6.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Renovum OÜ apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 2 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. R J võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusele 02.11.2021 kliendilepingu nr 8031793576, millega võimaldati kostjal võtta laenu 4990,35 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja palub: 1. mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 4990,53 eurot, intress 947,58 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 574,03 eurot; 2. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 01.10.2022 kuni põhinõude 4990,53 eurot täitmiseni 0,06% päevas; 3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot; 4. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.01.2023. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMs § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel 2 3 lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 5.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.Hageja palub välja mõista riigilõivu 665 eurot hagiavalduselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 480 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 4 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid. 7.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 480 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.