Obsah (4)

§ 157§ 73§ 68§ 1572

1-19-3819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juunil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-3819 (17230102315) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi se

kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Olesk Süüdistatav A.I – isikukood XXX, elukoht xxxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik, rakenduskõrgharidus, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Jugans Grossmann § 157 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.I

§ 157kuud.

2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.I ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada A.I kohtusaalis vahi alt.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.06.2019 kuni 25.06.2019, s.o. 3 päeva. Välja mõista A.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 354 eurot riigituludesse. Kohustada A.I tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „A.I, kriminaalasi 1-19-3819, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud A.I süüdistatakse selles, et tema 20.11.2017 kell 01:09:35 kasutas ilma A N nõusolekuta tema isikut tuvastavaid isikuandmeid: tema eesnime, sünnikuud ja –kuupäeva, mobiiltelefoninumbrit ja linki tema Vkontakti veebilehe kontole internetiportaalis xxxx, luues e-maili ja seda kasutades lõi xxxx internetiportaalis A N nimel kasutajakonto nimega xxxx eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel A Nst teadvalt ebaõige ettekujutus, kui raha eest intiimteenuseid pakkuvast isikust, moraalselt kahjustades ja alavääristades sellisel moel oma tegevusega A Nt. Samuti tema, 21.11.2017 kell 20:48 kasutas ilma A N nõusolekuta tema isikut tuvastavaid isikuandmeid: tema eesnime, fotot ja mobiiltelefoninumbrit internetiportaalis xxxx, lisades sinna enda mobiiltelefonilt xxxx A N nimel kuulutuse eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel A Nst teadvalt ebaõige ettekujutuse, kui raha eest intiimteenuseid pakkuvast isikust, moraalselt kahjustades ja alavääristades sellisel moel oma tegevusega A Nt. Oma sellise tegevusega kahjustas A.I A N seadusega kaitstud mittevaralisi õiguseid ja hüvesid, s.o head nime ja mainet. Seega pani A.I toime teist isikut tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise ja nende kasutamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemisega temast teadvalt ebaõige ettekujutus, põhjustades sellega kahju tema seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise ehk

§ 1572järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav A.I , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.05.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.I süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 1572

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus alates 23.06.2019 kuni 25.06.2019, s.o. 3 päeva ja ärakandmata vangistuseks jääb seega kaheksa kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.I ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 354 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka etluses 180 lg 3 istatava poolt ja suurus. Kuna eesseisvas umenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. seaduslikkust, peab KrMS 180 lg 3 k .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik