Abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav R.J – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: xxxx. Kriminaalkorras karistatud, viimati: 24.11.2014 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vähendada R.J’ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista R.J ’ile 30 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada R.J ’i karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 23.11.2014 kuni 24.11.2014, s.o 2 päeva vangistust, sega ärakandmata karistuseks R.J ’il on 28 päeva vangistust. Juhindudes
lg 1 jätta R.J’ile mõistetud ärakandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistus on täidetud. Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud. KrMS 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319, LS § 127 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada R.J
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. 1 1-18-6873
lg 1 alusel arvestada süüdistatava karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päeva (17.02.2018) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada süüdistatavale mõistetud 11 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus 359 (kolmesaja viiekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdistatav järgima
Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on süüdistatav kohu statud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus R.J ’il algab kohtulahendi jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta R.J’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksa) kuuks. Vastavalt LS § 127 on R.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. R.J’i suhtes pole tõkendit kohaldatud. Menetluskulud R.J’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 75,00 eurot (seitsekümmend viis eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 68,75 eurot. 2 1-18-6873 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700051229 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-6873“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
järgi, uuesti juhtis tahtlikult 17.02.2018 kella 04.16 paiku Rahumäe teel 6 suunaga Tammsaare tee mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,84 mg/l). Sellise käitumisega rikkus R.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani R.J toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, kui see on toime pandud korduvalt. 29.08.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav R.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Isokoski käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale R.J’ile
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada süüdistatava karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päeva (17.02.2018) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada süüdistatavale mõistetud 11 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus 359 (kolmesaja viiekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 1-18-6873
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdistatav järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) 2) 3) 4) 5) 6) elama aadressil kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta R.J’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksa) kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (750 eurot) ning kaitsjatasu (kohtueelses menetluses 75 eurot) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 03.10.2018.a toimunud kohtuistungil R.J kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav R.J ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, R.J temale esitatud süüdistuses
lg 2 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.