XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistamata Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada R.H
lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistus 7 (seitse) kuud vangistust jäetakse R.H suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
1
lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.
lg.1 p.1 – 6 alusel on R.H käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.H katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Välja mõista R.H-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §180 lg.3 alusel osaliselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb R.H tasuda 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700015390 ning selgitus 1-19-1221 kriminaalmenetluse kulud“. „R.H Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 25.03.2019. Süüdistus R.H on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema haaras 22.04.2017 kell 17.00, viibides mahajäetud lõpuni ehitamata lasteaia hoones asukohaga xxx xx Kohtla-Järve linn, tekkinud sõnavahetuse käigus alaealisel 2 kannatanul Anna B.l kuklapiirkonnast juustest kinni ning kallutades kannatanut ettepoole, lõi teda mitu korda peaga vastu seina. Löökide tagajärjel tundis kannatanu tugevat valu. Seejärel R.H, jätkates kannatanul juustest kinnihoidmist, paiskas Anna B. põrandale ning lõi teda peaga vastu betoonist põrandat ja mitmel korral jalaga vastu külge, tekitades nii Anna B.le füüsilist valu. Seejärel, kui kannatanu tõusis püsti, tõukas R.H Anna B.t nii, et ta kukkus ja lõi pea vastu seina, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Oma tegevusega tekitas R.H kannatanule Anna B.le valu parema labakäe piirkonnas ja vasakul pool rindkeres (IV-VII roide vahel). Peale selle, 13.06.2017 kell 20.00 R.H, viibides koos A. P.ga Riigigümnaasiumi, asukohaga Hariduse 5B Jõhvi linn ees, võttis kinni alaealise kannatanu E. P.i riietest ning kasutades ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, tõmbas teda teistest eemale ning hakkas tõukama rinna piirkonda. Seejärel haaras R.H kinni kannatanu vasaku käe nimetissõrmest ja hakkas seda jõuga väänama, küsides samal ajal: „Valus?“. Kannatanu E. P. tundis valu. Peale seda lõi R.H-na lahtise parema käega kannatanut vasakule poole näo piirkonda. Löögi tagajärjel tundis E. P. vasakul põsel valulist põletavat tunnet. Oma tegevusega tekitas R.H kannatanule E. P.ile füüsilist valu ja kehavigastusi: väljaväänatud vasaku käe nimetissõrm oli valulik ja paistes, paigaldati sõrmelahas. Peale selle, 29.03.2018 kell 20.10, R.H viibides koos grupis V. S. ja K. P.ga aadressil Estonia pst. xx Kohtla-Järve linn, kasutas alaealise kannatanu V. A. suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt haaras R.H parema käega V. A. juustest kinni ja vedas teda 4 – 5 meetrit xxx xx asuva lasteaia suunas. Edasi hakkas R.H rebima V. A. seljas olnud kampsunit kannatanu kõhu piirkonnast, öeldes: „Las ma aitan sul rohkem riidest lahti võtta, sa oled ju lits!“. Seejärel kannatanule ootamatult, hakkas R.H mõlema lahtise käega kannatanut peksma näkku ja pähe, lüües nii umbes 7 korda ning haaras uuesti V. A. juustest paremalt kinni ja tõmbas maja otsa poole. Sellel ajal astus seljatagant V. A. juurde K. P., kes hakkas teda kägistama, nimelt K. P. võttis mõlema käega kinni kannatanul ümber kaela ja hakkas neid kokku suruma, ristates käed kannatanu kõril nii, et surus oma küünarvarrega V. A. kõrile. K. P. hoidis kannatanut sellises haardes umbes 2 minutit. V. A. tundis valu. Samal ajal seisis R.H kannatanu ees ja haaras mõlema käega tema juustest juurte lähedalt kinni ning hakkas tõmbama maa poole, kannatanu tundis sellisest tegevusest valu. Kannatanu lasti lahti, kuid mõne aja pärast läks R.H uuesti V. A. juurde ja vasaku käega tõmbas järsult kannatanut paremalt juustest, mille peale ta maha kukkus ja tundis valu. Selle peale käskis R.H kannatanul hakata põlvili ja nende ees vabandada. Seistes V. A. selja taga, haaras paremalt tema juustest ja hakkas jälle maja otsa poole tõmbama, kus jätkas ühe käega V. juustest kinni hoidmist, et ta ei saaks ära minna. Edasi astus kannatanu juurde V. S., kes haaras kannatanul vasakult juustest, lõi teda kolmel korral parema käe rusikaga pea piirkonda. Nimelt esimene löök tabas vasaku silma välimist nurka, teine löök tabas vasaku kõrva piirkonda ja kolmas löök vasakule pealae piirkonda, kannatanu tundis löökide tagajärjel valu. Pärast mida tõmbas R.H veelkord kannatanut juustest ja tüdrukud lasid ta lahti. Sellise tegevusega tekitati kannatanule V. A.le füüsilist valu ja kehavigastusi: hematoomid vasaku silma piirkonnas ja parema põlve piirkonnas, kriimustus vasaku põlve piirkonnas. Seega pani R.H toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o.
3 Kokkulepe Abiprokurör Margit Luga, süüdistatav R.H ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Ivanova sõlmisid 12.02.2019 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Abiprokurör taotleb R.H süüditunnistamist KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui R.H ei pane 12-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja kohustub täitma talle KarS §75 käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx xx-xx Kohtla-Järve linn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Margit Luga jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus R.H
lg.2 p.3 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav R.H jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. R.H-le on esitatud süüdistus
4 Maakohus leiab, et R.H tuleb
lg.2 p.3 järgi süüdi tunnistada.
lg.2 p.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva määraga – 7 kuud vangistust, mis jäetakse
lg.1, 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta, mille kestel on süüdistatav kohustatud täitma kontrollnõudeid. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt
Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub R.H-lt väljamõistmisele sundraha summas 810 €. Maakohus nõustub R.H-ga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et menetluskulud summas 983,40 € (kaitsjatasud summas 578,40 € ja ½ sundraha 405 €) tuleb jätta riigi kanda, võttes arvesse asjaolu, et süüdistatava sissetulekuks on 93 € kuus. Maakohus nõustub ka R.H-ga sõlmitud kokkuleppe osas ka sellega, et sundraha tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav R.H kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 12.02.2019 abiprokurör 5 Margit Luga, süüdistatav R.H-ga ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Ivanova poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.