Obsah (6)

§ 238§ 180§ 313§ 326§ 175§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-4391 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Sten Lind Kriminaalasi Vaidlustat

§ 238

lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning luges T.N-i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendas T.N-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o tegemata 205 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö ühele tunnile vastab üks päev vangistust, s.o 6 (kuue) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva võrra ning mõistis T.N-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges mõistetud karistuse kandmise alguseks 27.04.2021.a. T.N-i suhtes valitud tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Mõistis T.N-ilt välja

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna1460,40 eurot.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel määras menetluskulud summas 1460,40 eurot tasumisele 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON 2

1. Kaitsja märgib, et T.N soovis, et tema suhtes kohaldataks KarS § 69 lg 7 sätteid, mille kohaselt ravi seisneb süüdlase allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle häire kontrolli all hoidmine. T.N ei nõustu ei eksperdi ega ka kohtu järeldustega tema psüühilise seisukorra kohta liikluseeskirjade rikkumise toimepanemise hetkel. Ta on nõus tema suhtes ravi kohaldamisega. T.N kordas pidevalt, et tal esinevad psüühikahäired mitmeid aastaid. Psüühikahäired on tingitud asjaolust, et talle löödi kunagi 2 kakluse käigus kõva esemega pähe, mille tagajärjel purustati kolp. Peale seda ilmnesid mäluhäired ning ajutised ajutegevuse rikked, mis väljendusid selles, et ta tegi midagi, kuid selle tegevuse lõpus ta enam ei mäletanud, miks ja kuidas ta tegevuse tegemist alustas. Ravi seisneb süüdlase allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle häire kontrolli all hoidmine. T.N on oma käitumise keelatusest aru saanud ning ta südamest kahetses tehtut. T.N leiab, et kui ta läbiks ravikuuri, siis oleks välistatud ka uute samaliigiliste seaduserikkumiste toimepanek. T.N soovib saada meditsiinilist abi ravikuuri läbimise näol. Isiklikku osavõttu kohtuistungist ei soovi. Eeltoodust lähtuvalt kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega T.N-ile mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 kuud ja 15 päeva. Tühistatud osas teha uus lahend, millega kohaldataks tema suhtes KarS § 692 lg 7 sätteid, allutades ta ambulatoorsele ravile. Rahuldada kaitsja tasutaotlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus.
3. Kaitsja märgib, et T.N ei nõustu eksperdi ja kohtu järeldustega tema psüühilise seisukorra kohta liikluseeskirjade rikkumise toimepanemise hetkel. Samas ei selgu apellatsioonist millega siis süüdistatav täpselt ei nõustunud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/318 antud eksperdiarvamuse kohaselt esineb ja esines õigusvastase teo toimepanemise ajal T.N psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol, mis ei ole hõlmatav mõistega raske psüühikahäire. Ka apellatsioonis on viidatud traumale ja ajukahjustusele. Kolleegiumil puudub alus kahtluse alla seada eriteadmisi omava tunnustatud eksperdi poolt ekspertiisiaktis antud arvamust sellest, et teo toimepanemise ajal oli T.N võimeline aru saama oma teo tähendusest ja oma käitumist juhtima. T.N esinev psüühikahäire ei mõjuta olulisel määral tema käitumist ja toimetulekut, tema käitumine on sihipärane ja teadvustatud. Ta oli võimeline oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima. Samuti on T.N oma vaimse seisundi poolest võimeline kandma süüdimõistmisel karistust (tl 49-55). Kohus on jõudnud seega õigustatult järeldusele T.N-i arusaamisvõimet või tema käitumist oleks oluliselt mõjutanud tal tuvastatud psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol. Isik on süüdiv ja arusaamisvõimeline ning võimeline oma käitumist juhtima. 3 Teistsugusele arvamusele jõudmiseks pole kohtule tõendeid esitatud. Kolleegium ka osutab, et maakohtu istungiprotokolli kohaselt on T.N oma süüd tunnistanud ja selgitanud, et ta teadis, et juhtimisõigus on tal olemas, ei teadnud, et peab uuesti eksamile minema, istus rooli täpsustamata seda asjaolu. Väga kahetseb, oleks olnud teadlik, et lube mul pole, siis poleks läinud rooli.
4. Kaitsja taotleb 692 alusel mõistetud vangistuse asendamist raviga. Kolleegium osutab, et KarS §692 lg 6 kohaselt on ravi käesoleva paragrahvi tähenduses narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu. T.N ei ole süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud põhjusel, et ta on narkosõltlane või et tal on seksuaalsuunitluse häire. Seega puuduvad seaduslikud alused temale mõistetud vangistuse raviga asendamiseks.
5. Kolleegium ka märgib, et T.N pani kuriteo toime ajal, kui temale mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku töö tundidega. KarS § 69 lg 7 kehtestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega on maakohtu poolt T.N-ile mõistetud seaduslik karistus ja kaitsja taotluse rahuldamiseks puuduvad seaduslikud alused.
6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

9. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 90 minutit, kokku 97,20 euro (sh käibemaks) hüvitamist.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud, kuid märgitud ajakulu ei saa pidada mõistlikuks. Kolleegium arvestab, et maakohtu otsus pole mahukas ja esitatud apellatsiooni põhjendus on väga lühike. Samuti arvestab apellatsiooni kvaliteeti. Kolleegium leiab, et maksimaalseks mõistlikuks ajakuluks saab lugeda 60 minutit ja kokku koos käibemaksuga kuulub seega hüvitamisele 64,80 eurot.

§ 185

lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 64,80 eurot T.N-i kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4