Obsah (4)
§ 141§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-19-6819 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 08.05.2023) Kriminaalasja number 1-19-6819 T
§ 141
lg 2 p 1, 6, § 1432 lg 2, § 179 lg 11, § 178 lg 11, § 121 lg 2 p 2,3, § 182 ja § 120 järgi.
§ 64lg 1 alusel mõisteti Janek Sonnile üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aasta pikkune vangistus.
§ 68
lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks Janek Sonni kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 15.03.
- Kinnipeetava karistusaja lõpp 15.03.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Janek Sonni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Janek Sonni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi välja asjaolu, et tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud ja kes viibib vangistuses juba viiendat korda. Varasemad karistused ei ole muutnud tema käitumist seaduskuulekaks. Ta on toime pannud seksuaalse suunitlusega kuritegusid laste suhtes ning vangla iseloomustuse kohaselt on tal välja kujunenud kriminaalne käitumine, talle on iseloomulik impulsiivne käitumine tagajärgedele mõtlemata. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokurör Janek Sonni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, sest on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Janek Sonn avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Tunnistab enda süüd kuriteos ja on hirmus häbi, et on selliseid tegusid teinud. On läbinud sotsiaalprogramme, mis kõnetasid ja olid kasulikud. Oskab edaspidi elada vägivallata ja kuritegudeta. On suhelnud vana tööandjaga, sinna on võimalik uuesti tööle asuda. Emaga suhtleb igapäevaselt, on valmis elukohas ema aitama ja remonti tegema. Soovib minna A-kliinikusse, et tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Kaitsja toetab Janek Sonni vanglast enne tähtaega vabastamist. Janek Sonn on noor inimene, kes tunnistab kõike, mis on juhtunud ja kahetseb selle kõige toimepanemist. Ta on teinud kinnipidamiskohas maksimumi selleks, et näidata, et tal on soov oma elu muuta. Vabanedes on olemas elukoht, asub elama emale kuuluvasse korterisse, kus ei ela läheduses paju inimesi. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Janek Sonn temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuv korter aadressil xxxxxxxxxx Korteri omanik ja Janek Sonni xxxxxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku 2
(5)nõusoleku Janek Sonni korterisse elama asumiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav asuks korterisse elama koos oma ema xxxxxxxxxxxxx, kes on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Janek Sonni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Sonn on korduvalt kriminaalkorras karistatud (14 korda, kehtiv vaid viimane karistus), vangistuses viibib ta viiendat korda. Varasemalt on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusi – vargusi, mootorsõiduki ärandamisi, avaliku korra rikkumisi, kehalisi väärkohtlemisi, ähvardamisi ja vägistamise. Hetkel kannab ta karistust korduvate seksuaalkuritegude eest, mis on toime pandud alaealiste suhtes. Lisaks ka kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ning alaealise alkoholi tarbimisele kallutamise eest. Kuriteod on olnud eriliigilised ning toime pandud nii ettekavatsetult kui ka impulsiivsusest. Kuriteokomponendiks on korduvalt olnud vägivaldne käitumine ja probleemid seksuaalkäitumises, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Positiivse asjaoluna saab välja tuua Janek Sonni vangla majandustöödel osalemise, korraliku käitumise vangistuses ja puuduvad kehtivaid distsiplinaarkaristused. Janek Sonn on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides – „Uus suund“, „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasiside Janek Sonni osas on olnud positiivne, Janek Sonn töötas kohtumistel kaasa ning leidis, et programmid olid tema jaoks kasulikud. Positiivse asjaoluna saab välja tuua ka toetavad lähedased ja elukoha olemasolu vabanemisel, kuigi mingil määral on küsitav, kas elukoht oleks kohane elektroonilisele järelevalvele. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et elamiskoha olemasolu ning toetavate lähedaste olemasolu oli Janek Sonnil ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Eriti arvestades asjaolu, et Janek Sonn on toime pannud kuriteod just enda lähedaste suhtes. Järelikult ei ole Janek Sonni vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Kuigi eelnev räägib isiku ennetähtaegse vabastamise poolt, esineb ka mitmeid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks asjaoluks on Janek Sonni poolt toimepandud kuritegude raskus ja asjaolu, et nii eeluurimise kui ka kohtumenetluse ajal Janek Sonn enda süüd ei tunnistanud ning oli ennast õigustava suhtumisega. Kinnipeetav väljendas kohtuistungil, et talle on kõik kohale jõudnud ja nüüd tunnistab enda süüd kuriteos. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on Janek Sonn riskihindamise vestluse ajal tunnistanud sooritatud kuritegusid. Sellegipoolest ei saa mööda vaadata asjaolust, et Janek Sonn on toime pannud rasked seksuaalkuriteod ja vägivallakuriteod isikute suhtes, kes olid tema lähedased. Eriti raskeks teeb toimepandud kuriteod tõsiasi, et Janek Sonn pani kuriteod toime alaealiste suhtes. Vangla iseloomustuse kohaselt on Janek Sonn ka varem pannud toime seksuaalkuritegusid, lisaks ka kasutanud 3
(5)vägivalda oma mitme elukaaslase suhtes, mille eest on saanud kriminaalkorras karistada. Kohtu hinnangul näitab eelnev süüdimõistetu hoolimatust teiste inimeste tervise ja ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Tähelepanuta ei saa jätta ka Janek Sonni probleemi pikema ajaperioodi vältel alkoholi liigtarvitamisega. Kuritegusid on ta pannud toime alkoholijoobes ning on esinenud ka alkoholijoobes agressiivset käitumist. Vangla iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava on ise avaldanud, et tarvitas enne vangistust alkoholi harva ja väikestes kogustes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Janek Sonn karistatud korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, on korduvalt pöördunud alkoholivastasele ravile ja tema suhtes on käitumiskontrolli ajal koostatud erakorraline ettekanne seoses alkoholijoobe tuvastamisega. Kohtuistungil selgitas Janek Sonn, et enne viimast kuritegu oli ta kolm aastat puhas alkoholist ja tarvitas tablette alkoholi vastu. Janek Sonn avaldas kohtuistungil, et kui kohus teda välja laseb, siis samal päeval läheb A-kliinikusse, et tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Kuivõrd vägivaldset käitumist põhjustab alkoholi tarvitamine, millega seotud riskid pole maandatud, ei ole aga seega välistatud, et ema juurde elama asudes ei paneks ta toime uusi kuritegusid. Eriti võttes arvesse asjaolu, et ta on varasemalt olnud oma lähedaste isikute suhtes vägivaldne. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumisele iseloomulik impulsiivsus ja tagajärgedele mitte mõtlemine, eriti kui on tarvitanud alkoholi. Kuigi sõnades suudab kinnipeetav hetkel enda sõnul sõltuvusest vabaneda, on siiski küsitav, kas kinnipeetav vabanedes suudab reaalselt alkoholist loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi ja narkootikumide tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Kuigi Janek Sonni vabastamise poolt räägib sotsiaalprogrammides osalemine ning kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja toimepandud tegusid, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski piisavalt suureks. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-103-06 on öeldud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Janek Sonni varasemad kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga – alkoholijoobes olekus on toime pannud kuritegusid. Varasemalt on Janek Sonn eiranud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uue kuriteo kriminaalhoolduse ajal. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Janek Sonnil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Janek Sonni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 4
(5)Menetluskulud Janek Sonni kaitsjana võttis 08.05.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 222,00 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 222,00 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Janek Sonnilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)