KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1214 Haldusasi X taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Riigi

) § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 04.06.2023 X (kaebaja) taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) otsus sulgeda eesnimi.perekonnanimi@eesti.ee e-posti aadresside edasisuunamine
2. novembrist 2023 ja kohustada RIA't teatama kõigile, kellele on teatatud teenuse sulgemisest, teenuse sulgemise otsuse peatumisest. 2.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. Kuna antud hetkel puudub põhivaidlus, sest kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebust ega teavet asjaolust, kas haldusorganis juures toimub vaidemenetlus, tuleb põhivaidluse puudumise tõttu jätta käesolev taotlus

§ 249lg 3 kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine ei võta ära kaebaja õigust sama taotlusega uuesti kohtusse pöörduda, kuid sellisel juhul tuleb taotlus läbi mõelda. Koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb esitada ka vastav kaebus või näidata, et haldusorgani juures on toimumas vaidemenetlus.

§ 249

lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 3. Kaebusele esitatavad nõuded on toodud eelkõige

§ 37–§ 39.

Samas mitte igasuguse avalik- õiguslikus suhtes tehtud otsuse või toimingu peale ei saa kaebust esitada.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Tegemist peab olema isiku subjektiivsete õigustega ehk isiklike õigustega ja kaebus peab aitama õiguste kaitsmisele kaasa. Isikul on kaebeõigus siis, kui otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Subjektiivse õiguse all, mille kaitseks saab kohtusse pöörduda, peetakse põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimeses lauses silmas üksikisiku huve kaitsvaid juriidilisi positsioone, mille alusel tal on kohustatud subjektilt võimalus nõuda tegusid, enda tegevuse talumist või tegevusest hoidumist (Pilving, I. Põhiseaduse § 15 kommentaar, komm

1. – Ü. Madise jt (toim). Subjektiivse õiguse tekkimiseks peab normiga kaitstud huvi olema individuaalne ja personaalne, st kuuluma kaebuse esitajale (TRH 10.11.2022 kohtumäärus nr. 3-22-2284, p 7). Isikul on kaebeõigus kui rikutud normi eesmärgiks ei ole üksnes avalike huvide vaid ka kaebaja huvide kaitsmine. Taotluse juures olevast RIA pressiteatest selgub, et RIA sulgeb
2. novembrist 2023 erakirjavahetuseks loodud e-posti teenuse (edaspidi nimetatud ka kui alias), mille tulemusel ei ole sellest hetkest enam võimalik kasutada eesnimi.perekonnanimi@eesti.ee ja ettevõttenimi@eesti.ee aadressi. Otsus ei puuduta kuidagi isikukood@eesti.ee ja registrikood@eesti.ee e-posti aadresse, mille kaudu saadavad riigiasutused (nt transpordiamet, PPA, siseministeerium, sotsiaalkindlustusamet jne) kodanikele ametlikke kirju. RIA keskendub täna ja edaspidi e-posti aadresside isikukood@eesti.ee ja registrikood@eesti.ee edasi arendamisele, et tagada riigiasutuste sujuv suhtlus ja infovahetus kodanikega. RIA selgitab, et 20 aasta eest loodud võimalus kasutada riikliku postkasti aliast oma kontaktaadressina on praeguseks oma aja ära elanud ja ei vasta enam kasutajate ootustele ega teenuse kvaliteedinõuetele. Kasutajauuringu kohaselt ei tea 60% aliase omanikest, et neil alias on ja mida see teenus endast kujutab. Pea 70% neist ei pea aliaste olemasolu vajalikuks. Alias täidab vaid suunamisaadressi rolli ning sellel puudub isikliku e-posti aadressi kõrval oluline väärtus, sest aliase kasutamiseks on alati vajalik ka isiklik e-posti aadress mõne e-posti teenuse pakkuja juures. Lisaks ei ole praeguseks iganenud lahendusega võimalik mõistlike kulude ja halduskoormusega hoida kontrolli all rämps- ja õngitsuskirjade saatmist ja samal ajal tagada, et vajalikud kirjad ei jääks spämmifiltritesse kinni ja jõuaksid määratud aadressidele kohale. Turvalise ja töökindla e-posti teenuse pakkujaid on tänapäeval palju, mistõttu ei ole otstarbekas seda teenust maksumaksja kulul riiklikult pakkuda. Eeltoodud selgituste kohaselt võib RIA otsus aliase sulgemiseks olla avalikes huvides ja

§ 44

lg 2 kohaselt üldjuhul teise isiku õiguste või avalike huvide kaitseks kaebust esitada ei saa kui selline õigus pole selgesõnaliselt sätestatud seaduses. Avalikes huvides aliaste sulgemise otsuse vaidlustamiseks ilma subjektiivsete õiguste rikkumiseta kaebajal kaebuse esitamise õigust ei oleks. Samas, kui hinnata, et aliase sulgemine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal kaebeõigus oleks, ei ole sellisel kaebusel eduväljavaateid. RIA on selgitanud, et Vabariigi Valitsuse 03.10.2013 määrusega nr. 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ kehtestatud ametlik- eposti aadress säilib, alias täidab vaid suunamisfunktsiooni, sest kasutamiseks on vajalik isikliku e- posti aadressi olemasolu nagunii ja RIA on andnud ka piisavalt aega aliase likvideerimisega 2