← Eesti

1-17-6628/38

Obsah (7)§ 76§ 199§ 422§ 64§ 68§ 218§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.märtsil 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-6628 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi K

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta I.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus I.E riigi õigusabi osutamise eest tasu 60 (kuuskümmend) eurot (õigusabi 50 eurot, käibemaks 10 eurot). Välja mõista I.E ´ilt kriminaalmenetluse kulud 60 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. I.E ´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700048123 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. I.E tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.07.2017 otsusega

§ 199

lg 2 p 9,

§ 422

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.11.2016 kuni 11.02.2017, s.o 2 kuud 14 päeva, ja alates 04.04.2017 kuni 12.05.2017, s.o 1 kuu 8 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust arvestati alates I.E vahistamisest s.o. alates 21.06.

  1. Kohtuotsus jõustus 27.10.
  2. Karistuse kandmise algus 21.06.2017 ja lõpp 29.02.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 28.02.
  4. I.E andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl 20). Kinnipidamisasutusest I.E kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud 11-l korral, millest kehtivat on kolm. Vangistuse jooksul on isik määratud majandustöödele koristajana, läbinud riigikeele A1 tasemel ning alustanud riigikeele õpet A2 tasemel. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Isik omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega kuni 10.09.
  5. Vabanemisel elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav vabaneda xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad ema ja vend. Korter on valveseadmete paigaldamiseks sobiv ning elanikud andnud nõusoleku seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav on lõpetanud 10 klassi xxx. Läbinud Töötukassa poolt korraldatud 3-kuulised keevitaja kursused, muud eriala õppinud ei ole. 20.11.2017 läbis riigikeele A1 taseme. 08.01.2018 alustas riigikeele A2 taseme õpet. Isik on varasemalt enda sõnade kohaselt töötanud, kuid andmed selle kohta puuduvad. Isik on xxx. Isiku võlad ja varasem narkootikumide tarvitamine on mõjutanud oluliselt majanduslikku toimetulekut. Sissetulekud on olnud korrapäratud ning võlgade likvideerimine ei ole kindel. Isiku elustiili tõttu on tal võlad, Kraha andmetel on isikul võlgnevusi 3 593,24 euro ulatuses. Lähedastest on isikul ema, õde, vend. Isa on Venemaal. Isik on pannud toime vägivalla kuriteo oma lapse ema suhtes. Isik 2 elab mõtlematult ja riskeerivalt, mida kinnitavad rohked kriminaalkaristused ja väärteokorras karistused LS ja NPALS rikkumiste eest. Alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isikule diagnoositud narkosõltuvus ja ravil ei ole olnud. 2013 a. andmetel tarbis ka heroiini, täna väidab, et on tarbinud ainult amfetamiini, mida on süstinud. Isik vägistas 14 aastasena täiskasvanud naise. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ja xxx Vajab aeg-ajalt arsti jälgimist, ise on öelnud, et tal esinevad xxx. Isik saab vanglas vajalikku ravi. Isik ei lahenda oma probleeme vaid leiab selleks ebaseadusliku alternatiive (vargused, juhilubadeta sõitmine, vägivalla kasutamine). Ei mõtle oma tegude tagajärgedele, arvestab vaid vajadusi ja õigustab oma käitumist. Impulsiivsusele viitavad korduvad seaduserikkumised ning vigade kordamine. Isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Isik on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. Oma vajaduste rahuldamiseks ja heaoluks on siiamaani eiranud ühiskonnas üldtunnustatud reegleid. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja kõrgohtlik avalikkusele. Risk esineb ühiskonnas. Isiku puhul on ohustatud avalikkus, endine elukaaslane, kaasliiklejad. Oht seisneb rahvatervisele kahju tekitamises, kehalises väärkohtlemises, liiklusõnnetuse põhjustamises. Oht kõige tõenäolisem kui tekib konflikt, hakkab uuesti tarbima narkootikume ja neid ostma/müüma, liiklusnõuete rikkumisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 64%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahvastikuregistri andmetel on I.E lähedasteks tema ema, õde koos oma alaealise lapsega ja vend. I.E on rahvastikuregistri andmetel üks alaealine laps A M (sünd xxx) Suhted lähedastega on vangistuse jooksul säilinud. Ema suhtleb pojaga telefoni teel, saadab vajadusel vanglasse pakke. Vestlusest emaga ilmnes, et kinnipeetav võetakse lähedaste poolt peale vabanemist vastu, kuid ema ootab poja panust ühisesse majapidamisse. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Enne tähtaegse vabanemise korral soovib isik vabaneda aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus on olemas eluks vajalikud tingimused. Korter on renoveeritud. Korteri omanik on kinnipeetava ema T.P. Elamispinnal elavad kinnipeetava ema ja vend. Võlgnevused korteri eest puuduvad. T.P sõnul on ta nõus sellega, et I.E asub vabanemisel elama tema korterisse. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid ema T.P ja vend S.B, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. I.E rahvastikuregistrijärgne aadress on xxx. I.E-le on määratud xxx Vabanemisjärgne töökoht puudub. Karistusregistri andmetel on I.E kriminaalkorras karistatud 11 korda. Kehtivaid väärteokaristusi kokku 24, sh NPALS § 15

(1)lg 1, korduvad LS ja muud väärteod. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Varem on korduvalt kriminaalhoolduse ajal rikkunud kontrollnõudeid ja tingimusi: 2012 kriminaalhooldus ebaõnnestus, ei täitnud kohtu määratud kohustusi ja rikkus süstemaatiliselt registreerimiskohustust; 2016 kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo; korduvad narkootiliste ainete tarvitamised, registreerimiskohustuse rikkumine, karistus pöörati täitmisele; 2017 vahistamine elektroonilise valvega ebaõnnestus, kui I.E korduvalt rikkus elektroonilise valve nõudeid ja tingimusi, kohus otsustas elektroonilise valvega vahistamise asendada reaalse vahistamisega. 3 Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, I.E ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu I.E selgitas kohtuistungil, et tal on kaks last, keda ta tahab toetada ja kasvatada. Kohe pärast võimalikku vabanemist läheks ta tööle. Tal on väga kahju, et see liiklusalane tegu on toime pandud, see ei olnud tahtlik. Ta palub vabastada enne tähtaega. Kaitsja andis arvamuse, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Positiivsed andmed kaaluvad negatiivsed asjaolud üle. Nimelt isikul on toetav perekond, elukoht, võimalus minna tööle, vanglas ei ole tal kakristusi, samuti vanglas on ta hõvatud kasuliku tegevusega – töötab ja käibka riigikeele kursusel. Sellest tulenevalt on isiku võimalised vabaduses head. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et I.E tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. I.E on omandatud haridust 10 klassi ja läbitud keevitaja kursus. Isik on vangistuses omandanud riigikeele A1 tasemel ning alustanud A2 taseme omandamist. Isik on xxx. Isikul on lähedastest ema, õde ja vend. Lisaks on isikul alaealine laps . Isikul on peale vabanemist olemas kindel elukoht. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Süüdimõistetu eelnevad karistused on mõistetud kehalises väärkohtlemise, süstemaatilise varguse ja arvutikelmuse eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, millega on põhjustatud inimese surm. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 23, need on mõistetud viiel korral NPALS § 15

(1)lg 1, ühel korral LKindlS § 81, ühel korral LS § 205, ühel korral

§ 218lg 1, neljal korral LS § 201 lg 2, kahel korral LS § 202 lg 1, ühel korral LS § 225 lg 1, ühel korral LS § 208, ühel korral LKindlS § 66

(1)lg 1, kahel korral

§ 262, kolmel korral LS (kuni 2011) § 74 lg 1, neljal korral LS (kuni 2011) § 74, ühel korral LKindlS § 66

(1)lg 1 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav on vangistuses määratud majandustöödele koristajana, läbinud riigikeele A1 tasemel ja alustanud riigikeelt A2 tasemel. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku 4 hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks . Tööharjumuse olemasolu ja riigikeele valdamine annab isikule peale vanglast vabanemist eeldused püsiva töökoha leidmiseks ja materiaalse elujärje parandamiseks. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Isik omab kehtivat elamisloakaarti kehtivusega kuni 10.09.2019. Isikul puudub peale vanglast vabanemist garanteeritud töökoht. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav vangistuse ajal töötamine ja riigikeele omandamine, mis aitab isiku resotsialiseerumisele positiivselt kaasa. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). See tingimus on täidetud (süüdimõistetul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused). Teiseks, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud kontrollnõudeid, jätkanud varasema kriminaalhoolduse ajal kuritegude toime panemisega ja tema tingimuslikud karistused on kahel korral pööratud täitmisele oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kohus ei nõustu süüdimõistetu väitega, et tema poolt liiklusalase kuriteo toimepanemine oli pigem õnnetu sündmuse loomuga ehk juhusliku laadi. Isiku väärteokaristuse osutavad pigem sellele, et isik on süstemaatiline liiklusreeglite rikkuja ja temast tulenev uue liiklusalase kuriteo toimepanemise oht on vähemalt märkimisväärne. Lisaks märgib kohus, et 2017 ebaõnnestus isiku vahistamine elektroonilise valvega, kuna I.E korduvalt rikkus elektroonilise valve nõudeid ja tingimusi ning kohus asendas elektroonilise valvega vahistamise reaalse vahistamisega. Isiku on oma eelneva käitumisega näidanud, et tema suhtumine kehtestatud kontrollnõuetesse, kohustustustesse ja ühiskonnas kehtivatesse normidesse on hoolimatu. Seega tema eelnev käitumine näitab, et isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt korduvalt allutatud kriminaalhooldusele, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Lisaks omab tähendust, et eelnev vahistamine elektroonilise valvega ja kriminaalhooldused ebaõnnestusid ning ei mõjutanud isiku käitumist positiivselt ega motiveerinud isikut käituma õiguskuulekalt. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. 5 Kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kellele on diagnoositud narkosõltuvus. Isik omab viite kehtivat väärteokaristust, mis on toime pandud NPALS § 15
(1)lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on riskifaktoriks asjaolu, et isiku võlad ja varasem narkootikumide tarvitamine on mõjutanud oluliselt tema majanduslikku toimetulekut. Isik on xxx ja tal on puudunud kindel sissetulek. K-raha andmetel on isikul võlgnevusi 3 593,24 euro ulatuses. Kohtu hinnangul asjaolud, et isikul on narkosõltuvus, tal on rahalised võlgnevused, ta on xxx ja puudub garanteeritud töökoht, siis need asjaolud suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Isik ei teadvusta endale oma probleeme vaid õigustab oma käitumist. Seda, et isik käitub hoolimatult ja tagajärgedele mõtlemata, kinnitab ka asjaolu, et isik on kasutanud vägivalda oma lähedase isiku (lapse ema) suhtes. See aga iseloomustab süüdimõistetu käitumismustrit, st et ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.02.2020, s.o 1 aasta 11 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. 6 Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste toetus ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema narkosõltuvuse, korduv karistatuse ja tingimuslike karistuste täitmisele pööramise olemasolu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasemate tingimuslike karistuste täitmisele pööramist ja narkosõltuvust, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue isikuvastase kuriteo toimepanemise riski. Isik ei tunnista oma probleeme vaid leiab õigustusi oma käitumisele. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus veel märgib, et kohtu arvates ei kaalu isiku t iseloomustavad positiivsed momendid (elukoht, võimalik töökoht, lähedaste toetus, vanglas hea käitumine) tema varasemast käitumisest tulenevaid riske nagu korduvad karistused erinevate kuritegude eest, korduv kriminaalhoolduse läbiviimine ja elektroonilise valve ebaõnnestunud kohaldamine, korduvad karistused liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, narkoainete tarvitamise risk. Lähedaste toetus, võimalus käia tööl, elukoht oli isikul ka varasemalt, kuid selle ei olnud otsustavat tähendust kuritegude toimepanemise vältimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu I.E temale Viru Maakohtu 10.07.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.