse tingimustes seetõttu, et süüdimõistetu näitab endiselt vangistuses üles allumatust vangla korrale. Ka kohtupraktikas juurdunud seisukohast lähtuvalt saab isiku edasise õiguskuuleka käitumisese kui vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud, kuid igal juhul hinnatakse käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Distsiplinaarkaristuste olemasolu iseenesest näitab, et kinnipeetava käitumine vanglas ei ole olnud normikohane. Süüdimõistetule on muuhulgas distsiplinaarrikkumiste eest määratud karistuseks kartser, mis on VangS § 63 lg 1 kohaselt rangeim võimalik karistuse liik. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem käitumine katseajal, tema vabanemisjärgsed võimalused ja risk sõltuvusainete jätkuva tarvitamise osas on need, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohus ei leia, et ka elektroonilise valve kohaldamine oleks siinjuures kuidagi kaalukas asjaolu, mille kaudu saaks isiku puhul kuritegeliku tegevuse riske maandada. Elektrooniline valve ei hoia ära narkootiliste ainete tarvitamist ega kuriteo toimepanemist, vaid annab ametnikule kontrolli tema asukoha ja liikumiste osas. Et süüdimõistetu näitab vanglas üles allumatust tema suhtes kehtestatud korrale leiab kohus, et elektrooniline järelevalve ei ole piisav tagamaks süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine vabaduse tingimustes. Samuti märgib kohus, et Riigikohtu varasemast praktikast nähtuvalt loetakse vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu subjektiivseks õiguseks nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Jevgeni Kulikovi vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud ning seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul sobilikud ja piisavalt 6/7 tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Kulikovi temale Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7