lg 1 p 1 alusel tunnistada Sergei Semjonov´i suhtes 08.08.2022 tehtud Läti Vabariigi 08.08.2022.a Vidzeme rajooni kohtu otsus nr 15840112219 (jõustunud 19.08.2022) mõistetud vangistuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks ning määrata Sergei Semjonovi poolt Eestis täidetavaks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud, millest maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2019-. aasta 28.11.2019 s.o 3 päeva lugedes lõplikuks kandmata karistuseks on 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2. Kohaldades
S § 74 lg 1 ja lg 3 jätta Sergei Semjonovile mõistetud vangistus 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Sergei Semjonov ei pane 3 (kolme) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-22-7105 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 toodud üldtingimused on täidetud, Semjonov pani toime ühe kuriteo episoodi mis kvalifitseeriti 2 paragrahvi alusel. Prokuröri hinnangul on tegemist kataloogikuriteoga, nimelt
nimetatud kuriteoga – narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ja nende ebaseaduslik sisse-väljavedu, seda on Läti Vabariik samuti kinnitanud. Prokurör selgitas, et kuriteoasjaoludest tulenevalt ostis ja vedas S. Semjonov narkootilisi aineid suures koguses – tegemist on 28.5 pulbrilise ainega mis sisaldas metadooni ja karfentanüüli. Prokurör möönis, et poole võimalik tuvastada tunnistusest millises koguses lähteainet oli emba-kumba kuid täpsustas, et kohtupraktika kohaselt on kohus lugenud kriminaalseks juba paari grammi sellist pulbrilist segu mis sisaldab karfentanüüli. Eestis on tegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi mille eest näeb seadus ette 1-10 aastase vangistuse. Sergei Semjonovil on elukoht Eesti Vabariigis, tal on ka Eestis kehtiv elamisluba ning Eesti rahvastikuregistri järgi vastab tunnistuses toodud elukoha aadressile. Kaitsja juhtis tähelepanu, et Läti keelses kohtuotsuses tuvastas kaitsja Google tõlketeenuse abil, et 28.5929 grammis pulbrilises aines oli 0.0572 grammi metadooni ja karfentanüüli mistahes koguses. Kaitsja hinnangul pole selge kas see kogus oleks Eesti Vabariigis ikka 2 1-22-7105 karistatav. Samuti viitas kaitsja ebamäärasusele tunnistuses, et on viidatud 1 aastasele karistuskontrollile kuid nõustus prokuröri käsitlusega, et tegemist võib olla karistusjärgse kontrolliga ning loogiline oleks, et katseaeg on ikka tunnistuses märgitud 3 aastat ja 10 kuud, mööndes samal ajal, et ta ei saanud Läti keelsest otsusest hästi aru. 10.01.2023 esitas Harju Maakohus täiendava info päringu Läti Vabariigi Justiitsministeeriumile, milles palus täpsustada selgelt ja konkreetselt Läti Vabariigi otsuses toodut. Nimelt pidas Harju Maakohus vajalikuks välja selgitada, kui suurt kogust narkootilist ainet Sergei Semjonov valdas. Tunnistuses ja otsuses kirjeldatud 28.5929 grammi sisaldavat pulbrilise ainete segu – mis sisaldab mis tahes koguses 0.0572 grammi metadooni ja karfentaniili on ebaselge. Harju Maakohus palus täpsustada ja välja tuua Sergei Semjonovi valdusest leitud narkootilise aine metadooni ja karfentaniili kogus grammitäpsusega kuivõrd see on vajalik selleks, et asja lahendav kohus saaks hinnata kas Sergei Semjonovi poolt toime pandud kuriteo puhul on tegemist esimese või teise astme kuriteoga Eesti Vabariigis ning vastavalt selgitada välja, kas määratud karistus on kooskõlas Eestis kehtiva õigusega. Samuti palus Harju Maakohus selgelt välja tuua kui suur osa (mitu päeva) karistusest tuleb maha arvestada (eelvangistuses viibitud aeg) ning välja tuua täpne ärakandmata vangistuse aeg, samuti palus kohus täpsustada täpset aja kui pikka aega peab S. Semjonov täitma tunnistuses (alapunktis j)) välja toodud tingimusliku meetmete tingimusi. Kuivõrd vastust Läti Vabariigist ei tulnud mõistliku aja jooksul esitas Harju Maakohus korduva täiendava päringu sama info väljaselgitamiseks 20.04.
lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest. Sama sätte lõige 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on
Kohtu hinnangul on formaalselt viidatud sätte lõikes 2 nimetatud tingimus täidetud, Läti Vabariik on teinud tunnistuses linnukese õigesse kastikesse, et tegemist on kataloogikuriteoga ning ka tunnistuses toodud süüteokirjelduse kohaselt karistati S. Semjonovit Läti kriminaalseaduse § 15 lg 4, § 1901 lg 2 ja § 253 lg 2 järgi. Kuigi Eestile esitatud tunnistuses ja kohtule esitatud päringu vastuses sisalduvad andmed narkootilise aine koguse kohta on ebamäärased on S. Semjonovi poolt toime pandud kuriteo näol tegemist kuriteoga, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu alla.
lg 1 p 5 kohaselt narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu on üks nendest kuritegudest, mille puhul ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt.
lg 2 alusel Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, sest tegemist on
Eeltoodud põhjendustel on praegusel juhul täidetud
Samuti märgib kohus, et tulenevalt riikidevahelisest vastastikuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt
lg 1 ja
lg-st 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Kõik vastuväited, mis puudutavad teo toimepanemist sisuliselt, sh seda, et puudub kuriteokoosseis, tuli esitada kohtumenetluses selles riigis, kus isikut kuriteo toimepanemises süüdistati ja süüteoasja menetleti. Selliseid vastuväiteid ei saa esitada enam jõustunud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse raames. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on S. Semjonovi suhtes tehtud Läti Vabariigi 08.08.2022.a Vidzeme rajooni kohtu otsus nr 15840112219 jõustunud 19.08.2022. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid ja välistavaid asjaolusid
Kuivõrd kohtuotsus tehti tagaselja (
p 7) kontrollis kohus ka tagaselja otsuse tunnustamise ja täitmise lubatavust ning
Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et S. Semojonovile ei esitatud kohtukutset isiklikult, vaid ta sai tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus pidi kava kohaselt toimuma kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka 4 1-22-7105 tagaselja siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule. Tunnistuses on tehtud märge selle kohta, et S. Semjonovile saadeti 15.07.2022 koostatud kohtumäärus selle kohta, et kriminaalasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ja kohtuotsus on kättesaadav Vidzeme rajooni kohtu kantseleis alates 08.08.
Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus
lg 1 p 1 kohaselt 08.08.2022 tehtud Läti Vabariigi 08.08.2022.a Vidzeme rajooni kohtu otsuses nr 15840112219 (jõustunud 19.08.2022) mõistetud vangistuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks ning lugeda Sergei Semjonovi poolt Eestis täidetavaks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. S. Semjonov oli Lätis kinnipeetud 26.11.2019 kuni 28.11.2019, Eesti õiguse kohaselt on see 3 päeva. Seega tuleb karistusaja hulka arvestada juba kantud vabadust piirava karistuse aeg, s.o 3 (kolm) päeva ning
Semjonovil Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks ärakandmata vangistus 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 5 1-22-7105 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldades
S § 74 lg 1 ja lg 3 jätta S. Semjonovile mõistetud vangistus 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui S. Semjonov ei pane 3 (kolme) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kuna järelevalve teostamise tunnistusest ei nähtu, et S. Semjonovi Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtu otsusega määratud katseaeg oleks peatunud, hakkab katseaeg kulgema Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 19.08.2022. Määrata S. Semjonov katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Menetluskulud Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, antud juhul kokku 183.60 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kohtuistungitel osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
Semjonovit süüdi, vaid ainult tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Läti Vabariigi kohtu süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud S. Semjonov, vaid Läti Vabariik.
lg 1 p 3 näeb ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Seega, kuivõrd puudub
-is alus S. Semjonovilt menetluskulude väljamõistmiseks ning arvestades ka praeguse menetluse eripära, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.