KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 6. juuni 2023 1-19-6819

§ 141

lg 2 p 1, 6, § 1432 lg 2, § 179 lg 11, § 178 lg 11, § 121 lg 2 p-de 2,3, § 182 ja § 120 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Janek Sonnile liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 8 aastani. Karistusaja alguseks loeti

1. märts
2. Kinnipeetava karistusaja lõpp saabub
3. märtsil
5. Vangla esitas maakohtule materjalid J. Sonni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokurutuur ei toeta ennetähtaegset vabastamist. J. Sonn soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
6. Kohus jättis J. Sonni vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud (

§ 76lg 2 p 1).

Materiaalsete aluste osas tõi kohus välja, et J. Sonni on 14 korda karistatud, millest viimane karistus kehtib. Ta kannab

1. vangistust. Varasemalt on ta toime pannud eriliigilisi kuritegusid (vargusi, mootorsõiduki ärandamisi, avaliku korra rikkumisi, kehalisi väärkohtlemisi, ähvardamisi ja vägistamise). Hetkel kannab ta karistust korduvate alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Lisaks kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ning alaealise alkoholi tarbimisele kallutamise eest. Kuriteod on eriliigilised ning toime pandud nii ettekavatsetult kui impulsiivsusest. Kuriteokomponendiks on korduvalt olnud vägivaldne käitumine ja probleemid seksuaalkäitumises, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulikud probleemide lahendamise oskused.
2. Positiivseks pidas kohus J. Sonni töötamist majandustöödel, korralikku käitumist, osalemist mitmetes sotsiaalprogrammides („Uus suund“, „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“) ning neile antud tagasisidet. J. Sonni toetavad lähedased ja tal on elukoht. Viimased olid J. Sonnil varasemaltki, ent need ei hoidnud kuritegusid ära. Kuriteod pani J. Sonn toime lähedaste suhtes – seega pole vabanemisjärgsed tingimused määrava tähendusega.
3. Vabastamise vastu räägib kuritegude raskus, s.o seksuaal- ja vägivallakuritegude toimepanemine alaealiste lähedaste suhtes. J. Sonn on varemgi toime pannud seksuaalkuritegusid ning kasutanud vägivalda mitme elukaaslase suhtes. Eeltoodu näitab süüdlase hoolimatust teiste inimeste tervisesse ja ühiskonnanormidesse.
4. Problemaatiliseks saab pidada J. Sonni pikemaajalist alkoholi liigtarvitamise probleemi. Ta on alkoholijoobes toime pannud kuritegusid ning agressiivselt käitunud. J. Sonni on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ta on korduvalt pöördunud alkoholiravile ning tema suhtes esitati erakorraline ettekanne alkoholikeelu rikkumise tõttu. J. Sonni kinnitusel ta enne viimast kuritegu 3 aastat ei joonud, tarvitas alkoholivastaseid tablette ning lubas alkoholiprobleemiga vabanedes tegeleda. Kohus nägi siiski alkoholis probleemi. Iseloomustusele kohaselt on J. Sonni käitumisele iseloomulik impulsiivsus ja tagajärgedele mittemõtlemine, eriti alkoholi tarvitanuna. Kuigi sõnades suudab J. Sonn sõltuvusest vabaneda, on see vabaduses küsitav. Kaheldav on kinnipeetava suutlikkus hinnata riske, mida alkoholi ja narkootikumide tarvitamine endaga võib kaasa tuua.
5. J. Sonni kuriteod on paljuski seotud alkoholi sõltuvusega. Ta on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid eiranud ja pannud toime uue kuriteo. Korduvatele karistustele vaatamata ei ole ta elustiili muutnud jätkates kuritegude toimepanemist. Sõnades väljendatud soovi muutumiseks ei kinnita J. Sonni senine elukäik. Kohtul puudus veendumus, et J. Sonni suhtumine ja hoiakud on praeguseks muutunud. MÄÄRUSKAEBUS
6. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada J. Sonn tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
7. J. Sonni ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta on täies mahus ja kohusetundlikult läbinud kõik programmid, töötab ning motiveeritud tasuma võlgnevusi. Töösse suhtub ta positiivselt. 2 Läbitud on täies mahus programm „Uus Suund“, kus J. Sonn oli aktiivne ja avatud. Ta soovib elus uue suuna võtta ja end muuta. „Eluviisitreeningus“ osales ta 100%, olles aktiivne ning programmi läbiviija arvates on motivatsioon muutusteks väline ja sisemine. „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamise“ programmis osales ta aktiivselt, avatult ja analüüsivalt, ärgitades kaaslasi vestlusele. Ta sai programmist oskused ja teadmised turvalise perekondliku suhte arendamiseks.
8. J. Sonnil on elukoht ema juures. Elamine vajab remonti ja selles soovib J. Sonn ema aidata. Elukohaga seonduvalt oht puudub, kuna seal ei ela ohvreid ja lapsi. Riskide maandamiseks kriminaalhooldaja poolt soovitatud kohustusi on J. Sonn nõus täitma.
9. J. Sonn on püüdnud vangistuses maksimaalselt kasutada kõiki võimalusi oma käitumist muuta. Ta töötab ja on läbinud 3 sotsiaalprogrammi sisuliselt ning vabanedeski oleks tal töökoht.
10. Kohus jättis J. Sonni vabastamata tema varasema elukäigu, sõltuvusprobleemi ja toimepandud kuritegude ning nende uue toimepanemise riski tõttu. Sisuliselt sedastab kohus, et eeskujulik käitumine vangistuses ja maksimaalses mahus individuaalse täitmiskava läbimine ei või kuidagi inimese psüühikat paremuse poole muuta. Tõepoolest on J. Sonnil kuritegelik minevik ning ta kannab toimepandud kuriteo eest karistust, samas on ta igapäevaselt püüdnud teha muutumiseks kõike ja soovib seda ühiskonnale näidata. Asjaoludega tuleb arvestada kogumis – lahendis ei ole piisavalt arvestatud süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ning elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Minevikku muuta ei saa – oluline, et see ei korduks. Oma käitumise ja individuaalse täitmiskava eeskujuliku täitmisega on J. Sonn loonud positiivse aluse seaduskuulekaks eluks vabaduses. Tingimisi ennetähtaegne vabanemine on kinnipeetavale suureks motivaatoriks õiguskuuleka eluviisi järgimisel. Jättes isiku vangistusaegsed püüdlused arvestamata, anname signaali, et need on asjatud. Vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui karistuse vanglas lõpunikandnutel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kaitsja toob esmalt määruskaebuses välja J. Sonni positiivselt iseloomustavad asjaolud – teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta on täies mahus ja kohusetundlikult läbinud kõik programmid, töötab ning on motiveeritud tasuma võlgnevusi. Töösse suhtub ta positiivselt. Läbitud on programmid „Uus Suund“, „Eluviisitreening“ ning „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamise“, millele on antud positiivne tagasiside. Ringkonnakohus nõustub, et vangistusaegne käitumine iseloomustab J. Sonni positiivsest küljest. Ta täidab usinalt ja motiveeritult individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke ning saab programmidest teadmisi, mille ellurakendamine tulevikus oleks hädavajalik. Süüdlane on lisaks lubanud oma elus uue suuna võtta ja end muuta. Nõustumisväärne on kaitse argument, et J. Sonn on püüdnud vangistuses maksimaalselt kasutada kõiki võimalusi oma käitumist muuta. Allakirjutanute hinnangul on maakohus J. Sonni positiivselt iseloomustavaid asjaolusid kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud. Täiendav J. Sonni käitumise hindamine karistuse kandmise ajal ringkonnakohut maakohtu seisukohast erinevale seisukohale ei veena. Nagu elus õpituga üldiselt, tuleb programmidest saadud teadmised ellu rakendada. J. Sonni iseloomustuse kohaselt väljendab ta vestluses mõningast motivatsiooni kuritegeliku käitumise hülgamiseks, kuid selle võimalikkuse ja meetodite osas on suhtlemisel pigem pinnapealne ning on ilmne, et sügavam arutelu antud teemal seisab veel ees. 3
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et sisuliselt sedastas kohus, et eeskujulik käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava läbimine ei või kuidagi inimese psüühikat paremuse poole muuta. Taolist seisukohta allakirjutanud maakohtu määrusest välja ei lugenud.

§ 76

lg 4 eeldab, et kaalutlusotsuse tegemisel arvestataks teisigi antud sättes loetletud aluseid. Ringkonnakohtu praktikas ollakse seda meelt, et kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRko

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 1-16-9898).
3. Praeguses asjas on kaitsja põhimõtteliselt soostunud maakohtuga selles, et J. Sonnil on kuritegelik minevik ning ta kannab toimepandud kuriteo eest karistust. Kaalutlusõiguse rikkumist näeb kaitsja (lisaks isiku karistusaegse käitumise arvestamata jätmisele) selles, et kohus ei arvestanud süüdlase isikut ning tema elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Allakirjutanud ei nõustu väitega, nagu oleks maakohus süüdlase isiku arvestamata jätnud. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama neid isikuomadusi, millel on tähtsus retsidiivsusriski hindamisel (nt süüdlase varasem kalduvus panna toime kuritegusid korduvalt, tema vägivaldsus jne). Maakohtu lahendist nähtub, et kohus arvestas süüdlase varasemat kalduvust panna toime vägivallakuritegusid (näitaks on J. Sonn kasutanud vägivalda mitme elukaaslase suhtes) ning seksuaalse suunitlusega süütegusid. Lahendist nähtub, et seksuaal- ja vägivallakuritegude võimalikud ohvrid võivad olla J. Sonni lähedased.
4. Isiku vabanemisjärgseid tingimusi on kohus samuti hinnanud, leides, et need ei välista uut kuritegu. Ehkki J. Sonn leiab oma ohvrid tihti lähiringist, ei veena ringkonnakohut kaitseväide, nagu välistaks elukoht ema juures uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldus ei ole (isegi kui isikule kohaldatakse elektroonilist valvet) süsteem, millega välistataks näiteks lähisuhte loomine ning armastatuga kokkukolimine. Kergemeelne oleks arvata, et 46-aastane täiselujõus mees jääks elama emaga. Tema viimase kuriteo ohvrite hulka kuuluvad pereliikmed. Vangla arvates on J. Sonn kõrgohtlik lastele ning konkreetsele täiskasvanule. Ohustatud võivad olla elukaaslased, kellele ta võib põhjustada füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi põhjustades neis hirmu ja vaimse tervise häireid. Potentsiaalset seksuaalsuunitlusega ohtu kujutab J. Sonn täiskasvanutele ja lastele. Arvestades J. Sonni varasemat elukäiku ning kuritegude asjaolusid leiab ringkonnakohus, et süüdlase oht toime panna uusi kuritegusid on tema ennetähtaegseks vabastamiseks liialt suur. Apellatsioonikohtule teadaolevalt tunnistatakse kõrgohtlikuks isikud, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju.
5. Minevikku tõepoolest muuta ei saa, ent selle arvestamist maakohtule ette heita on samuti kohatu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Sonni ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaebuses on peaasjalikult maakohtu määrusele ette heidetud põhjenduste puudumist. Põhjenduste puudumisena ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda olukorda, kus kaitsja maakohtu põhjendusega ei nõustu. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et J. Sonni karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks. Arvestades lisaks eeltoodule iseloomustuses märgitut, et J. Sonn on varemalt pannud toime kriminaalhooldusnõuete rikkumisi ja uue kuriteo kriminaalhoolduse ajal ning vestlusel 4 samastab ennast mingil määral kriminaalse subkultuuriga (nimetades end vanaks ja kogenud vangiks), ei tekkinud ringkonnakohtul veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske praegusel ajal maandaks kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 pst 1 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse J. Sonnile riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 60 minutit, millele vastab 86 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 14 eurot 40 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud J. Sonni kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5