← Eesti

3-23-389/2

Obsah (8)§ 1361§ 130§ 136§ 98§ 56§ 131§ 120§ 122

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-389 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist ta

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab

§ 136¹ lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid. 5. MTA algatas maksukontrolli 22.11.2022 (taotluse lisa 1). MTA taotluses välja toodud asjaolude ja koos taotlusega esitatud tõendite pinnalt võib eeldada, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsusega rahalise kohustuse määramine summas 58 185,43 eurot. 6.

§ 98lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuigi MTA taotluses ei ole aegumisega seonduvat otseselt mainitud, on maksustamisperioodi (veebruar kuni september 2022) põhjal selge, et maksusumma aegumistähtaeg ei ole möödunud. 7.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus, sest puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise suhtes tulevikus. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (nt Riigikohtu 27.11.2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). 8. Kohtu hinnangul on maksuhaldur veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 2

(4)Äriühing ei ole esitanud käibedeklaratsioone alates veebruarist 2022. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing hoiab teadlikult kõrvale maksude tasumisest ja on ettevõttest makse maksmata raha välja viinud. Lisaks ei ole äriühing täitnud MTA väljastatud korraldust teabe andmiseks (taotluse lisa 1). Korralduse täitmata jätmise eest on rakendatud sunniraha (taotluse lisa 5).

§ 56

lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (kaasaaitamiskohustus). Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine kinnitab vajadust täitmist tagavate toimingute tegemise järele, sest kui isik on juba takistanud maksukontrolli läbiviimist, siis on tõenäoline, et ta üritaks raskendada ka maksuotsuse sundtäitmist. Äriühingul puudub MTA kinnitusel registervara, mille arvelt saaks maksuotsust täita. Sellisel juhul on tehtav maksuotsus täidetav eeskätt äriühingu pangakontodel olevate rahaliste vahendite arvelt. Pangakontodel olev raha on aga likviidne vara, mida on lihtne kõrvaldada maksuotsusest teada saades. Seega nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et maksuvõla sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, kui kohus MTA taotlust ei rahulda ja pangakontode arestimist enne maksuotsuse tegemist ei luba. 9. MTA on valinud täitetoiminguks sissenõude pööramise rahalisele õigusele ehk puudutatud isiku pangakontode arestimise. Pangakontode arestimine on olemasolevatest täitetoimingutest kõige intensiivsem, sest see takistab ettevõtlusega tegelemist. Samas ei ole maksukohustuslasel kohtule teadaolevalt muud vara, mille suhtes saaks täitetoiminguid läbi viia. Arvestades määratava maksukohustuse summat ning teadaoleva info põhjal muude alternatiivide puudumist, peab kohus pangakonto arestimist proportsionaalseks meetmeks. MTA on oma taotluses viidanud, et

§ 131

lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, mis tähendab, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. 10. MTA on oma taotluses selgitanud, et

§ 136

¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA X OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses summas 58 185,43 eurot valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 58 185,43 eurot.

  1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada ja anda MTA-le luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist X OÜ poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summas 58 185,43 eurot.
  2. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingu sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingu sooritamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(4)Tiia Nurm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.