← Eesti

1-23-791/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-791 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. mai 2023 määrus Viktor Kutsarile Tartu Maakohtu
  3. veebruari 2023 otsusega mõistetud kandmata karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Kutsari (Kutsar; isikukood 36106266527) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta esitatud määruskaebus läbi vaatamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaat Anu Pärtelile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Viktor Kutsarilt. Süüdimõistetu Viktor Kutsaril tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Tartu Maakohtu 22.02.2023 otsusega, mis jõustus 10.03.2023, karistati Viktor Kutsarit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 8 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui V. Kutsar ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.
  8. 20.04.2023 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti V. Kutsarile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist.
  9. Tartu Maakohtu 09.05.2023 määrusega vahistati V. Kutsar, kuna V. Kutsar oli asunud kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest ning vajalik oli tagada ka süüdimõistetu osalemine kohtumenetluses.
  10. Tartu Maakohtu 11.05.2023 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele V. Kutsarile mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, mille alguseks loeti tema kinnipidamine alates 09.05.
  11. Tõkend vahistamine jäeti kehtima määruse jõustumiseni. 4.
  12. V. Kutsarile heidetakse ette 23.03.2023, 04.05.2023, 08.05.2023 ja 09.05.2023 mitteallumist kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning alkoholikeelu rikkumisi 10.04.2023, 01.05.2023, 02.05.2023, 03.05.2023, 08.05.2023 ja 09.05.
  13. Toimepandud rikkumised on tõendatud vastavalt alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokollidega, süüdimõistetu selgitustega ja kohtuistungil avaldatuga ning kodukülastuse lehega. Samuti ei vabandanud V. Kutsari põhjendused kontrollile mitteallumisi ega alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetule oli tutvustatud erinevaid õigusi ja kohustusi, mille alusel tuleb tal alluda kontrollile. Lisaks on täiendavalt asjaolusid selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. 4.
  14. Veel on V. Kutsarile varasemalt 14.03.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ning 16.03.2023 registreerimiskohustuse rikkumise eest koostatud 2 kirjalikku hoiatust, mis iseloomustavad katseaja kulgemist negatiivselt. Seega pole tegemist esmakordse eksimusega. Samas on positiivne, et valdavalt on isik registreerimiskohustust täitnud. 4.
  15. Kirjalikud hoiatused ja hirm karistuse täitmisele pööramisest ei ole V. Kutsari käitumist mõjutanud. Tartu Maakohtu 22.02.2023 otsuse sisust nähtuvalt on V. Kutsar süstemaatiliselt varastanud kauplusest viina. Ka ilmus süüdimõistetu 08.05.2023 ja 09.05.2023 istungile alkoholi tarvitanult. Süüdimõistetu lubas kohtuistungil edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid puudub veendumus, et edaspidi V. Kutsari rikkumised lõpevad. V. Kutsar asus käitumiskontrolli nõudeid eirama kohe katseaja alguses ning maakohtu arvates ei ole ta mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. Ka kohtuistungil püüdis V. Kutsar enda poolt toimepandud rikkumisi pisendada. Tuvastatud rikkumised ei ole esmakordsed ja juhuslikku laadi, rikkumisi on väga arvukalt, need on jätkunud peale hoiatuste tegemist ning isegi kohtumenetluse käigus. Seega tuleb V. Kutsarile mõistetud kandmata karistus pöörata täitmisele. Ka eelmine tingimisi mõistetud vangistus pöörati V. Kutsaril täitmisele ehk ta on kriminaalhoolduseks ebasobiv isik, mistõttu pole põhjendatud katseaja pikendamine. V. Kutsar andis nõusoleku alluda ravile, kuid maakohtu hinnangul ei pruugi see olla tulemuslik, sest V. Kutsari istungil avaldatu kohaselt ta ise ravivajadust ei näe. Kriminaalhooldusametniku väitel on V. Kutsar olnud alkoholi tarvitamise vastasele ravile kardinaalselt vastu. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatud asjaolud (sissetuleku kaotamine ja võlgade tekkimine) on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei välista vangistuse täitmisele pööramist. Määruskaebus
  16. Tartu Maakohtu 11.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Kutsari kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes palub tühistada maakohtu määruse ja määrata V. Kutsarile lisakohustus alluda alkoholismivastasele ravile (nõusolek olemas) või pikendada katseaega. V. Kutsar leiab, et ta on registreerimiskohustust täitnud ning 04.05.2023 ei olnud teda kodus, kuid telefon oli koju jäänud. Süüdimõistetu tunnistab, et on alkoholi tarvitanud, kuid midagi pole juhtunud ja see on toimunud kodus. Karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. V. Kutsar on nõus lisakohustusena alluma alkoholismivastasele ravile – vajab professionaalset 2 abi, et olla võimeline kohustusele alluma. Eelkõige tuleks kasutada muid seadusest tulenevaid võimalusi ja mitte saata isikut karistust kandma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  17. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et V. Kutsari kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus ning jätab määruskaebuse seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Maakohus on V. Kutsari karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt, motiveerides ka seda, miks on põhjendatud käesoleval ajal just karisuste täitmisele pööramine, mitte mõne muu leebema kohustuse määramine. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määruskaebuses ei ole argumente, mis lükkaks ümber maakohtu järeldused, vaid palutakse lihtsalt uut võimalust. Arvestades V. Kutsari kriminaalhoolduse kulgu (süstemaatilised rikkumised) ja antud võimalusi (kirjalikud hoiatused) ning arvukate rikkumiste aega juba väga kriminaalhoolduse alguses, on maakohus jõudnud kaalumise tulemusena õigesti järeldusele, et V. Kutsarile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohtu otsustus vastab kehtivale kohtupraktikale ja on proportsionaalne, sh praeguseks hetkeks ainuvõimalik lahendus.
  18. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele, nõupidamisele kliendiga ning maakohtu määrusega tutvumisele 50 minutit, mille eest taotleb tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 72 eurot hüvitada V. Kutsaril. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3 Erkki Hirsnik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.