1-19-6112/119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6112 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. mai 2023 määrus Sergey Yanko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergey Yanko 37803300237), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 07.10.2019 otsusega karistati Sergei Yankot KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel S. Yanko eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti 19.06.
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S. Yankolt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Karistuse kandmise aja lõpp 16.02.
7. Tartu Maakohtu 05.05.2023 määrusega jäeti S. Yanko ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, elukoha olemasolu – on täidetud. 2.
8. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul on vabanemisjärgselt elukoht (rehabilitatsioonikeskuses) ja töökoht, lähedaste (ema ja venna) toetus. S. Yanko on lisaks andnud ka nõusoleku täiendava kohustusena alluda elektroonilisele valvele. Rehabilitatsiooniteenuse tegevuseks on töötamine ja S. Yanko saab keskuse territooriumil töötada, kompenseerides sellega oma elamis- ja söögikulud, seega ei ole isikul võimalik esialgu asuda ametlikult tööle. Kuna S. Yankol ei ole võimalik tööle asuda Annalai Grupp OÜ-s kohe pärast vanglast vabanemisel, on isiku pensionärist ema valmis vajadusel poega majanduslikult toetama. Süüdimõistetul tasumata rahalisi kohustusi ei ole, vabanemisfondis on seisuga 15.03.2023 2425 eurot. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning läbitud on sotsiaalprogramme, taasühiskonnastavaid tegevusi ning omandatud on riigikeel A2 tasemel. 2.
9. Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. S. Yankot on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kehtivaid karistusi on
10. Vangistuses viibib kolmandat korda. Uue kuriteo on S. Yanko toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Käesolevalt kannab karistust mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimises, sealjuures oli isik kahel korral narkojoobes ning ühel juhtumil põhjustas ka liiklusõnnetuse. Varasemalt on toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ehk Harju Maakohtu 22.12.2015 kohtuotsusega karistati S. Yankot KarS § 184 lg 2 p 2 järgi KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel. S. Yanko on narkootiliste ainete pikaajaline tarvitaja, kusjuures doosid ja tarvitamise sagedused ajas suurenesid. Süüdimõistetu on osalenud riski maandavates tegevustes (sotsiaalprogramm 12 sammu, igapäevane valik ja tagasilanguse ennetamise tugigrupp), mis võib näidata motivatsiooni ennast muuta, kuid ei saa olla kindel isiku motivatsioonis, sest S. Yanko varasem käitumine tõendab, et kainena püsima jäämine valmistab isikule raskusi ja esineb suur oht jätkata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist. 2.
11. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et S. Yanko ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuigi süüdimõistetu on avaldanud motivatsiooni ja soovi ennetähtaegse vabanemise korral lisakohustuse võtmiseks, puudus veendumus, et isik käitub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 05.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Yanko, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning palub ennast vabastada ennetähtaegselt. S. Yanko ei töötanud oma tervisest tulenevalt, see oli ammu ning kohus ei peaks arvesse võtma kontaktisiku subjektiivset arvamust. Vangistuses on süüdimõistetu läbinud ettenähtud rehabilitatsiooni, on kandnud ära nõutud osa karistusest, mis näitab, et süüdimõistetu võib elada seaduskuulekalt isegi vangistuses. Vabaneda soovib S. Yanko rehabilitatsioonikeskusesse ning kinnistada omandatut. Varasem sõltuvusprobleem oli pikaajaline, aga S. Yanko tegeleb probleemiga ja enam nii elada ei soovi. S. Yanko on nõus lisakohustusena elektroonilise valvega, mis peaks midagi tähendada, aga maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Käitumiskontrollil olles on täitnud kõiki kohustusi, midagi rikkunud ei ole. Uute kuritegude ohtu vähendab korduv rehabilitatsiooni läbimine, kindel elu- ja töökoht peale programmi läbimist, toetav lähivõrgustik ning võlgnevuste puudumine. Süüdimõistetul on haige ema, kelle eest peab hoolitsema ning uue kuriteo toimepanemisel deporteeritakse ta Eestist välja, mida ta ei soovi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks.
14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis annaksid maakohtuga võrreldes alust teistsugusele seisukohale asuda ning S. Yanko tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks ei ole maakohus jätnud arvestamata määruskaebuses 2 väljatoodud asjaolusid. Nii on maakohus pööranud tähelepanu sellele, et süüdimõistetu soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse kui ka sellele, et S. Yanko on nõus täiendava lisakohustusena alluma elektroonilisele valvele. Tutvudes kinnipeetava iseloomustusega, ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu vabastamist toetaksid rohked asjaolud või saaks öelda, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk viidud miinimumini või see oleks saavutatav kriminaalhooldusega. Maakohus on põhjendatult asunud seisuskohale, et oma korduva karistatusega on S. Yanko näidanud, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga ning lähtuvalt narkootikumidega seotud probleemidest paneb süüdimõistetu toime uusi kuritegusid. Viimased kuriteod on narkootilise aine suures ulatuses käitlemise ning narkojoobes sõiduki juhtimise eest. Samuti ei omistaks ringkonnakohus ülemäärast kaalu asjaoludele, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et need asjaolud oleksid puudunud enne vangistust. Ometi pole elu- ja töökoht ning lähedaste olemasolu S. Yanko käitumismustrit muutnud. On küll positiivne, et vähemalt sõnas on S. Yanko valmis narkootikumidest loobuma ja minema rehabilitatsioonikeskusesse, kuid tutvudes iseloomustuses oleva süüdimõistetu tarvitamisajalugu käsitlevaga, siis puudub kindlus, et just sellel korral on vanglas toimunud muutus, mida süüdimõistetu vabaduses saaks kinnistada. Selles annab alust kahelda ka individuaalse täitmiskava läbimisele antavad hinnangud. Nimelt on S. Yanko läbinud vangistuses küll sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu, mis peaks motiveerima kuritegelikust käitumisest ja narkootikumidest loobumiseks, siis selle tagasisidest nähtuvalt alguses ei olnud motiveeritust, kuid hiljem on täheldatud asjale mõtlemist ning soovi ka teisi programme läbida. Seejärel osales isik sotsiaalprogrammis Igapäevane valik, mille tagasisidest nähtub muuhulgas et süüdimõistetu edenemine programmi käigus on küsitav - tal esinesid käitumise raskused ja aeg-ajalt seadis kahtluse alla kristlust. Tema kinnitus, et programm oli talle kasulik, läbiviijat ei veennud. Kindlasti on vangil potentsiaali endaga tulemuslikult tegeleda. Tagasilanguse grupi tulemusest nähtub, et isik täitis küll töövihikut, kuid mitte põhjalikult ning sõltub süüdimõistetust, kas ta kasutab saadud teadmisi vabaduses. Seega süüdimõistetu on ka varasemalt tegelenud probleemiga – karistuse kandmise ajal 2009 läbis sotsiaalprogrammi Convictus (Viru vanglas), katseajal osales AN grupitöös, käis ka narkoloogi juures ning läbis ravikuuri, aga kui süüdimõistetul endal puudub reaalne soov ja kindel plaan muutumiseks, siis ei ole ka eelnevast kasu. Süüdimõistetu saab küll sõnas aru, et tal on probleem ja tal tuleb sellega tegeleda, kuid arvestades tema elukäiku seoses sõltuvusega ning vanglapoolset tagasisidet, mille on ka maakohus osaliselt välja toonud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevalt asuda seisukohale, et süüdimõistetu ka vabaduses suudaks narkootikumidest hoiduda. Vangistuses, kus narkootikumidele juurdepääs on piiratud, on lihtne väita, et isik on muutunud. Lisaks väidab S. Yanko, et kriminaalhooldus on möödunud justkui edukalt. Kuna käesoleval ajal kannab S. Yanko liitkaristust eelmise kohtuotsusega, kus talle mõisteti tingimisi karistus, siis sellest nähtub, et ta on teo toime pannud katseajal ehk rikkunud kohustust mitte kuritegusid toime panna, mida võib lugeda kõige raskemaks rikkumiseks katseajal. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll nagu viidatud KarS § 76 lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, 3 kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik S. Yanko puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
16. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 4 Maarika Kuusk