4-22-1102/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu Väärteoasja number 4-22-1102 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta O.V (O.V; isikukood XXX) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas O.V 20.09.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,007098 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 05.12.
9. Viru Maakohus asendas 27.04.
10. a määrusega O.V-le Põhja prefektuuri 20.09.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,007098 määratud rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, 3 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub kandmisele koheselt pärast Tartu Maakohtu 03.07.
12. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-32 mõistetud vangistuse ärakandmisest tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanemist. 2.
13. Maakohus leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest rahatrahvi sissenõudmine enne aegumistähtaja saabumist ei ole võimalik. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 20.09.
14. a otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud 1 karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sh trahvi asendamise sisu ja mõte, seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast mh otsustavust karistuse täideviimisel. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. 2.
15. Rahatrahvi sissenõue ei ole ka aegunud, kuna O.V on viibinud pärast rahatrahvi määramise otsuse jõustumist korduvalt kinnipidamisasutuses, mil täitmise aegumine on vastavalt KarS § 82 lg-le 4 peatunud. Maakohus leidis, et rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Juhul, kui isik suundub tööle peale vabanemist, on tema võimalused osaleda üldkasuliku töö tegemises vähesed ja elukorraldus on oluliselt raskendatud. Kuivõrd isik on perioodiliselt vangistuses, on üldkasuliku töö sooritamise väljavaated kehvad.
16. Viru Maakohtu 27.04.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse O.V , kes palub võimalust tasuda rahatrahv või asendada mõistetud arestipäevad üldkasuliku tööga. 3.
18. O.V hinnangul oli kohtul määrus valmis juba kohtuisungi ajal ja tema selgitusi ei arvestatud. Ta on maksnud alates
19. aastast igakuiselt oma võlgasid. Ta ei saanud ise määrata, milliseid võlgasid maksta: vangla arvestusosakond võttis 50% igast temale laekunud summast maha ja kandis selle raha kohtutäituritele. Ta on taotlenud, et tasutaks ka praeguse kohtuasjaga seonduvat võlga ja kindlasti on seda tehtud – kohus ei kontrollinud võlgade tasumist. Ta ei ole võlgade tasumisest kõrvale hoidnud ega hoia ka edaspidi. Ta vabaneb 22.06.2022 vanglast ja muutub alates juulikuust maksejõuliseks: tema firmal on valmistoodangut ja vara, mida müüa. Seega saab ta võlad ära maksta. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht ning ta jätkab töötamist oma firmas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et O.V ei ole tasunud väärteoasjas nr 2317,17,007098 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Sellest tulenevalt jääb O.V määruskaebus rahuldamata.
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et O.V on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 20.09.
22. a otsusega määratud rahatrahv 120 eurot täielikult tasumata, on õige. Seda on näha nii Põhja prefektuuri 05.04.2022 taotlusest kui ka O.V poolt esitatud täitemenetluste andmebaasist. O.V vastupidised väited on paljasõnalised – nende kinnituseks ei esitanud ta ei maa- ega ka ringkonnakohtule ühtegi dokumenti. Kas O.V on hoidnud rahatrahvi tasumisest kõrvale või mitte, ei oma tähtsust. Oluline on see, et rahatrahv on tal tasumata ning seda ei ole õnnestunud sisse nõuda ka täitemenetluses, kuna sissetulekut ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata, tal kohtutäituri teate kohaselt ei ole. Ka puudub kindlus selles, et O.V tasuks rahatrahvi lähiajal ära – see on tema paljasõnaline lubadus. Lisaks ei ole see tõenäoline arvestades O.V erinevate võlgnevuste suurust (täitemenetluste andmebaasi kohaselt on tal võlgnevusi kokku tuhandetes eurodes). Kuna KarS § 72 lg-s 1 sätestatud alused rahatrahvi arestiga asendamiseks on täidetud ning rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on maakohtu otsustus rahatrahvi arestiga asendamise kohta õige.
23. O.V väide, et maakohus otsustas rahatrahvi arestiga asendamise enne kohtuistungit ning tema selgitusi arvestamata, on alusetu. Kohtuistungi protokollist on näha, et maakohus kuulas O.V selgitusi ning lahkus seejärel kohtumääruse tegemiseks nõupidamistuppa, 2 kuulutades määruse mõnda aega hiljem nõupidamistoast tagasi tulles. Maakohus käsitles üldkasuliku töö kohaldamist kaaludes mh O.V kohtuistungil antud selgitusi tööle asumise kohta, mistõttu ei saa öelda, et maakohus oleks jätnud tema seisukohad tähelepanuta. Lisaks tutvub maakohus ka enne kohtuistungit kõigi materjalidega ning saab eelandmed lahendi projekti kanda, mistõttu võtab lõpliku lahendi valmimine vähem aega.
24. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nimelt peab aresti üldkasuliku tööga asendamisel hindama üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Olukorras, kus selline perspektiiv on kehv, ei ole aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud. Nii on ka O.V puhul.
25. O.V on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on karistusregistri väljavõtte kohaselt seitse kehtivat kriminaalkaristust. Kahel korral on temale mõistetud vangistus jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid mõlemal korral pani ta katseajal toime uued kuriteod. Kui isikul ei ole piisavat motivatsiooni, et käituda mitmeks kuuks vanglasse sattumise hirmus õiguskuulekalt, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka kolmepäevase aresti hirmus üldkasulikku tööd teha. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-20-32 koostatud vangla iseloomustusest näha, et O.V on diagnoositud alkoholisõltuvus, millest vabanemine on osutunud senimaani edutuks. Samuti on ta tarvitanud narkootilisi aineid ning vangla meditsiiniosakonna andmetel on tema anamneesis sõltuvusdiagnoos. Probleemid sõltuvusainete tarvitamisega võivad takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
26. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
27. O.V väide, et üldkasuliku töö tegemine oleks riigile kasulikum kui tema arestimajas viibimine, ei saa põhjendada aresti asendamist üldkasuliku tööga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Nagu juba eelnevalt viidatud, O.V puhul see nii ei ole. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 27.04.
29. a määruse muutmata ja O.V määruskaebuse rahuldamata. 3