lg 1 p 1, § 121 lg 1, § 202 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises Lühimenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Kirill Tverskoi Ik: 38608140306, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx, asukoht: Tartu vangla, Turu 65, Tartu linn, Tartu maakond. Kannab Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega nr 1-226226
MS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2022 kuni 08.06.2022. Varasem karistatus: neli kehtivat karistust, viimati - Harju Maakohtu 18.08.2020 otsusega nr 1-20-5635
lg 2 p 7, 8, 9, § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi ja § 65 lg 2 alusel vangistus 9 kuud. - Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega nr 1-22-6226
lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 5 aastat ja 3 kuud.
lg 1 alusel vangistus 5 aastat 2 kuud ja 16 päeva karistuse kandmise algusega alates 28.06.2022. Kaitsja Advokaat Kadi Sitska RESOLUTSIOON 1 Kirill Tverskoi süüdi tunnistada
lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning
lg 1 ja § 418 lg 1 alusel mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 2. Kirill Tverskoi süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3. Kirill Tverskoi süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 4.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kirill Tverskoile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud. 6.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.11.2022 otsusega nr 1-22-6226 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 5 (viis) aastat, 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat. 7.
68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 07.06.2022 kuni 08.06.2022, s.o kokku 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
Sama tegevusega pani Kirill Tverskoi toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, olles varem varguse toime pannud isikuks. Samuti tema 02.03.2022 kella 22:00 paiku xxx asuvas korteris tungis tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil kallale J T, lüües teda metallist toruga ühel korral vastu pead ning ühel korral vastu vasakut jalga, põhjustades sellega J T füüsilist valu ning tervisekahjustusena lahtise peahaava. Oma tahtliku tegevusega pani Kirill Tverskoi toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Samuti tema ründas 11.06.2022 ajavahemikul kell 10:28 kuni 10:34 xxx asuva kortermaja II korrusel enda elukoha (korter x) ukse ees L N, lüües teda vähemalt kahel korral tahtlikult teravaotsalise torke-lõikevahendiga, s.h lüües N torke-lõikevahendiga keha vasaku külje alaossa, roiete alla. Ründe tagajärjel tekitas Kirill Tverskoi kannatanule kõhuõõnde ulatava, peensoole vigastusega lõike-torkehaava vasaku kehakülje piirkonnas, mis on eluohtlik tervisekahjustus, ja samuti tekitas lõikehaava vasaku käe 4.sõrme piirkonda. Oma tahtliku teoga pani Kirill Tverskoi toime tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, ei tunnistanud süüd
esitatud süüdistuses, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuses
järgi ei peaks tema kaitsealune vastutust kandma, muus osas on süüdistus põhjendatud ja tõendid lubatavad. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 4
puhul sisustatakse tulirelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja laskemoona koguse olulisuse mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust Relvaseaduse (edaspidi RelvS) sätete kaudu. RelvS § 11 p 1 kohaselt tulirelvaks on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Relva käitlemine on relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine RelvS § 11 lg 2 mõistes. Vastavalt RelvS § 19 lg 1 p 5 tulirelv, selle osad ja laskemoon on piiratud tsiviilkäibega kui see ei ole loetletud RelvS § 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelvade loetelus. Harju Maakohtu 14.11.2022 kohtuotsusega asjas nr 1-22-4524 mõisteti R K ja A K süüdi mh
Vastavalt süüdistusele A K ja R K alates 05.02.2022 käitlesid tahtlikult ja ebaseaduslikult tulirelva Glock 19 seerianumbriga NZV023 koos salve ja 15 tulirelva padruniga kaliibriga 9x19mm, seda mitte kauem kui 24.02.2022 kuupäevani (II kd, tl 3-13). Tunnistaja A K 01.11.2022 kohtuistungil antud ütluste (II kd, tl 14-20) kohaselt 05.02.2022 röövi käigus võtsid turvamehe relva sündmuskohalt kaasa. R K oli kokkulepe, et müüvad relva maha ja raha läheb pooleks. Ise arvas, et oleks hea müüa Kirill Tverskoile, sest tema teab inimesi, kes teavad inimesi, aga ta võis ka endale jätta, kuid seda ei usu, kuna see läks kiiresti edasi. Läksid R Kirilli juurde, ütlesid, et neil on selline asi müügiks, mida igapäevases müügis ei ole, äkki teab kellele müüa. Kirill küsis relva päriolu kohta ja tunnistaja on enam kui kindel, et vastasid, kust said, et käisid tööriistu varastamas, sinna tuli turvamees, kellega oli intsident ja selle kaudu jäi püstol nende kätte. Kirill oli relva müüki nõus vahendama, sõitsid kolmekesi vanalinna, Kirill sai teise Kirilliga kokku. Autosse tagasi tulles tal enam relva ei olnud, müüs selle ära, ei mäleta täpselt aga vist 600 euro eest, jagasid raha R ära. Seejärel võtsid koos Kirilli kaudu narkootikume ja läksid laiali. Esitatud fototabelist tundis tunnistaja ära Kirill Tverskoi fotolt nr 3, lisas, et sel ajal nägi isik natukene teistsugune välja. Tunnistaja R K 24.03.2022 kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 21-27) kohaselt 05.02.2022 röövi käigus oli A K turvameest löönud ja temalt relva ära võtnud. Relv oli Glock, kabuuris, üsna täis salvega. Tunnistaja peitis relva ära. Paar päeva pärast röövi tahtis K relva müüa, kuna tal oli raha vaja. Tunnistaja R K 01.06.2022 kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 28-37) kohaselt kui K oli rääkinud soovist relva müüa, läks tunnistaja poodi, tagasi tulles oli K juba relva müümise ja hinna Kirilliga kokku leppinud, kes elab xxx. Võtsid relva, sõitsid Kirilli juurde, kes istus autosse ja koos sõitsid vanalinna. Hirve kuju juures jäid seisma, relv anti Kirilli kätte, kes läks üksi autost välja, tuli 15 minuti pärast tagasi ja ütles, et auto peale tuleb kaks inimest ja oleks hea kui inimesi oleks vähem. Tunnistaja läks Balti jaama poole, umbes tunni aja pärast sai Kirilli ja K kokku, relva müügi kohta ta midagi ei küsinud. Tunnistaja sai K käest relva müügi eest 150-170 eurot ja natukene narkootikume. Arvab, et Kirill ei pruukinud relva müügi ajal teada, et see on röövitud. Ise ta seda Kirillile ei rääkinud, võib olla K rääkis aga kui ta sellest ise Kirillile paar päeva enne kinnipidamist rääkis, tundus Kirill üllatunud. Äratundmiseks esitamise protokolli (II kd, tl 38-41) kohaselt tundis R K fototabelilt ära Kirilli fotolt 3 (Kirill Tverskoi), kelle tundis ära silmade ja pilgu järgi, kui teda nägi, olid juuksed pikemad ja habe aetud. Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuotsusega asjas nr 1-22-2427 (II kd, tl 57-62) mõisteti R L süüdi mh
Süüdistuse kohaselt R L käitles tulirelva Glock 19 seerianumbriga xxx koos 15 padruniga S&B kaliibriga 9x19 kuni 25.02.2022. Tulirelva ekspertiisiakti nr xxx (II kd, tl 42-56) kohaselt tulirelv Glock 19, seeria nr xxx, kaliibriga 9x19, kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Kaliibriga 9x19 püstoli Glock padrunisalv on kasutuskõlblik ja kuulub tulirelva osade hulka, oli heas seisukorras. 5 Kirill Tverskoi kahtlustatavana antud ütluste (I kd, tl 231-237) kohaselt helistas talle 06.02.2022 hommikul kell 09.00 M (A K) ja ütles, et tal on püstol ja kas ta teab kuhu müüa, siis kuulis relvast esimest korda ja vastas, et võib uurida. M ütles, et nad käisid Tabasalus vargil ja varastasid majast ka relva Glock koos kabuuri ja täis salvega. Selle peale kirjutas süüdistatav K M, kas tal on relva vastu huvi ning sai vastuse, et soovib relva näha ja palus enda juurde tulla. Kella 10.00 ajal tulid M ja R talle järgi, rääkisid sama Tabasalus vargil käimise juttu, sõitsid kõik koos vanalinna, millal märkas ka relva kabuuriga istme all kaltsu sees. Sõitsid hirve kuju juurde, süüdistatav läks ilma relvata M juurde, tulid tagasi autosse koos M ja viimase naisega. M näitas mõlemale relva, selgitas taas, et vargil käies oli relv olnud tühjas majas, kust nad selle kaasa võtsid. Lõpuks jäi relva hinnaks 500 eurot, millest pool pidi olema sularahas, teine pool narkootikumides. Talle jäi mulje, et M ja R teevad raha pooleks, ise ta sellest rahast midagi ei saanud. R jäi Balti jaama ootama, teised sõitsid relva müüma, M oma naisega läksid majja, süüdistatav ja R ootasid autos, umbes 30-40 minutit. M oma naisega müüsid relva ära, tagasi tulles andsid raha M , kui palju, ei näinud aga ütles, et „pool praegu, pool pärast“. Kabuuri maha ei müüdud. Seejärel läksid kõik oma teed. Püstol Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas relvasoetamiseluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Süüdistataval puudus relvaseaduses nimetatud luba piiratud tsiviilkäibega tulirelva püstoli Glock 19 käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva edasitoimetamine ja müümine, on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Kriminaaltoimikus ei leidu andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks pöördunud Politsei- ja Piirivalveametisse taotlusega tulirelva soetamisloa või relvaloa saamiseks RelvS § 35 sätestatud korras. Samas vastavalt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud (red. 17.05.2020) RelvS § 36 lg 4 p 5 sätetele võib loa andja keelduda tulirelva soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, keda on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse alusel kustutatud. Sama põhimõte kehtib ka käesoleval ajal kehtivas RelvS redaktsioonis. Kuna süüteo toimepanemise ajal oli süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kaks väärteokaristust, siis ilmselgelt oleks süüdistatavale ka vastava taotluse esitamisel nii soetamisloa kui ka relvaloa andmisest keeldutud, kuivõrd süüdistatava isikuandmed oleks selle välistanud. Samas süüdistatakse süüdistatavat süüteo toimepanemise tulemusena saadud relva käitlemises, milleks ei saagi ei soetamisluba ega ka relvaluba väljastada, sest soetatud relv tuleb registreerida ja relvaloale kantakse relva andmed ning see relv oli juba registreeritud teise isiku nimele, kelle valdusest läks relv välja relva omaniku tahte vastaselt. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva, mis oli laskekõlbulik, ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud
Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on tulirelvaga, mis oli ka laskekõlblik ja mille käitlemiseks tal vastav luba puudub. Seega teadis süüdistatav oma käitumise ebaseaduslikkusest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tulirelva ebaseaduslikult käideldes eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Süüd välistavaid asjaolusid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6 Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 p 2 kohaselt on karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine või turustamine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Ülaltoodud
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise süüdistust puudutavatest tõenditest nähtub, et Kirill Tverskoi oli teadlik, et relv, mille müümist ta vahendas, oli saadud süüteo toimepanemise tulemusel ja tema enda ütluste kohaselt teadis ta, et tulirelv oli varastatud tühjast majast. Kirill Tverskoi karistusregistri andmete kohaselt on ta Harju Maakohtu 18.08.2020 otsusega nr 1-20-5635 karistatud
lg 2 p 7, 8, 9 ja
lg 2 p 5, 9 -
lg 2 järgi kvalifitseeritud süütegude toimepanemise eest ja see karistus ei olnud
202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajaks ega ole ka kohtuotsuse kuulutamise ajaks kustunud. Seega on ta isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusel saadud tulirelvaga, mida ta turustas, ehk süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks, olles teadlik ka sellest, et teda on varem
ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub. Seega täitis süüdistatav teadlikult kõik süüteokoosseisu tunnused, s.t süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid asjaolusid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. 28.04.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 64-67) on vaadeldud 02.03.2022 kell 22.07 telefoninumbrilt xxx tehtud telefonikõne Häirekeskusele. Helistaja palub kiirabi xxx korterisse x, kuna tuttav oli tema meest löönud mingi metall pulgaga vastu pead, on suur haav, verd voolab ja mehel on valus. Lööja jooksis minema. Helistaja ise oli juures, kuid lööki ei näinud. Kannatanuks on J T, helistajaks K P. J T kannatanuna ülekuulamisel (II kd, tl 68-70) selgitas, et 02.03.2022 kella 22.00 ajal oli kodus aadressil xxx koos elukaaslase K P . Mingi hetk tuli tuttav D järgi rattale, mille oli jätnud tema korterisse. D järel tuli korterisse ka Kirill Tverskoi, kellel oli käes umbes 0,5 m pikk metallist toru. Kirill suundus külaliste tuppa, kus asus ka kannatanu ning küsis temalt, millal ta kavatseb talle raha ära anda, mille peale kannatanu vastas, et ta ei pea Kirillile mingit raha anda, misjärel Kirill lõi kannatanut metallist toruga ühe korra peapiirkonda ning ühe korra vastu vasakut jalga, mille tõttu tundis valu. Pärast seda jooksis Kirill ära. Kannatanu ei oska öelda, miks Kirill temalt raha tahab saada, sest ei ole temale võlgu. Kirill ütleb iga kord erinevaid summasid, on helistanud talle mitu korda, alustas raha nõudmisega umbes kuu aega varem. Kirill on talle tuttav umbes 5 aastat, elab xxx, on umbes 35-aastane. Kannatanu antud ütluseid ning saadud vigastusi kinnitab ka tema läbivaatuse protokoll (II kd, tl 71-78) ja sellele lisatud fototabel, kust nähtub peapiirkonnas kuklal olev lahtine umbes 5 cm pikkune haav. J T patsiendikaardi ja epikriisi (II kd, tl 81-82) kohaselt tuvastati lahtine peahaav, umbes 5 cm, mida õmmeldi. Tunnistaja K P antud ütluste (II kd, tl 84-85) kohaselt elab ta xxx alates 2021 aasta sügisest koos oma elukaaslase J T . 02.03.2022 kell 20.00 ajal tõi J sõber D nende juurde hoiule jalgratta, kell 22.00 paiku tuli D rattale järgi. Tunnistaja lasi Di korterisse sisse ja läksid kööki ratast 7 võtma, korteriukse jättis lahti, et jalgratta saaks välja viia. Köögis olles nägi, et keegi sisenes korterisse ja läks tuppa, kus oli J. D lahkus ja tunnistaja jäi kööki nõusid pesema. Mõne minuti pärast hakkas J karjuma, kui tunnistaja toa poole hakkas minema, siis tema jaoks tundmatu mees, kes enne korterisse sisenes, väljus kiirel sammul korterist. Talle paistis, et meesterahval oli käes toru taoline ese, mis enne nende korteris ei olnud. Nägi, et J pea oli verine, hoidis peast kinni ja lonkas. Seejärel helistas 112. J ütles, et ei tunne lööjat. Lööja oli tumedat värvi riietes, umbes 180 cm pikk, teda ära ei tunneks. Kirill Tverskoi kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 86-89) kohaselt läks 02.03.2022 J T elukohta aadressil xxx selleks, et temaga rääkida, et ta talle võla 700 eurot ära maksaks ja lõpetaks tema elukaaslase I T ähvardamise. J oli ähvardanud tema elukaaslase näo sassi lüüa, kui viimane süüdistatavale ütleb, et J ei kavatse võlga tagasi maksta. Korteris nägi Jt, kes oli oma toas, ning naisterahvast, keda ta ei tunne. Hakkas J rahulikult võlast ja tema elukaaslase ähvardamisest rääkima, mille peale J hakkas oma sõpradele helistama, et nad tuleksid tema juurde ja ütles, et siis räägivad, kui sõbrad jõuavad. Selle peale läks süüdistatav närvi ja lõi J ühe korra pea piirkonda metallist toruga, mille sai J toast kapi kõrvalt. Kui õigesti mäletab oli tegemist tolmuimeja toruga. J hakkas karjuma, ei mäleta täpselt mida, süüdistatav ütles talle selle peale midagi ja lahkus korterist. Enda mäletamist mööda jättis metallist toru trepikotta. Vastu jalga Jt ei löönud, ei tahtnud ka vastu pea lüüa vaid vastu käsi, et telefon käest ära lüüa. Tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kehalise väärkohtlemise kannatanu J Ti vastu pani toime süüdistatav Kirill Tverskoi. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt lõi Kirill Tverskoi teda metallist toruga ühe korra peapiirkonda ning ühe korra vastu vasakut jalga, mille tõttu tundis valu, tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanul valus ning haavast tuli palju verd. Kannatanu terviseandmete kohaselt oli tal löögi tagajärjel peapiirkonnas kuklal olev lahtine umbes 5 cm pikkune haav. Tuginedes kannatanu ja tunnistaja ütlustele ning epikriisile, millest nähtuvalt tuli haava korrastada ning kannatanu pidi kasutama valuvaigisteid, puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o löögiga vastu jalga valu ja peapiirkonnas kuklal oleva umbes 5 cm lahtise haava. Järgmisena peab kohus hindama Kirill Tverskoi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut metallist toruga lüüa. Süüdistatava enda ütluste kohaselt tahtis ta lüüa küll vastu käsi ja lõi kogemata vastu pead, kuid on selge, et metalltoruga inimest lüües põhjustab see tervisekahjustusi ja valu ning see oli tema tegevuse ainus eesmärk, mille ta ka saavutas. 8 Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, kuivõrd kannatanut metalltoruga lüües teadis süüdistatav nii vägivallaga kannatanule põhjustatavat tagajärge, s.o nii valu tekitamist kui ka tervise kahjustamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud eeldada, et sellist tagajärge ei saabu. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 p 1 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule. 01.08.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 2-4, CD plaat ümbrikus) on vaadeldud kahte 11.06.2022 kell 10.38 ja 11.13 Häirekeskusega toimunud kõnet. Kell 10.38 tehtud kõnes teatab naisterahvas, et xxx maja taga on meesterahvas, kellel on külg verine, on teadvusel ja tundub purjus. Meesterahvas on umbes 30-aastane, seljas hele pluus, jope võttis ära ja jalas teksapüksid. Kell 11.13 helistab Häirekeskus tagasi naisterahvale, kes teavitas vigastatud meesterahvast ning ütles, et politsei sooviks temaga rääkida, naisterahvas palub patrullil tema korterisse tulla. 11.06.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd, tl 5-23) on vaadeldud sündmuskohta xxx, kortermaja teise korruse koridoris, kus korterite 7, 11 ja 12 ühise vahekoridori ukse eest on põrandal näha verekahtlase määrdumise järgi, mis markeeriti ja neist võeti proovid. Korteri nr x esiku seinal, välisuksest paremat kätt on näha pruuni värvi verekahtlane määrdumine, mis markeeriti ja võeti proov. Korter fotografeeriti. 11.08.2022 täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd, tl 24-23, CD plaat ümbrikus) on vaadeldud xxx, Tallinn kortermaja sissepääsusid ning koridorides liikumise võimalusi, seal olevat nähtavust ning turvakaamerate asukohti ja seda, kus asub Kirill Tverskoi korter. L N läbivaatuse protokolli (I kd, tl 36-42) kohaselt oli isikul vasaku külje peal roiete all 2 cm läbimõõduga torkehaav. Koostati fototabel ning võeti ära isikul seljas olnud riided, jalanõud, nokamüts ning telefon Huawei. 25.11.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 45-63, lisaks CD plaat ümbrikus) on vaadeldud L. N äravõetud riideesemeid. Helehallil pikkade varrukatega pluusil on ulatuslik verelaadne määrdumine, rohke veremäärdumine on pluusi esi- ja tagaküljel alumises vasakpoolses osas. Pluusi vasakpoolse küljeõmbluse lähedal alumises osas on piklik vertikaalne kangast läbiv kahjustus, mille ümber on rohke veremäärdumine. Kahjustuse pikkus on 2,6 cm. Dressipluusil on näha väheseid veremäärdumisi, rohkem kapuutsi siseküljel. Dressipluusi vasakpoolse küljeõmbluse lähedal on umbes 3 cm pikkune kangast läbiv kahjustus. L N 14.06.2022 kannatanuna antud ütluste (I kd, tl 66-72) kohaselt viimased kuud tarvitas sageli narkootikume, fentanüüli ja amfetamiini, mistõttu ei mäleta täpset kuupäeva ja seda, kuidas noahaava sai. Peab võimalikuks, et see toimus nädalavahetusel
lg 1 p 1 järgi talle esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnista, tema seda tegu toime pannud ei ole. Li tunneb umbes 1-2 aastat, seoses narkootikumidega, L käis temalt paar korda kuus narkootikume ostmas. Selleks tuli L tema kodu juurde, helistas talle telefonile või kui maja tagumine uks oli lahti, tuli korteri ukse taha. See, et L ukse taha tuli, ei olnud ebatavaline, aga süüdistatavale see ei meeldinud, naabrid kaebasid, et narkomaanide laadsed inimesed käisid ukse taga, mõnikord kohtus L ka kuskil õues. Juhtum leidis aset umbes 7 kuud tagasi, ta täpselt kõike ei mäleta. Oli elukaaslase I T kodus, kedagi teist ei olnud, ei mäleta, mida sel päeval teha plaanis või kas oli kellegagi narkootikumide müümine kokku lepitud. Hommikul tuli L N ilmselt narkootikumide järgi, koputas uksele, kokku ei olnud neil midagi lepitud. Süüdistatav magas, ärkas selle peale, et koer hakkas haukuma. Nägi Li ukse silmast, ei tahtnud talle ust avada, kuna sai aru, et ta on kas alkoholi- või narkojoobes, kuna kõne oli ebaselge ja hoidis seinast kinni. Uksesilmast nägi Li keha ülemist osa, ei usu, et ta vigastatud oli. L küsis süüdistatavalt, kas tal on midagi, mille peale vastas, et ei ole midagi ja, et ta ära läheks. L ei reageerinud, sai aru, et ta midagi ei saa ja ta lahkus. Süüdistataval ei olnud talle midagi anda, kuigi seda ei juhtu tihti. Suhtlus L kestis alla minuti. Selle sündmuse toimumise perioodil tarvitas igapäevaselt narkootikume, sel hommikul aga ei olnud tarvitanud, seega oli kaine. Oli I kodus edasi ja umbes veerand tundi pärast Li lahkumist läks koeraga jalutama, kellega käib tavaliselt kodu juures pargis. Eeldab, et jalutas umbes tund aega nagu tavaliselt. Kui hiljem koju tuli siis I ütles, et nende majas käis kiirabi ja politsei, L viidi haiglasse. Tema kuskil koridoris verd ei ole näinud ja verd ei olnud kindlasti ka tema korteri ukse juures. Pärast haiglast välja saamist, umbes nädal-kaks pärast sündmust, tuli L kohe tema juurde, L oli kaine ja ta arvab, et tuli selleks, et kaifi saada. Läksid koos õue ja istusid pingil, arutlesid juhtunu üle, pärast läksid korterisse. L ei mäletanud, et oli süüdistatava ukse taga käinud, ütles, et nägi kahte inimest koridoris, oli jutuajamine ja midagi juhtus. L oli olnud nii suures joobes, et pooli asju ei mäletanud, vaid seda, et konflikt toimus trepikojas. Lil olid haiglariided seljas, hall kittel ja pidžaamapüksid, kuna politsei oli ta riided ära võtnud. Kuna süüdistataval hakkas temast kahju, andis talle tasuta fentanüüli. Paar päeva enne juhtumit oli L oma tuttavaga ka talle ukse taha tulnud aga süüdistatav neile narkootikume sel korral ei müünud. Antud juhul ei riimu süüdistatava Kirill Tverskoi antud ütlused 11.06.2022 sündmuste osas teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav väidab, et rääkis kannatanuga läbi ukse umbes ühe minuti ja kordagi ust ei avanud. Tunnistaja I. T, kes sel hetkel kõrval oli, räägib aga täiesti vastupidiselt, seda nii ülekuulamisel kui vormikaamera salvestisel, et lasi süüdistatava koridori, et ta kannatanuga asjad ära klaariks, misjärel süüdistatav ja kannatanu liftide juures sõimlesid. Samuti kortermaja turvakaamerate salvestustest nähtub, et kannatanu oli kortermajas kell 10.11 kuni 10.34, käies vahepeal kell 10.28 majast väljas trepimademel. Süüdistatav on ka väitnud, et pärast seda kui L ukse taga käis, läks ta koeraga jalutama, kuid turvakaamerate salvestistelt 13 on selgelt näha, et kell 10.59 väljub Kirill Tverskoi kiirel sammul kortermajast üksi ja mingit koera tal kaasas ei ole. Tunnistaja I T on mitmel korral ütlusi andes öelnud, et Lil oli midagi värvli vahel, mingi asi, ei saanud aru, mis see on aga oli tumedat värvi ja sirge, ja oli pluusi peal, seda oli näha. Ühel korral ka viitas, et värvi vahel oli nuga, nägi noa käepidet, mis oli umbes 15 cm pikk aga noa tera ei näinud. Kuid turvakaamerate salvestustelt, „Kaamera 5“ positsioonilt kell 10.34.07 on selgelt näha, et N vasakus taskus on tumedat värvi alkoholi pudel, millel on osaliselt näha valgeid kirjeid ja millisel on musta värvi kork, mille all olev musta värvi ümbris katab pikalt pudeli kaela, mis on samuti kuvatud asitõendi vaatlusprotokolli fotol nr 16. Ka tunnistaja A. S on selgitanud, et L. N oli xxx maja juurde tulles kaasas plastpudelis Gin Long Drink ja konjaki pudel. Samuti kui tunnistaja T 12.06.2022 politseiametniku vormikaamerasse sündmuste käiku selgitas (asitõendi vaatlusprotokoll, tõlge, I kd, tl 167), siis ütles, et tema ise jäi korteri ukse juurde, Kirill väljus korterist ja samal ajal seisis L korteriuksest eemal koridorivaheukse juures, mis selgitaks ka seda, miks ta ei saanud täpselt aru, mis kannatanul värvli vahel on, kuivõrd L seisis tema korteriuksest eemal ning tunnistaja on ka ise öelnud, et ei näe kaugele hästi. Korteriukse ja koridori vaheukse vaheline kaugus on näha ka täiendava vaatlusprotokolli fotost nr 8 (I kd, tl 30). Seega ei olnud L Nl värvli vahel mitte nuga, vaid pükste taskus pudel, mille kael taskust pikalt välja paistis. Ka siis, kui L. N riideid läbi vaadati, nuga ei leitud ning fikseeriti vaid telefoni Huawei olemasolu (I kd, tl 36-42). Samas ei ole märgitud ka seda, et L. N juures oleks olnud alkoholipudeleid vaatamata sellele, et ka videosalvestiselt on näha, kuidas L. N on kaasas kaks alkoholipudelit, millistest ühte (Gin Long Drink) ta käes hoidis nii majja sisenedes kui ka sealt väljudes ja teine oli pükste vasakus küljetaskus. Ka turvakaamera salvestise fotost (I kd, tl 128) on näha, et L. N on jope seljast võtnud ja pudeli maha asetanud. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et 11.06.2022 kella 10.11-10.34 ajal viibis kannatanu L N xxx kortermajas ning käis süüdistatava Kirill Tverskoi korteri nr x ukse taga. Seda kinnitavad videokaamerate salvestised, tunnistajate I. T ja A. S ütlused ning fakti, et kannatanu korteri ukse taga käis, kinnitab ka süüdistatav. Kannatanu ise sündmuse asjaolusid oma sõnade kohaselt ei mäleta, kuna oli narkootikumide ja ilmselt ka alkoholi mõju all. Seda, et kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis konflikt, kinnitavad tunnistaja I. T ütlused, kes hommikusi sündmuseid mitmel korral ütlusi andes sama moodi selgitas. Samuti kinnitavad tekkinud konflikti tunnistaja A. S ütlused, kes kuulis koridoris olles Li karjeid, kes küsides „Miks sa nii tegid?“ pöördudes meesterahva poole ja nägi, kuidas L. N korterist taganedes hoidis oma küljest kinni, samal ajal tunnistaja teadis, et kannatanu läks Kirill Tverskoi ukse taha, et narkootikume osta. Sellistest ütlustest saab üheselt järeldada, et L. N tundis isikut, kes teda noaga lõi. Tunnistaja oli enne ka Li hoiatanud, et ta Kirillile ukse taha ei läheks, kuna talle see ei meeldi. Tunnistaja I. T ütluste kohaselt käis kannatanu neil akna taga eelneval öösel kaks korda, mis nii tunnistajat kui süüdistatavat ärritas ning ühel korral läks süüdistatav koos sõbraga ka neid õue ära ajama. Samuti on süüdistatav andnud ütlusi, et müüb narkootikume ning talle ei meeldi, kui tema kliendid tal ukse taga käivad, selle üle on ka naabrid pahameelt välja näidanud. Seega on alust eeldada, et süüdistatav oli ärritunud kannatanu tegevusest eelmisel ööl ning sellest, et talle tuldi ukse taha narkootikume ostma. Samuti I. T sõnul (vormikaamera salvestisel) oli ta kõik noad ära peidetud rõdule, kuna teab, kuidas Kirill Tverskoi hoogu satub ja mida ta võib teha ning tegi seda nii I ja nende koera kaitseks, nende kaitseks lööb maha, samuti ütles mitmel korral, et Kirill Tverskoi pussitas Li, kuigi ta ise pussitamist pealt ei näinud. Seega ka süüdistatava enda elukaaslane oli teadlik süüdistatava ärrituvusest ning võimalusest, et ta võib midagi teha, mille ärahoidmiseks oli vaja korteris noad ära peita. Korteris olevast tööriistakastist oli sündmuse päeval kadunud üks töönuga, mida I. T ära ei olnud peitnud ning millele Kirillil oli juurdepääs. I. T selgitustest nähtub ka seda, et pärast L. N tülitsemist tuli K. Tverskoi tuppa tagasi ja käsi oli verine ning DNA-ekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt oli korteris seinal olev veri kokkulangev K. Tverskoilt pärineva bioloogilise materjaliga. Seega vigastas K. Tverskoi ennast L. N tülitsedes terava esemega, mis tekitas tema käele lõikehaava. I. T selgituste kohaselt oli lõikehaav K. Tverskoi nimetissõrme ja pöidla juures, mis viitab sellele, et noaga lööja kasutas löömisel ilma terakaitseta nuga ning löömise ajal libises käsi noa käepidemelt noa tera peale ning lõikas lööja kätte sisse. 14 Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxx kohaselt L. N vigastused on tekitatud vägivalla toimel torkamisest ja lõikamisest terava otsa ja serva(de)ga esemega, võimalik, et teravaotsalise noaga. Kriminaalasja tõenditest ei nähtu ja ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanu sattus trepikojas kokku võõraste inimestega, kes teda ründasid. Nii kannatanu kui ka süüdistatava puhul on tegemist vangistust kandnud isikutega, kellel ei ole kombeks üksteist süüdistada, kuivõrd nende poolt omaks võetud elustiil võib nad kinnipidamisasutuses taas kokku viia ja see võib koos karistust kandes tekitada asjatuid pingeid. Seetõttu ei saa L. N ütlusi selle kohta, et ta ei tea, kes talle tervisekahjustuse tekitas, pidada usaldusväärseks. Lisaks saab A. S ütlustest järeldada, et L. N tundis lööjat kui küsis, miks sa nii tegid. Kohus on seisukohal, et põhjendades oma mälunõrkust narkootilise aine mõjuga on kannatanul edaspidi kergem ja süümepiinu tundmata edasi elada, kuivõrd ta ei ole süüdistanud süüdistatavat esimese astme kuriteo toimepanemises ning tal võib süüdistatava teeneid ka edaspidi pärast karistuse kandmiselt vabanemist vaja minna. Seda põhimõtet ei väära ka asjaolu, et tegelikkuses on kogutud piisavalt tõendeid süüdistamaks süüdistatavat kuriteo toimepanemises, kuid kannatanu jaoks on oluline see, et tema ei ole süüdistatavat süüdistanud ega tema vastu ütlusi andnud. Puutuvalt kannatanu ütluste elulisse usutavusse ja teistesse tõenditesse järeldub, et hoopis süüdistatav tuli vahetult pärast kannatanuga sõnelemist tuppa ja pesi käed verest, pani end riidesse ja lahkus kiiresti kortermajas, ilma midagi oma elukaaslasele ütlemata. Seda, et süüdistatav teadis, et kannatanul tekkisid sel päeval vigastused, kinnitab ka see, et oli koju tagasi minnes elukaaslaselt küsinud, kas L on veel elus. Seega sai ta L. N juhtunust teada vaid juhul, kui ta ise sündmuskohal viibis. Samuti on kaitsja leidnud, et tunnistaja I. T antud ütluste kohaselt ta nägi kannatanul nuga värvli vahel ning esimesena võis rünnata hoopis kannatanu ise, kuna soovis väga narkootikume saada ja süüdistatav kaitses ennast. Kuid eelpool toodud tõendite pinnalt ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanul oleks mõni enesekaitse vahend või nuga kaasas olnud, mille eest oleks süüdistatav pidanud end kaitsma ning turvakaamera salvestiselt on selgelt näha, et kannatanul oli pükste taskus klaasist alkoholipudel, mille musta korgiga kael ulatus pükste värvlini. Seejuures puudus L. Nl vajadus oma narkootikumidega varustajast Kirill Tverskoid rünnata, sest sellisel juhul ei oleks ta kindlasti narkootilisi aineid enam saanud ja ta oleks pidanud leidma uue varustaja. Asjaolu, et K. Tverskoi tegeles suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, tõendab kohtu arvates üheselt see, et K. Tverskoi on koos I. T Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega süüdi mõistatud
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et nad ühiselt oma elukohas xxx-x korteris hoidsid narkootilisi aineid ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käisid käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja A. S ja kannatanu L. N K. Tverskoi elukohast narkootikumide järel, mida lõpuks kumbki ei saanud. Seejuures viitab K. Tverskoile omasele vägivaldsusele ka see, et süüdistatavat süüdistatakse samas kriminaalasjas ka
T ütlused, millede kohaselt peitis tunnistaja kodus olevad noad ära kuna kartis, et K. Tverskoi võib neid konflikti käigus kellegi vastu kasutada, s.t ka I. T oli teadlik K. Tverskoile omasest vägivaldsusest. Seevastu L. N osas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et L. N oleks vägivaldne ning lühimenetluses ei saa kohus täiendavaid tõendeid koguda ja peab piirduma kriminaaltoimiku materjalidega. Seega eeltoodud tõendite pinnalt saab järeldada, et Kirill Tverskoi oli isikuks, kes tekitas L Nle 11.06.2022 lõike-torke haava vasaku kehakülje piirkonnas peensoole vigastusega ja haava vasaku käe 4. sõrme piirkonnas. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) § 7 kohaselt on L Nl esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik vigastus ning arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb
lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule 15 (
) vastav tagajärg.
lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on
lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte pdes 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on
käsitatav vaid
Sellise
lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab
Järelikult ei saa
lgs 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
Juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid
lg 1 ps 1 nimetatud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada
Lisaks tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu tunneb või mitte. Järgmisena peab kohus hindama Kirill Tverskoi tegevuses
Kuriteo asjaoludest ning eeltoodud järeldustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht ja selle suund, samuti tervisekahjustuse tekitamise vahend. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav, lüües noaga teisele inimesele kõhu piirkonda, pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, mis on kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt terava otsa ja serva(de)ga ese, võimalik, et teravaotsaline nuga, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga kehasse lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga kehasse lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Ka süüdistatav sai sellest aru, kuna süüdistatav koju tulles küsis elukaaslaselt, kas kannatanu on elus. See tähendab, et süüdistatav pidas võimalikuks, et tema poolt kannatanule tekitatud vigastused võisid kaasa tuua surma. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime
Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest (II kd, tl 90-94) nähtub, et Kirill Tverskoil on 4 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud
ja
16 Harju Maakohtu 04.11.2022 otsuse nr 1-22-6226 (II kd, tl 95-105) kohaselt mõisteti Kirill Tverskoi süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat, 2 kuud ja 16 päeva vangistust, mida ta asus kandma alates 28.06.
56 põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena vangistuse 4 kuni 12 aastat. Süüdistatava karistusregistri andmetest (II kd, tl 90-94) nähtub, et süüdistataval on neli kehtivat kriminaalkaristust teiseliigiliste süütegude toimepanemise eest ning kaks kehtivat väärteokaristust. Kuivõrd
lg 1, § 202 lg 2 p 2 ja 121 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et isikul on olemas alaline elukoht, kuid puudub sissetulek ning ta viibib hetkel Tartu vanglas kandes 5 aasta 2 kuu ja 16 päeva pikkust vangistust alates 28.06.2022. Kuivõrd karistust kandes ei pruugi kinnipeetav olla igapäevaselt tööga hõivatud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ta karistust kandes saaks elatist teenida, siis leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei saaks oma eesmärki täita, kuivõrd sellist liiki karistus ei oleks täidetav ning tuleks täitmata jätmise korral asendada vangistusega. Samas saab süüdistatava isikuandmetest järeldada, et tal ei ole aastaid olnud legaalset sissetulekut ning Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusest nähtuvalt on süüdistatav ka töövõimetuspensionär. Seega ei saakski ta ka vabaduses viibides töist sissetulekut, kuivõrd ta ei ole töövõimeline. Seega saab asuda seisukohale, et isikul ei ole mingeid võimalusi rahalist karistust täita, kuna puuduvad legaalsed sissetulekud ja ka võime töist sissetulekut saada. Seega ei oleks rahaline karistus süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu täidetav ei käesoleval ajal ega ka tulevikus, milline asjaolu välistab rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamise ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistuslikku karistust. Süüdistatav on temale
lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud süüteod toime pannud ühe teoga, kuivõrd
lg 1 ettenähtud tegu toime pannes oli ta
lg 2 p 2 märgitud isikuks, s.t turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mille käitlemine oli ebaseaduslik, olles samal ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Vastavalt
lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd ülaltoodud sätete sanktsioonidest nähtuvalt on need kattuvad, siis kohus 17 leiab, et
lg 1 järgi toime pandud süütegu oli teo toimepanemise ajahetkel ühiskonnale ohtlikum, s.t karistus tuleb mõista
Kuigi karistus tuleb mõista
lg 1 sanktsioonist lähtuvalt, ei saa kohus tähelepanuta jätta ka muid inkrimineeritud süütegusid, kuivõrd asjaolu, et süüdistatav pani ühe teoga toime mitu tegu, muudab see süü süütegude kogumis suuremaks. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, mis seisneb süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatava ja tunnistajate ütluste kohaselt Kirill Tverskoi tulirelva turustamise eest tasu ei saanud. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Puutuvalt teo tehioludesse peab kohus vajalikuks märkida seda, et kriminaaltoimikus leiduvate tõendite kohaselt on turustatud tulirelv omandatud varavastase kuriteo toimepanemise tulemusena, s.o röövimise tulemusena. Samas võib tõenditest teha järeldusele, et K. Tverskoile esitati versioon sellest, et tulirelv varastati tühjast majast ning tulirelva turustamiseks üleandmise ajal K. Tverskoi süüteo toimepanemise tegelikke asjaolusid ei teadnud. Väidetavalt avaldas tegelikke asjaolusid K. Tverskoile R. K pärast tulirelva turustamist. Seega ei teadnud K. Tverskoi seda, et tulirelv oli saadud röövimise tulemusena. Lisaks sellele toimus tulirelva turustamine R. K ja A. K initsiatiivil, kes ise K. Tverskoi üles otsisid. Puutuvalt
418 lg 1 ettenähtud kuriteo intensiivsusesse saab järeldada, et K. Tverskoi valduses oli tulirelv lühikest aega, s.t keelatud eseme käitlemine oli lühiajaline. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on
Järgnevalt hindab kohus Kirill Tverskoi süü suurust talle
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustust saab pidada keskmiseks, kuna süüdistatav lõi kannatanut ühel korral vastu jalga ja ühel korral küll pea piirkonda, kuid õnnelikul kombel tekkis vaid 5 cm pikkune haav, mille puhul piisas õmblemisest ja valuvaigistite tarvitamisest, seega ei saa rünnet pidada väga intensiivseks. Samas ei saa kõrvale jätta kuriteo toimepanemise vahendit, kuivõrd pelgalt rusikaga löömisel ei oleks lahtist peahaava tekitatud, küll sai see võimalikuks kasutatud vahendi tõttu. Kohus loeb arvestades nii süüteo tagajärge kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süü keskmiseks. Hinnates Kirill Tverskoi süü suurust
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osundab kohus, et süüdistatav lõi L Nt noaga, tekitades torke-lõikehaava vasaku kehakülje piirkonnas peensoole vigastusega ja haava vasaku käe 4. sõrme piirkonnas. Seejuures saab tunnistaja I. T ütlustest ning ka süüteo tehioludest järeldada, et süüdistatav võttis enne korterist väljumist ja L. N kohtuma minemist kaasa noa. Seejuures ei ole kriminaalasjas kogutud mingeid tõendeid selle kohta, et joobes L. N oleks K. Tverskoile või I. Tle mingit ohtu kujutanud. Küll võis L. N olla tüütu, kui ta korduvalt helistas ja korduvalt ukse taha tuli ning eelnevalt ka akna taga karjus, mis võis häirida nii majaelanikke kui ka süüdistatavat ning tunnistajat. Samas ei saa pidada õigustatuks L. N vaigistamiseks noa kasutamist, isegi siis, kui see nuga ei olnud kuigi suur. Vaatamata sellele, et vigastuse iseloomu ja I. T ütluste kohaselt ei saanud nuga olla pika teraga, tekitati kannatanule tervisekahjustus, mis oli eluohtlik ning sellise tervisekahjustuse tekitamine oli süüdistatava teadlik ja tahtlik tegevus. Seetõttu kohtu hinnangul, arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust, on süüdistatava süü arvestades tagajärge ja tervisekahjustuste raskusastet ning kannatanu paranemise aega alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ning ka kohtuistungil tunnistanud süütegude toimepanemist, v.a
Samas on just
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu kõigist inkrimineeritud kuritegudest raskeim, kuivõrd tegemist on esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ei ole ühelgi korral ühegi kuriteo toimepanemises kahetsust avaldanud. Mis puudutab karistust raskendavate asjaolude esinemisse, siis asus prokurör kohtuvaidlustes seisukohale, et
lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 kuriteod on toime pandud omakasu motiivil, olenemata sellest, kas süüdistatav sai omakasu või 18 mitte. Seevastu süüdistusaktis on prokuratuur olnud seisukohal, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata prokuratuuri vastuolulistele seisukohtadele raskendava asjaolu esinemise ja puudumise kohta leiab kohus, et kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav oleks tegutsenud omakasu motiivil. Kohus on seisukohal, et selles osas on tunnistajate ütlused tulirelva võõrandamisel saadud summa osas vastuolulised. A. K selgitustest tulenevalt tõi K. Tverskoi neile 600 eurot, mille eest osteti hiljem ka K. Tverskoilt narkootikume, seevastu sai R. K A. Klt 150 kuni 170 eurot ja kahepeale grammi fentanüüli. Nendest ütlustest võib järeldada, et narkootiline aine osteti tulirelva müügist saadud raha eest ja K. Tverskoilt, kuid sellest, et K. Tverskoi poolt tulirelva turustamisest saadud rahast K. Tverskoilt narkootilisi aineid osteti, ei saa sellist ostu-müügi tehingut lugeda omakasu motiiviks
K kui ka A. K teadsidki K. Tverskoid kui isikut, kelle kaudu saab narkootilist ainet osta. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus nad süüteo toimepanemise tulemusena saadud raha eest ostsid esimest korda narkootilisi aineid, millest K. Tverskoi materiaalset kasu sai, vaid nad olid K. Tverskoilt narkootilisi aineid ostnud ka varem. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid. Seega ei ole asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistust kergendamise või raskendamise suunas. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et kõigi kuritegude puhul on tegemist ka n.ö ühekordsete õigusriivetega, s.t süüdistatav ei ole ühtegi temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud korduvalt, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud kuritegude eest karistused keskmises määras või alla keskmise määra, arvestades süütegude ohtlikkuse taset teo toimepanemise hetkel, samuti arvestades süüdistatava keskmist või alla keskmise süüd. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus kuritegude kogumi eest liitkaristust moodustades
lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
Kuna
lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama õigushüve vastu, kuid erinevaid kannatanuid ja kuritegude toimepanemise vahelisi ajavahemikke arvestades toime pandud erineva tahtlusega, siis arvestades erinevate õigushüvede riivete rohkust peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda siiski mitte täies ulatuses karistusi liites, vaid osaliselt. Kuivõrd kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Puutuvalt liitkaristuse moodustamisse kohtuotsuste kogumi eest, siis
lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
sätestatud korras ning eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohtuotsuste kogumis liitkaristuse kohaldamise osas on kohus seisukohal, et liitkaristust tuleb moodustada samuti
lg 1 sätestatud rangeimat karistuse liitmise viisi kohaldades, kuivõrd süüdistataval on kohtuotsuse kuulutamise ajaks neli kehtivat kriminaalkaristust. Süüdistatavat on kahel korral karistatud süstemaatiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kahel korral narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku käitlemise eest. Taolised süüteod viitavad üheselt sellele, et süüdistatav paneb tulu saamiseks toime erinevat liiki süütegusid, kahjustades erinevaid õigushüvesid. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse ta aga süüdi teist liiki kuritegudes, kusjuures ka
T stimuleerimine võlga kiiremini tasuma ja
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise tingis taas narkootiliste ainete käitlemisega kaasnenud konflikti lahendamise vajadus. Seevastu
lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemine oli kantud muudest eesmärkidest, kuid samas seotud isikutega, kes olid tema narkootilise aine käitlemisega seotud. Seega on süüdistatav aastate jooksul korduvalt 19 toime pannud nii esimese kui ka teise astme kuritegusid ning mõistetud karistused ei ole süüdistatavat õiguskuulekusele sundinud ning tema elatise teenimine on toimunud eranditult kuritegelikul teel. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on lisandunud veel kuriteod, mis riivavaid teisi õigushüvesid, siis leiab kohus, et arvestades süüdistatava aastate jooksul toime pandud kuritegude laialdast erinevaid õigushüvesid riivavat käitumist, seda, et teda on korduvalt karistatud erinevate ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning ta on taas käidelnud ebaseaduslikult tulirelva, millele on lisandunud isikuvastased kuriteod, siis asub kohus seisukohale, et kuna korduvalt karistatud süüdistatavale ei ole mõistetud ja kantud karistused mõju avaldanud ning süüdistatav on jätkanud erinevaid õigushüvesid riivavat õigusvastast käitumist, tuleb mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistus, mitte lugeda liidetavatest karistustest kergemat kaetuks raskeimaga. Samas peab kohus võimalikuks karistuste liitmisel liita karistused osaliselt, mitte täies ulatuses. Puutuvalt
lg 1 sätestatud põhimõttesse, mille kohaselt tuleks otsuse kuulutamise ajaks täielikult või osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha arvata, peab kohus viitama Riigikohtu lahendile, milles on märgitud, et kui süüdlane alles kannab talle esimese süüdimõistva otsuse järgi kohaldatud karistust, moodustatakse esmalt liitkaristus § 64 ja § 65 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest ning seejärel määratakse otsuses kindlaks vaid liitkaristuse kandmise aja algus. Juba ärakantud karistuse osa liitkaristusest mahaarvamine ei ole sel juhul lubatud, vaid samaliigilised karistused tasandatakse nende jaoks ühise karistuse kandmise algusaja määramise teel ja liitkaristuse kulgemise alguseks on sel juhul päev, millest alates on arvestatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust (RKKK 1-16-9323/41 p 20.3). Seega kuna süüdistatav kannab eelmise, s.o Harju Maakohtu 04.11.2022 kohtuotsusega mõistetud karistust 5 aastat, 2 kuud ja 16 päeva vangistust, mida ta asus kandma alates 28.06.2022, tuleb käesoleva otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetava liitkaristuse kandmise algust samuti arvestada alates 28.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.