Obsah (7)

§ 180§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-2735 (23278050033) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Kristjan Kirs süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristjan Kirsile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Kirs ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kristjan Kirsile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Kristjan Kirsi registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Kristjan Kirsilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 75 senti ja riigi õigusabi tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 04 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 677 (kuussada seitsekümmend seitse) eurot 79 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 56 (viiskümmend kuus) eurot 48 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700019706 ning selgituse “Kristjan Kirs, otsus nr 1-23-2735, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristjan Kirs toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 01.01.2023.a.-28.02.2023.a, kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ja kellaajal ning öisel ajal xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xx xx-xx aadressil asuvas korteris, tõmbas xxxx xxxxxxxxx D.J paremast käe randme piirkonnast. Oma käitumisega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse (tõmbas randme liigesest välja). …selles, et tema ajavahemikul 01.01.2023.a. -28.02.2023.a, kohtueelses menetluses tuvastamata kuupäeval ja kellaajal xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xx xx-xx korteris asuva voodi peal hammustas xxxxxx xxxxxxxx D.J ühel korral paremalt poolt alalõua piirkonnast. Oma käitumisega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ( punetuse). 2 …selles, et tema 06.03.2023.a. kella 19 ja 24 vahel Tartu linnas xxxxx xx x oola asuva Dxxxxxxx hotelli

1. korruse hotellitoas lõi voodi peal pikutanud xxxxxxxxxxx D.J ühel korral rusikaga parema silma piirkonda. Oma käitumisega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse (parema silma piirkonnas paistetuse ja hematoomi). Seejärel hammustas endiselt voodis pikutavat D.J ühel korral parema käe küünarnuki piirkonnast ja ühel korral parema põlve piirkonnast. Oma käitumisega tekitas taaskord kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (haava küünarnuki ja põlve piirkonnas). …selles, et tema 07.03.2023.a. kella 18:10 ajal Elva raudteejaamas, aadressil Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Pargi tn 2 asuva raudteejaamahoone ootesaalis tõmbas xxxx xxxxxxxxxxx D.J mütsi peast kriimustades selle käigus kannatanut kukla tagant küüntega ning tõmmates juustest. Oma teoga põhjustas Kristan Kirs D.J füüsilist valu ja tervisekahjustuse (kriimustuse kukla piirkonnas). Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kristjan Kirs 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Kristjan Kirs peab:
2. elama kohtu määratud alalises elukohas;
3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Kristjan Kirs on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Kristjan Kirsi registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kristjan Kirsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 268,08 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KarMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud Kristjan Kirsilt väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust jätta 50% riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 677,79 eurot: sundraha 543,75 eurot ja riigi õigusabi tasu 134,04 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4