Obsah (5)
§ 118§ 121§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-20-2298 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 22.05.2023. a) Kriminaalasja number 1-20-229
§ 118lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
Samuti tunnistati Andrei Smahtin süüdi
§ 121
lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristuste liitmise teel Andrei Smahtinile liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel 1
(3)arvestati Andrei Smahtini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestati tema kinnipidamisest, s.o 18.12.
- Kinnipeetava karistusaja lõpp on 18.06.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Andrei Smahtini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Andrei Smahtini tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele ning isikul puudub vabaduses kindel elukoht ja Eestis viibimiseks seaduslik alus. Samuti puudub A.Smahtinil vabanemise korral kindel elukoht, toetavad lähedased ja ka töökoht ning seega seaduslik sisstulek. Antud juhul on A.Smahtinile vabaduses kättesaamatu ka riigi sotsiaalabisüsteem. A.Smahtini käitumine vangistuses on olnud negatiivne, antud hetkel on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning teda on pikaajaliselt eraldatud lukustatud kambrisse. Seega ei suuda ta ka range järelevalve all käituda reegleid järgivana. Tegemist on narkosõltlasega, kes tegelikkuses ei ole olnud huvitatud enda sõltuvusprobleemiga tegelemisest. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige A.Smahtini puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Andrei Smahtin avaldas kohtuistungil, et tal puudub vabanedes elukoht. Teda on püütud välja saata, kuid tal ei ole kodakondsust ja öeldi, et ta ei tohi lahkuda Eestist. Tal ei ole Venemaa kodakondsust. Tema kontaktisik saatis järelepäringud elukoha saatmiseks, kuid ta ei ole vastuseid saanud. Tal olid vanglas noomitused karistuseks. Soovib asja arutamise edasi lükata, kuna ei ole veel vastuseid keskusest, kuhu ta saaks elama minna. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Andrei Smahtin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx MTÜ juhi sõnul ei ole neid hetkel pakkuda elukohta turvakodus ruumipuuduse tõttu. Seega ei ole ta ka nõusolekut antud kohas elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega puudub formaalne alus Andrei Smahtini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
§ 76lg 5 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise korral määrata kindlaks tema alaline elukoht. 2
(3)Andrei Smahtini kindel vabanemisjärgne elukoht on teadmata. Vangla iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, samuti on ka kinnipeetava poolt taotletud xxxxxxxxxxxa turvakodu juht kinnitanud, et nende juurde kinnipeetav elama asuda ei saa. Käesoleva menetluse raames pole kinnipeetav esitanud andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta. Kohtule esitatud materjalides on vangla oma iseloomustuses märkinud, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, Andrei Smahtin on väljasaadetav, kel puudub legaalne võimalus Eestis viibida. Kuna Andrei Smahtinil vabaduses kindel elukoht puudub, ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamise korral tema alalist elukohta kindlaks määrata. Eeltoodu tõttu tuleb kinnipeetav jätta ennetähtaegselt vabastamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui Andrei Smahtinil oleks vabanemisel olemas kindel elukoht, ei oleks tema vabastamine ikkagi põhjendatud. Järgnevalt toob kohus lühidalt välja asjaolud, millest tulenevalt oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega vastaks kohtupraktikale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.04.2017.a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. A. Smahtini varasem kriminaalne minevik ning narkosõltuvus ei toeta tema vabastamist. Käesolevalt on isikut karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht elule ja korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks. Ka on ta varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused Andrei Smahtinile mõju avaldanud – ta on jätkanud uute ja seekord vägivaldsete kuritegude toimepanemist, mis näitab, et temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. A.Smahtini käitumine vangistuses on olnud negatiivne, antud hetkel on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning teda on pikaajaliselt eraldatud lukustatud kambrisse. Seega kui ka range järelevalve all ei suuda A.Smahtin käituda reegleid järgivana, siis seda enam on alust arvata, et ta ei tee seda vabaduses olles ning jätkab enda senist käitumismustrit, mis on tinginud tema korduva karistatuse kriminaalkorras. Lisaks puuduvad A.Smahtinil vabanedes kindel töökoht ja lähedaste toetus, mis võib veelgi suurendada ohtu asuda kuritegelikule teele. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Andrei Smahtini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)