Obsah (5)

§ 238§ 180§ 175§ 313§ 319

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1 järgi ja mõista temale karistuseks 7 1. A.V süüdi tunnistada Kar

S § 423 (seitse) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda A.V poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada A.V-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o tegemata 205 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö ühele tunnile vastab üks päev vangistust, s.o 6 (kuue) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva võrra ning mõista A.V-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistuse kandmise alguseks 27.04.2021.a.
3. A.V suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
4. A.V-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 584,40 eurot; -

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876.- eurot.

7. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 1460,40.eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700038323 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4391“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Ekspertiisikulud kokku 765.- (seitsesada kuuskümmend viis) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 15.10.2021.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 15.10.2021.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
2. SÜÜDISTUSE SISU: A.V süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud 23.03.2021.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 423´1 järgi (juhtis 18.07.20, 16.09.20, 21.03.21) ning juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 27.04.2021.a kella 03.50 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel suunaga Tartu poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus A.V süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega A.V pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi.
3. KOHTU SEISUKOHT 2 Kohus, tutvunud kriminaalmenetluses avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine A.V poolt on tõendamist leidnud. KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. A.V-le heidetakse ette LS § 94 lg- s 1 sätestatud nõude rikkumist. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A.V juhtis 27.04.2021.a kella 03.50 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel suunaga Tartu poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimist kinnitavad politseinik Erik Püvi 27.04.2021.a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused, millest nähtub, et teostades 27.04.2021.a liiklusjärelvalvet koos patrullpolitseinik Marianne Tsedenovaga nägid nad Harjumaal, Rae vallas Tallinn-Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel sõiduautot Volkswagen Passat reg. nr xxxxxx, mille kõrvalistuja viskas aknast välja prügi. Sõiduki kontrollimisel andmebaasist selgus, et sõidukil oli märge „juhtimisõiguse kontroll“. Peatasid sõiduki ning juhiks osutus A.V, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Juht oli varem 18.07.2020,16.09.2020 ja 21.03.2021 juhtinud mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Sõidukis oli kaasreisija M.P. Sõiduki reg. nr -iga xxxxxx teisaldas XXXXXX. A.V toimetati kinnipidamiskeskusesse (tl 11-12). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A.V kinni 27.04.2021 kell 03.50 Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel (tl 5-7). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A.V kõrvaldati 27.04.2021.a sõiduki Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 9). Sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx teisaldati 27.04.2021 kell 04.36 hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning väljastati 27.04.2021 V . B.le (tl 10, 28-29). Mootorsõiduki juhtimist ja rikkumise toimepanemist kinnitab ka A.V ise, ta tunnistab süüd, kuid selgitab, et ta sai aru, et tal võeti ära juhtimisõigus üheks aastaks ja peale seda võis ta juba sõidukit juhtida. Ta ei teadnud, et ta peab eksamile minema uuesti (tl 15-17). A.V juhtimisõiguse puudumist tõendab kriminaalasja õiend Kairi andmebaasi väljavõtetest, millest nähtub, et A.V kehtiv juhtimisõigus puudus (tl 13). Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb KarS § 4231 koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. A.V on Viru Maakohtu 23.03.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-2109 süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi. Kuivõrd ka käesoleva kriminaalasja aluseks on mootorsõiduki juhtimise episood 1 ilma juhtimisõiguseta, siis on A.V vaieldamatult pannud KarS §-s 423 kirjeldatud teo toime süstemaatiliselt. 3 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/318 antud eksperdiarvamus kinnitab, et A.V esineb ja esines õigusvastase teo toimepanemise ajal psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol, mis ei ole hõlmatav mõistega raske psüühikahäire. Teo toimepanemise ajal oli A.V võimeline aru saama oma teo tähendusest ja oma käitumist juhtima. A.V esinev psüühikahäire ei mõjuta olulisel määral tema käitumist ja toimetulekut, tema käitumine on sihipärane ja teadvustatud. Ta oli võimeline oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima. Samuti on A.V oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. A.V suhtes ei ole näidustatud meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine. P süühikahäire ja/või kognitiivse defitsiidi tõttu ei esine vastunäidustusi viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes või temale kohaldatavate käitumisnõuete järgimiseks kaudse kontrolli tingimustes. Vangistuses on talle vajalik tagada krambivastase ravimi olemasolu (tl 49-55). Seega kohtul puuduvad ka mistahes tõendid, et A.V arusaamisvõimet või tema käitumist oleks oluliselt mõjutanud tal tuvastatud psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol. Isik on süüdiv ja arusaamisvõimeline ning võimeline oma käitumist juhtima. Kohtu hinnangul pani A.V mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A.V 27.04.2021.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis t (tl 15-16) nähtub, et ta teab, et teda karistati kohtu poolt lubadeta sõitmise eest ja et ta ei või autot juhtida. oli teadlik, et tema juhtimisõigus peatati. Ta sai aru, et, et juhtimisõigus võeti temalt ära üheks aastaks ja peale seda võib ta edasi sõidukit juhtida. Ta ei teadnud, et ta peab eksamile uuesti minema. Seletas, et mäletab, et oli elukaaslasega kodus Rakveres ja järgmine asi, mida mäletab, oli see, et oli auto roolis ja sõitis Tallinna poole. Kohus ei pea süüdistava ütlusi selles osas, et ta justkui ei teadnud ega saanudki aru, kuidas ta autorooli sattus, usaldusväärseks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses on süüdistatav püüdnud lisaks õigustada oma käitumist tervise probleemidega. Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega A.V-lt juhtimisõigust ära ei võetud, kuivõrd seda tal ei olnud. Tähelepanuväärne on ka see, et nimetatud kohtuotsus on tehtud kõigest üks kuu enne käesoleva rikkumise toimepanemist. Kahtlemata oleks võinud ja pidanudki kahtluse korral süüdistav oma juhtimisõiguse olemasolu kontrollima liiklusregistrist. Ja kahtluseks, et tal juhtimisõigust ei ole, oli tal piisavalt alust. Süüteo toimepanemise kavatsetust näitab üheselt see, et süüdistatavat on juba varem samalaadse kuriteo toimepanemise karistatud isik ning menetlusesemeks oleva süüteo toimepanemiselt korduvalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud just juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega oli süüdistatav teadlik juhtimisõiguse puudumisest, teo keelatusest ning karistatavusest, kuid see teadmine tema õigusvastast käitumist ei takistanud. Sellest järeldab kohus, et A.V käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav süüteo toimepanemisena kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.V tegevus kvalifitseerida sõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A.V on süüvõimeline ning puuduvad KarS
4. peatükkis
5. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
6. KARISTUS KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 4 Karistusliigi valikul tuleb arvesse võtta asjaolu, et A.V on karistusregistri väljatrüki kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda varem karistatud sõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viimati karistati A.V Viru Maakohtu 23.03.2021.a kohtuotsusega KarS § 4231 järgi vangistusega 7 kuud, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmata vangistus 6 kuud ja 27 päeva asendati 207 ÜKT tunniga. ÜKT tegemiseks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates 08.04.2021.a. Kriminaalhooldusosakonna vastusest prokuratuurile nähtub, et A.V on määratud karistusest tegemata 205 tundi üldkasuliku tööd (tl 76). Lisaks kriminaalkaristustele on A.V 21 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud LS § 201 järgi. Karistusregistri andmetes puudub info väärteokaristusena määratud rahatrahvide tasumise kohta. Isiku majandusliku seisundi kohta kogutud andmete kohaselt oli tema 2020 aasta sissetulek 1244 eurot (tl 14). Kuivõrd süüdistatavat on vaid mõned kuud tagasi samalaadse süüteo eest vangistusega karistatud ning vangistus asendati üldkasuliku tööga, leiab kohus, et korduvalt samalaadse süüteo süstemaatilise toimepanemise eest ei saaks enam ka kergemaliigilist karistust kohaldada, kuivõrd sellisel juhul kergendaks uue süüteo toimepanemine süüdlase olukorda. Eelneva tõttu tuleb A.V karistada vangistusega. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Isikule vangistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isiku süü on keskmisest mõneti suurem – kohtu hinnangul A.V pani kriminaalasja aluseks oleva teo toime kavatsetult. Arvestades A.V varasemaid karistusi ja uute rikkumiste toimepanemist, siis leiab kohus, et esineb põhjendatud oht, et A.V jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leidis, et süüdistav olles vaasemalt omanud juhtimisõigust, ei rikkunud ühtegi liiklusreeglit. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on juba ise liiklusreeglite rikkumine ning süüdistatava süüd teiste rikkumiste mitte toimepanemine ei vähenda. Samuti on juhtimisõiguseta sü stemaatline juhtimine karistatav igal kellaajal ja sõltumata liiklustihedusest. Seega ei ole muudel asjaoludel mingit tähtsust ja muude asjaolude olemasolu või puudumine teo õigusvastasust ei välista ning süüd ei vähenda. Süüdistatav on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist lühikese aja jooksul pärast viimast kohtuotsust (kõigest 1 kuu möödudes) ning kohtupraktika kohaselt ei tohiks olla mõistetav karistus varasemast karistusest leebem, mistõttu isiku süü on kohtu arvates keskmisest suurem. Seega määrab kohus A.V-le 1 KarS § 423 järgi karistuseks vangistuse 7 kuud, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra.

Arvestades, et A.V pani käesolevas kriminaalasjas süüdistuse aluseks oleva kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal ja kohus karistab teda selle eest vangistusega, siis kohaldab kohus lisaks KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 sätteid. Seega liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, s.o 6 kuud ja 25 päeva (205 tundi üldkasulikku tööd) ehk A.V liitkaristuseks jääb vangistus 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva, millise karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda A.V kinnipidamise päev s.o 27.04.2021.a. 4. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876.- eurot, ekspertiisikulud 765.- eurot ja kaitsjatasu 584,40.- eurot.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

5 Ekspertiisikulu summas 765 eurot, mis on tekkinud seoses vajadusega kontrollida süüdistava süüdivust ja arusaamisvõimet teo keelatusest, tuleb kohtu hinnangul jätta riigi kanda arvestades isiku rsotsialiseerumise väljavaateid, aga ka seda, et ekspertiisi määramine ei sõltunud süüdistatavast endast ja ei ole määratud tema enda taotluse alusel. Kuna süüdistataval puudub vangistuses viibides kindel töökoht ja sissetulek ning menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu, tuleb väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1460,40 eurot ajatada 12 kuu peale alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. TÕKEND A.V-le kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 6