Obsah (5)

§ 74§ 75§ 215§ 78§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3433 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Va

§ 74lg 4 alusel pikendada B.B.

le Viru Maakohtu 08.06.2012 otsusega kohaldatud katseaega 6 kuu võrra.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada B.B.

d käitumiskontrolli ajal osalema alkoholi kahjulikkust ja selle tarvitamisest tulenevaid riske käsitlevas sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Süüdimõistetu B.B. seadusliku esindaja A.A: määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. B.B. tunnistati Viru Maakohtu 08.06.2012 kohtuotsusega süüdi

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 8-kuulise vangistusega.

§ 74

lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust tingimisi mitte täitmisele pöörata katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi B.B. täitma

§ 75

lg 1 p-des 1–5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p-de 2, 8 alusel kohustati B.B.

d mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku pakutud sotsiaalprogrammides. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 01.09.2012, katseaeg algas 08.06.

2. 09.11.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata B.B. le mõistetud karistus täitmisele, kuna ta rikkus temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
3. Viru Maakohtu 03.12.2012 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati B.B. le Viru Maakohtu 08.06.2012 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Tutvunud toimikuga ning ära kuulanud kaitsja, leidis kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. maakohus, et 4.1 Erakorralisest ettekandest on näha, et 24.09.2012 tutvustati B.B. le ja tema seaduslikule esindajale A.A: le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbiviimise korda. B.B. ja tema seaduslik esindaja A.A: kinnitasid oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ning need on neile arusaadavad. 4.2 Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub B.B. temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri andmetel karistati B.B. d Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 03.09.2012 otsusega AS § 71 alusel rahatrahviga 32 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt B.B. 03.08.2012 kell 18 XXX linnas raudtee tänaval, olles alaealine, oli tarvitanud alkohoolset jooki, jõi õlut. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati isiku organismis alkoholi esinemist. Teine B.B. poolt alkoholi tarvitamise juhtum leidis aset 29.10.2012 XXX linnas aadressil XXX . Seega rikkus B.B. kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja seda kahel korral. 4.3 Erakorralisest ettekandest on näha, et nii B.B. kui ka tema emaga on korduvalt alkoholi tarbimisest vesteldud. Kahjuks pole see tulemusi andnud. Samuti ei ole kumbki neist ei koos ega iseseisvalt teatanud kriminaalhooldusosakonda aset leidnud õigusrikkumistest, nende esinemist on eitatud. Alles pärast politsei poolt koostatud protokollide paberkandjal ette näitamist on ema ja poeg juhtunut tunnistanud. Ka kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tema arvates ei esine tal probleeme alkoholi tarvitamisega. See näitab maakohtu arvates, et ta ei ole endale täiel määral teadvustanud kriminaalhoolduse olemust ega talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmise tõsidust. Sellises olukorras leidis kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine on oluliselt raskendatud ega näinud kriminaalhoolduse jätkamises võimalust saavutada karistuse eesmärke. 4.4 Kaitsja esitatud argumentidele vastas maakohus järgmiselt. Indikaatorvahend ei ole mõõtmisvahend, mistõttu see ei peagi olema kalibreeritud. Indikaatorvahend ei näita täpset alkoholisisaldust, vaid osutab faktile, et isiku organismis esineb kontrolli hetkel alkoholi. Samuti selgitas kohus kaitsjale, et isik on allutatud käitumiskontrollile ja katseaeg on alanud 08.06.2012 ehk kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast, mitte aga kriminaalhooldusametniku poolt isikule tema õiguste tutvustamise ajast. Seega tekib isikul kohustus täita katseajaga kaasnevaid kohustusi alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Veel selgitas kohus, et isikule varem mõistetud karistuse täitmisele pööramine

§ 74

lg 4 alusel ei näe ette täitmisele pööratud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seega ei põhine kaitsja taotlus vangistuse asendamiseks seadusel. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.B. seaduslik esindaja A.A: , kes palub maakohtu määrus tühistada ning jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne B.B. karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. 5.1 Kaebuse esitaja märgib, et B.B. ei ole toime pannud ühtegi kuritegu ning seega ei ole põhjust karistust täitmisele pöörata. Samuti märgitakse kaebuses, et vastavalt saadetud kutsele algas B.B. käitumiskontroll 13.09.
2. Esimene kord, kui B.B. väärteoprotokolli kohaselt alkoholi tarbis, oli 03.08.2012, st enne käitumiskontrolli algust. Teine juhtum, mis leidis aset 29.10.2012, on vaidlustatud, kuna joove oli tuvastatud kalibreerimata indikaatorvahendiga ning 2 selle näitu ei saa arvestada. Seega ei vasta väide, et B.B. tarvitas käitumiskontrolli ajal alkoholi, tõele. 5.2 Kaebuse esitaja ei nõustu erakorralises ettekandes märgituga, et B.B. on rikkunud nõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Esmakordselt sai B.B. kutse ilmuda kriminaalhooldaja juurde 13.09.2012, kuid kriminaalhooldusametnik H. Lebedeva kohale ei ilmunud. Uueks kohtumiseks lepiti kokku 19.09.
3. 17.09.2012 jäi vastuvõtule minek ära, sest koolis toimus samal ajal kehalise kasvatuse tund. Ühel korral sai B.B. õpetajalt loa tunnist puududa, kuid järgmistel kordadel ei olnud õpetaja nõus, et ta tunnist puudub ja soovitas leppida kriminaalhooldajaga kokku teine aeg. Kaebuse esitaja on korduvalt püüdnud kriminaalhooldajale helistada, et ilmumise takistustest teatada, kuid tulutult. 5.3 Samuti ei vasta tõele, et kaebuse esitaja on ära kaotanud registreerimislehti. Viimast on juhtunud vaid ühel korral, kui A.A: autost varastati ära mapp dokumentidega, mille seas olid ka B.B. registreerimislehed. Selle kohta on esitatud avaldus politseile ning teavitatud kriminaalhooldajat. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu ka sellele, et kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on B.B. seni katseajaks temale pandud kohustusi peale alkoholi tarvitamise keelu täitnud enam-vähem rahuldavalt. 5.4 Seoses kriminaalhooldaja poolt A.A: le ja B.B. le tehtud etteheitega õigusrikkumistest teavitamata jätmise kohta märgib kaebuse esitaja, et neil puudus teavitamiskohustus. Samas on nad kahel korral rikkumiste toimumist tunnistanud. Veel märgib A.A: , et B.B. ei eita probleeme. Ta õpib XXX põhikooli
4. klassis ning klassijuhataja sõnul on ta vaikne ja rahumeelne poiss. Tundides tal distsipliinist kinnipidamisega probleeme ei ole, suhtleb viisakalt ja kasutab korrektset sõnavara. Kriminaalhooldaja väidab oma ettekandes, et B.B. on nõus psühholoogilise nõustamisega, kuid samas ei ole keegi talle seda pakkunud. Kaebuse esitaja leiab, et B.B. ei ole katseajal toime pannud ühtegi kuritegu ega rikkunud kontrollnõudeid nii rängalt, et karistus tuleks täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus B.B. le mõistetud karistuse täitmisele pööramises kuulub tühistamisele. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Ehkki Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse jätta B.B. le Viru Maakohtu 08.06.2012 otsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata, ei nõustu kohus kaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt algas B.B. katseaeg ja seega ka kontrollnõuete järgimise kohustus 13.09.
2. Nii sätestab

§ 78

p 1, et karistusest tingimisi vabastamisel

§ 73ja § 74 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest.

Seega antud juhul algas B.B. katseaeg 08.06.2012, milline asjaolu oli märgitud ka Viru Maakohtu 08.06.2012 otsuse resolutsioonis ning pidi seega süüdimõistetu B.B. le teada olema. Sellele vaatamata tarvitas B.B. 03.08.2012 alkoholi, eirates sellega temale kohtuotsusega

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Teise, s.o 29.10.2012 väärteoprotokollis fikseeritud alkoholi tarvitamise keelu rikkumise osas möönab ringkonnakohus, et A.A: on 26.11.2012 koostatud väärteootsuse vaidlustanud Viru Maakohtus. Kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole maakohus kaebust lahendanud, jätab ringkonnakohus nimetatud rikkumise arvesse võtmata. Sellele vaatamata on tuvastatud, et B.B. on 03.08.2012 tarvitanud alkoholi ning seega on alus

§ 74lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramiseks olemas.

3 8. Samas rõhutab ringkonnakohus, et karistuse täitmisele pööramine ei ole

§ 74lg 4 kohaselt ainus viis katseaja kontrollnõuete rikkumisele reageerimiseks.

Nimetatud säte annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Et tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul on ringkonnakohus seisukohal, et B.B. le mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei ole piisavalt põhjendatud ning maakohus oleks võinud kohaldada

§ 74lg-s 4 sätestatud alternatiivseid meetmeid.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus karistuse täitmisele pööramisel arvestanud, et B.B. näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata 16-aastase isikuga. Et tegemist on alaealisega, peaks reaalse vangistuse kandmine ringkonnakohtu hinnangul jääma viimaseks variandiks ning seda võiks kohaldada juhul, kui muud mõjutusvahendid pole suutnud panna teda kehtestatud korrast kinni pidama. Erakorralisest ettekandest nähtub, et seni on B.B. temale katseajaks pandud muid kohustusi peale alkoholi tarvitamise keelu täitnud enam-vähem rahuldavalt. Seega on käesolevalt tegemist tema esimese katseaja kontrollnõuete rikkumisega ning karistuse täitmisele pööramisest leebemaid alternatiive, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist, tema suhtes veel kohaldatud ei ole.
2. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et B.B. le tuleb anda veel üks võimalus kanda karistust vabaduses ning näidata, et teda on võimalik mõjutada vangistusest leebemate meetmetega. Küll aga on kohus seisukohal, et B.B. le maakohtu otsusega mõistetud katseaega tuleb pikendada ja seda 6 kuu võrra. Kuna B.B. l on ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisega, määrab ringkonnakohus talle täiendava kontrollkohustuse kriminaalhooldaja äranägemisel alkoholi kahjulikkust käsitlevas sotsiaalabiprogrammis osalemise näol. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldaks vastavas programmis osalemine B.B. l paremini mõista alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske ning selle mõju tema käitumisele, mis on oluline uute rikkumiste ennetamiseks.
3. Eelnevast lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja jätab B.B. le Viru Maakohtu 08.06.2012 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, pikendades katseaega 6 kuu võrra ja kohaldades

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kontrollkohustust.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus