← Eesti

2-22-4222/3

Obsah (5)§ 3401§ 371§ 372§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-4222 Tsiviilasi J.R hagi K.Avastu kahjuhüviti

) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. 1 4. Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduse alusfaktid ei ole piisavad kostja vastu esitatud kahjunõude rahuldamiseks ja hoiatas, et juhul kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus selgitas, et

§ 3401

lg 2 ja

§ 371

nimetatud menetlust takistavate aluste olemasolul võib kohus keelduda määrusega avalduse menetlusse võtmisest, kui hageja ei kõrvalda hagiavalduses sisalduvaid puudusi kohtu määratud tähtpäevaks. Lisaks selgitas kohus, et hagi aluse ebaselgus on hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib kohus

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel kokkuvõttes ka keelduda.

§ 3401

lg 2 näeb ette, et kui sama paragrahvi lõike 1 alusel kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

  1. detsembri 2022 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale e-toimikus kätte toimetatud
  2. detsembril 2022, seega pidanuks hageja hagiavalduse puudused kõrvaldama hiljemalt
  3. jaanuaril
  4. Käesoleva määruse tegemise seisuga hageja hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ei ole. Samuti ei ole hageja taotlenud menetlustähtaja pikendamist.
  5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371

lg 2 p 2 ja

§ 3401lg 2 alusel.

Märgitud sätted näevad ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hageja ei ole hagi menetlemist takistavaid puuduseid kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud.

  1. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist delikti sätete alusel põhjusel, et hageja hinnangul müüd kostja ära esemed, mille valdamiseks tal mingisugust õiguslikku alust polnud. Oma nõude on hageja rajanud kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele. T.A ostis ja andis J.A kasutusse mööbli ja kodutehnika. J.A surma järgselt pärisid kogu J.A vara, sh korteriomandi asukohaga K x-x, T-l, J.A ja kostja alaealised lapsed. Korteris asus ka mööbel ja kodutehnika (esemed), mis ei kuulunud J.A-le, vaid T.A-le ja mis ei olnud hageja hinnangul järelikult J.A pärandvara. Kostja müüs laste päritud korteriomandi, asukohaga K x-x, T. Kostja müüs korteri koos temale mittekuuluvate esemetega. Hagiavalduse kohaselt on T.A loovutanud nõude J.A kasutuses olnud esemete väljaandmise nõue või selle asemel vara väärtuse hüvitamise nõude hagejale.
  2. Hagiavalduse kohaselt J.A kasutas ja valdas T.A esemeid. Kohus selgitas hagi käiguta jätmise määruses, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 38 alusel läheb valdus üle pärijale. Kui pärijaid on mitu läheb parandaja valduses olnud asi AÕS § 38 alusel pärijate kaasvaldusesse. AÕS § 38 alusel läks pärijatele üle kõikide nende asjade valdus, mis olid pärandaja valduses, sõltumata sellest, kas asjad pärandajale kuulusid või kas pärandajal oli õiguslik alus asjade valdamiseks. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et T.A ja J.A vahel oli kokkulepe esemete kasutamiseks. Seega saab järeldada, et esemed olid pärandaja valduses lepingulisel alusel ja seega ka õiguspäraselt. Hageja ei ole märkinud, et J.A kasutas asju tasu eest, seega jääb kohus esile toodud asjaolude põhjal seisukohale, et T.A ja J.A kokkulepe vastas esemete tasuta kasutamise lepingule (võlaõigusseaduse § 389). Kuna hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest järeldada, et T.A ja J.A vahelisest lepingust tulenevad õigused ja kohustused pärijatele üle minna ei saanud, leiab kohus, et hagi asjaolude kohaselt on lepingust tulenevad õigused ja kohustused läinud üle pärijatele, sh nt asja tagastamise kohustus lepingu lõppemisel. Kohtu hinnangul saab hagejal hagi asjaolude pinnalt olla lepinguline nõue J.A pärijate vastu. Hagiavalduse asjaoludest ei tulene, et T.A ja kostja vahel oleks mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks 2 hagejat nõudma kostjalt rahasumma ja viivise maksmist. Kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on seega hagis toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu ja tuleb

§ 372lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel menetlusse võtmata.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

10. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (

§ 168lg 1).

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluses osalenud ei ole ja kostjale hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastab kohus

§ 150lg 1 p 2 ja hageja avalduse alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.