← Eesti

2-21-107062/32

Obsah (7)§ 631§ 112§ 164§ 166§ 200§ 127§ 334

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-107062 Tsiviilasi

) § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja on eelpool selgitanud, et hageja ei ole osutanud patsiendile nõuetekohast teenust, mille eest oleks hagejal õigus nõuda tasu lepingu ja seaduse alusel. Kostja on tõendanud, et hageja ei taganud patsiendile arstiga kohtumist, patsiendile sobivate ravimite manustamist, patsiendile võimalust võtta ühendust kostjaga jms, mis on hoolduslepingu nr 533 sisu arvestades lepingu kohaselt hageja kohustusteks. 21. Antud juhul oli tegemist erakorralise, mitte korralise lepingu ülesütlemisega. Kuivõrd esinesid erakorralise ülesütlemise alused (patsiendi tervise ohtu seadmine on oluline rikkumine), oli kostjal õigus öelda leping erakorraliselt üles mh

§ 631alusel.

Seega loeti leping lõppenuks 31.01.2021 ning hilisemate päevade eest mistahes nõue hagejal kostja vastu puudub. Lepingu p 8.

  1. on tühine tüüptingimus, sest kahjustab tehingu üht poolt ebamõistlikult.
  2. Isegi juhul, kui hageja tõendaks mistahes teenuse osutamise, teostab kostja eeltoodust tulenevalt (mh tuginedes hoolduslepingu nr 533 p 5 rikkumisele) hageja suhtes hinna alandamise

§ 112alusel. Hageja teenuse osutamise kvaliteeti arvestades on hageja poolt 6

(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 mittekohaselt osutatud teenuse hind 0 eurot. Seetõttu alandab kostja kooskõlas

§ 112lgga 1 väidetavalt hageja poolt osutatud teenuse hinda 0 euroni.

  1. Kostja teostab patsiendile tekitatud kahjuga protsessuaalse tasaarvestuse, mille tulemusena jääb hageja kostja ees võlgnikuks. Patsiendi ja kostja vahel on sõlmitud 30.04.2021 nõude loovutamise leping (dtl 142), millega patsient loovutab enda nõudeõiguse (5000 eurot mittevaralise kahju nõue ja 440 eurot õigusabikulude nõue) kostjale. Antud juhul tekitas OÜ ZUNT C´ile eelkirjeldatud mittekohase teenuse osutamisega mittevaralise kahju summas 5000 eurot. Nõue on loovutatav, mida kinnitab nii õiguskirjandus kui kohtupraktika. Kostjale nõude loovutanud C sai vastusoorituse kohtueelistungil väidetu kohaselt arvete tasumise näol, 27.12.2021 esitatud kinnituse (dtl 263) kohaselt korteri remondi ja sisustuse näol väärtuses 10 000 eurot. C suhtes 02.12.2021 tehtud ekspertiisi kohaselt on tema puudeks raske puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle (dtl 307-308). Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Hageja seisukohad ja tõendid kostja vastuväidete ning tasaarvestusavalduse osas
  2. Kostja nimetab C patsiendiks, mis on ebaõige. Hooldekodu ei ole raviasutus. Hageja, C (edaspidi C või klient) ja kostja vahel oli sõlmitud Hooldusleping nr 533 üldhooldusteenuse osutamiseks.
  3. Kostja 04.11.2019 kirjas hooldekodule on kostja andnud C toimetuleku koha teada, et: „ … Vajab abi veresuhkru mõõtmisel, insuliinisüstide tegemisel ja 2 korda päevas tablettide võtmisel. Ta on ise ringiliikuv, abivalmis, sotsiaalne ja siiani elab üksinda ning saab kõigega hakkama, kuid mälu veab tihti alt ning paljud asjad kipuvad ununema.“. C hooldekodusse saabudes selgus, et olukord on tunduvalt tõsisem, kui kostja ulatas Sotsiaalkindlustusameti otsuse puude määramise kohta
  4. aastal, millest lugeda C diagnoos ja puudeaste: „…. Tuvastatud raske liikumis- ja muude funktsioonide puue“; - „Isikul on raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist, järelvalvet“. Lisaks on kostja esitatud statsionaarse epikriisi kohaselt kostja 09.10.2019 avaldanud C kohta, et „….. veebruaris oli diabeetilise koomaga PERH-is, peale seda seisund veelgi halvenenud. juuli-august mälu halvenemine, väga kuri, enesetapumõtted, ähvardused, helistab 30 korda päevas tütrele, karjub, pahandab, süüdistab, vahetas luku korteril ära …..“. Kostja oli teadlik C raskustest iseseisval toimetulemisel, kuid hooldekodusse kohta taotledes jättis need avaldamata, varjas seda.
  5. Kostja on esitanud vestluse kostja ja hooldekodu töötaja E vahel osaliselt, millega on üritanud hooldekodust maalida endale eesmärgipärast muljet ja varjata tegelikku asjade käiku. Kostja valitud vestluse tervikust (dtl 171-173) saab selgelt lugeda, et 20.08.2020 oli Cl uriiniproov (ja muu vajalik = kõik) tehtud ja ravi määratud.
  6. Puutuvalt 19.08.2020 arsti telefonivestlusse on C perearst vastanud hagejale (dtl 160161), et Covidi ajal perearstid hooldekodudesse koduvisiite ei teinud infektsiooniohu tõttu. Konsultatsioonid ja retseptide pikendused toimusid telefoni teel. Koduvisiite tegi vajadusel kiirabi. Perearsti töökorralduse muutmine ei ole hageja mõjualas. Etteheited hagejale arsti vastuvõtuaegade korralduse osas on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta.
  7. aasta märtsikuu keskpaigast suleti ka hooldekodu külastajatele ja minimaliseeriti võimalikud kokkupuuted kolmandate isikutega, kuid loodi võimalus elanikel arvuti vahendusel lähedastega suhelda (kostja hakkas seda võimalust kasutama jaanuaris 2021). Üleriigiliselt viidi igasugune vahetu suhtlemine miinimumini, sh visiidid arsti vastuvõtule. Hageja on esitanud hooldajate iseloomustuse C hooldamise osas (dtl 332).
  8. Hageja hinnangul on kostja väide alles kuu hiljem analüüsidele pääsemise osas ilmselgelt liialdatud. Kostja esitatud vestlusest tema ja Di vahel tuleneb, et ta on hooldekodult 7

(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 (D) saanud põhjaliku ja igati arusaadava ülevaate C olukorrast ja temaga toimuvast. Kostja tänas hagejat, hageja oli C tervisliku seisundi pärast mures. Kostja esitatud epikriisiga (dtl 9293) on tõendatud, et C sai ravikuuri dr Levandi kaudu. 01.-08.09.2020 toimus kolm telefonikonsultatsiooni, analüüsid viidi 07.09.2020 ja 08.09.2020 toimus visiit; analüüsides põletikunäitajad normis, samuti uriin peale ravi. Lisaks epikriisis toodule kinnitas C perearst Liivi Roossaar, et 04.09.2020 Xxxist tellitud telefoni teel ravimid. Retseptide pikendatud ja kinnitamiseks arstile antud. Perearsti vastuvõtte ei toimunud (dtl 160-161).
  1. Kostja väide C kukkumise kohta nõrkuse tõttu 30.09.2020 ei ole tõesed. Cl oli sellel päeval külastaja, kellega koos oldi õues. Enne lahkumist palus külastaja F (hooldekodu töötaja), et F juhataks C tuppa. Nii siis C astus ees ja F tema järel, nn igaks-juhuks turvamas, astuti maja sissepääsu suunas. Jõudes trepini, astus C trepile õnnetuseks halvasti (mitte täistallaga) ja kaldus tahapoole – kukkus (või vajus) selg ees F peale nii, et tulemuseks F selili maas ja C tema peal. C külaline aitas prouad püsti. Õnneks Cl mingeid vigastusi ei olnud, F oli polstriks C ja maa vahel. Mingit märki nõrkusest Cl ei olnud, ei enne ega pärast kukkumist. 01.10.2020 toimus hooldekodus eakatepäeva koosviibimine kinnise üritusena. Sellest koosviibimisest on tehtud video (dtl 271), millelt näha, et C istub koos tütrega (kostja) laua ääres. C istub sirge seljaga toolil (ei toetu) ja elab üritusele kaasa. Mingit nõrkust ei ole kuskilt näha. Hageja märgib, et seoses koroonaga oli hooldekodu külastajatele suletud, kuid kostjale X tehti erand ja lubati teda emaga koos ühisüritusel osalema. Videolt on näha, et C ja tema tütar (kostja) istuvad koos laua ääres (teistest veidi eemal), C osaleb ühislaulmises. Siinjuures juhib hageja tähelepanu elulisele asjaolule, mis on igapäevane: üks päev parem, teine päev vähem hea ja vahel päris halb päev. Selliselt kõikuvad olid ka C päevad.
  2. 17.10.2020 olukorra kohta on hageja teinud juhtumilehe (dtl 170) ja märgib, et sellel hilisõhtul kohalkäinud kiirabi konsulteeris haigla arstiga dr Rand, kes kiirabi poolt kirjeldatud olukorda hinnates soovitas teha 1 mg haloperidoli ja hiljem vajadusel Ketipinori 25 mg. C rahustamiseks süstis kiirabi Cle 1 mg haloperidoli. Hagejal puudub mõistlik põhjus arstide pädevuses kahelda ja nende poolt antavat abi keelata. Hiljem sai C haloperidoli perearsti retsepti alusel (dtl 97-98). Hagejal puudub pädevus hinnata perearsti väljakirjutatud ravimiretsepti sisu, ravimi vajalikkust või selle sobivust konkreetsele isikule. Hageja lepingust tulenev ülesanne on kindlustada, et arsti määratud ravimid jõuaksid Cni ja saaksid arsti määratud skeemi kohaselt elaniku poolt võetud.
  3. Kuivõrd öökapp on hooldekodu elanikule vajalik mööbliese, osteti C tuppa uus öökapp (dtl 157), millega lahendati öökapi kasutuse probleem. Hageja nõustub, et öökappi ei ole vara kasutusse andmise akti kantud, kuid see ei tähenda, et öökappi C kasutusse antud ei olnud. Asjaolu, et hooldekodus olles oli C kasutuses ka öökapp, on veenvalt kinnitust leidnud kostja vastusele lisatud kostja 03.11.2020 ja 08.12.2020 kirjadega, kus kostja küsib: „… mis oli kapi hind ostes, mis aastal, kui palju oli öökapp amortiseerunud juba kui C seda kasutama hakkas ..“ C kasutuses olnud öökapp oli ostetud 30.09.2019 (dtl 158), mis lükkab ümber kostja paljasõnalise väite, et kapp oli vana ja amortiseerunud. Öökapp oli C kasutada juba tema hooldekodusse tulemise päevast. Hageja majandustegevuseks on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (tegevusluba dtl 283-284), mille saamiseks on muuhulgas nõutud Terviseameti tõend ruumide ja sisustuse nõuetelevastavuse kohta (Terviseameti kontroll ja hinnang 16.12.2020 dtl 285-286). Sotsiaalministri 03.04.2002 määruse nr 58 § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab täiskasvanute hoolekandeasutuses olema magamistoas öökapp, C kasutuses olnud kahekohalises ruumis oli 2 öökappi. Kostjale endale on see asjaolu teada, sest ta külastas oma ema korduvalt. Hageja on esitanud oma töötaja kirjaliku selgituse öökapi olemasolu, purunemise ja vahetamise kohta (dtl 333).
  4. Kostjale oli teada tema ema vaimse seisundi kõikumine juba enne hageja juurde hooldekodusse toomist, samuti olid temale teada C vaimse seisundi häired oktoobris-novembris 8
(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 2020, mille tõttu ta oli rahutu ja agressiivne ja sellel ajal oli ka kapi purunemine, nt 05.11.2020 öösel ta ei püsinud toas, jalutas ringi ja nõudes politseid, sest tema toas on võõras inimene (juhtumileht dtl 219). C oli alates 2020.a septembri keskpaigast oma toas kas üksinda või voodikeskse toanaabriga ning alates 28.10.2020 jäi kuni hooldekodust lahkumiseni kasutama ruumi üksinda.
  1. Hageja juhib tähelepanu sellele, et päevakoristus ei tähenda koristaja poolt kappide uste ja sahtlite avamist-sulgemist. Hooldekodu koristaja ei eelda (ei saagi eeldada), et öökapi sahtel saab olla avatud ainult siis, kui see on katki. Avatud sahtel annab märku sellest, et elanikul on selle sahtli juures mingi tegevus pooleli. Kui aga hooldaja abistas Ct oma toa korrastamisel, siis selgus, et öökapi sahtel ei ole enam suletav. Hooldaja abistab elanikku toa korrastamise juures kui selleks on otsene vajadus või elanikul sellekohane soov. Mittesuletava sahtliga öökapi jätmine C kasutusse ei ole lubatud, pooleldi avatud sahtel on ohtlik.
  2. Hageja ülevaade 29.11.2020 kuni 12.12.2020 C veresuhkru näitude kõikumise jälgimise ja veresuhkru stabiliseerimiseks tarvitusele võetud abinõude kohta: a. C diabeedi jälgimislehed (dtl 162-164), millel on fikseeritud veresuhkru mõõtmise ajad, korrad ja tulemused, süstimise ajad ja ühikud; veresuhkru mõõtmine arsti määratud raviskeemi kohaselt 3 korda päevas, kõikumiste korral ka 6 korda päevas. Tulemused saadeti endokrinoloogile ja haiglasse, tütrele tema soovi korral; b. Hooldekodu saatis C arstile Nelli Pantelejeva (endokrinoloog)
  3. ja 6.12.2020 konsulteerimiseks e-kirja – vastust ei tulnud; c. Kuivõrd varasem kogemus oli näidanud, et madala veresuhkruga ei pruugi kiirabi abivajajat haiglasse viia, tegid hageja ja kostja koostööd – leppisid kokku, et hageja helistab Pärnust ja kostja helistab xxxst, et C vajab kiiresti abi, mille peale kiirabi tuli ca 16:30, Cle tilguti – saadi veresuhkur 5,4, kiirabi ikkagi kaasa ei võtnud. Õhtul ca 21:00 veresuhkur jälle langenud 1,9; hooldekodu kutsus uuesti kiirabi, kiirabi mõõtis veresuhkru 1,7 – C viidi haiglasse (juhtumileht dtl 165). Asjaolu, et 12.12.2020 käis Cl kiirabi kaks korda kajastub ka statsionaarses epikriisis, mille kostja ise esitas; d. Samalt juhtumilehelt on lugeda, et kostjale on hooldekodust helistatud, kostja lubadus esmaspäeval (s.o 14.12.2020) asja ajama hakata ja endokrinoloogiga ühendust võtta, tagasisidet kostja hagejale ei andnud; e. Hooldekodu edastas kostjale
  4. detsembril 2020 C veresuhkru näidud perioodil 09.11–12.12.2020 (dtl 166).
  5. Kostja väited sellest, et Pärnu Terviseamet on hooldekodule mitmeid ettekirjutusi teinud, on paljasõnalised. Terviseameti lehel avaldatu kohaselt on sügelised nakkushaigus, mis levib inimeselt- inimesele tiheda kontakti kaudu ja võib tabada kõiki sotsiaalseid kihte, peiteperioodi pikkuseks 2 kuni 6 nädalat. Sügelisi diagnoosib pere- või nahaarst, mida nahaarst C haiglas olemise viiendal päeval ka tegi. Hooldekodul ei ole pädevust diagnoosida. Tervishoiutöötaja on märkinud Cl haiglasse sattudes objektiivse leiuna nõgesetõve (urtikaaria) ja naha marrastused kraapimisest (ekskoriatsioonid), hooldekodu töötajad ei saanud teada, et tegemist oli sügelistega. C nahka kreemitati igapäevaselt üle kogu keha eriti kuivale nahale väljatöötatud niisutava kreemiga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et Cl on sügelised muutunud krooniliseks. C lahkus hageja juurest 30.01.2021 tervena, 05.01.2021 haiglast naastes oli epikriisi kohaselt paranenud. Järgmiseks C viibimiskohaks oli xxx, kus talle teostati 12.02.201 II koroonavaktsiini doos ja seega oli ta terve ka siis (I kd tl 161). Uus sügeliste diagnoos oli 16.06.2021 xxx, mis ei ole seotud hagejaga. 9
(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 Hageja on esitanud Terviseameti poolt tehtud 27.07.2021 kontrollkäigu protokolli (dtl 221223). Selles on tuvastatud asjaolud, mh kinnitus, et iga perearst ravib ja diagnoosib oma patsienti ise, nakkushaiguse korral on võimalik patsienti isoleerida, ravimite manustamine vastavalt arsti koostatud raviskeemile. Puuduseid tervishoiuteenuse tagamisel ei tuvastatud, amet lõpetas riikliku järelevalvemenetluse ettekirjutusi tegemata. Hageja hooldekodu tegutseb alates 2009.aastast, sügelised olid hooldekodus esmakordselt 2018, misjärel koostati koostöös Terviseametiga vastav juhend (dtl 287-290), mis sai iga töötaja tööülesannete ja hooldekodu kodukorra osaks. 16.12.2020 anti Terviseameti poolt hooldekodule terviseohutuse hinnang (dtl 285-286), milles puuduseid ega õigusaktide rikkumisi vaatamata kolmele sügeliste juhtumile ei tuvastatud.
  1. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole C seisundit hinnanud ja tema vajadusi määratlenud Lepingus ettenähtud kahel korral aastas. Hagejast sõltumatul põhjusel jäi Cle 27.04.2020 planeeritud ravikontroll üleriigiliste piirangute tõttu ära. Üldteada on, et korralised arsti vastuvõtud olid
  2. aasta lõpuni ootele pandud.
  3. Hooldekodult 03.03.2021 nõudekirja saamiseni võlgnevuse kohta ei olnud kostjal mingeid pretensioone C hooldamise kohta, nõudekirja saamise järel need tekkisid (alus esitatud nõudes paraku puudub). Kostja ähvardas, et hooldekodupoolsete nõuete (siin kostja võlgnevus hooldekodule) jätkumisel nõuab tema hooldamatuse ja õigeaegse arstiabi mitte osutamise eest Cle, moraalse kahju hüvitamist 10 000 euro väärtuses (dtl 167).
  4. Hageja ei nõustu kostja väitega, et leping oleks üles öeldud erakorraliselt. Pärast kostja 27.01.2021 teadet lepingu lõpetamise soovi ja emale järgitulemise kohta vastas hageja kostjale, et vastavalt lepingule on lepingu lõpetamise etteteatamise aeg 30 päeva (kui tegemist ei ole surmaga) ning kinnitas Lepingu lõpetamise avalduse kätte saamise 27.01.2021 ja lisas, et veebruari kuus väljastatakse arve kuupäevadest 01.02 - 27.02.2021 (dtl 168-169). Mingit täiendavat selgitust või täpsustust või pretensiooni kostjalt ega Clt hageja kirjale ei järgnenud. C hooldekodust lahkudes oli C seisund nii hea, kui hea see tema rasket puuet arvestades olla sai. Mingeid nõudeid või etteheiteid või pretensioone või taotlusi C ja kostja hagejale ei esitanud.
  5. Hageja ei nõustu kostja protsessuaalse tasaarvestusega, sest käesolevas asjas ei ole tasaarvestavaks pooleks pretendeerival kostjal sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Tasaarvestusolukord saab tekkida kui kostja väidetavad nõuded on muutunud sissenõutavaks ja kostjal on õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 166

lg 1 esimese lause kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Nõude loovutamise lepingu punktis c) on väidetava kahju tekkimise alused, mis kõik on vahetult seotud C isikuga. Hageja, C ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepinguga osutati üldhooldusteenust üksnes Cle ja kostja osaks lepingus oli üksnes tasu maksmise kohustus. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisega on eiratud

§ 166lõikes 1 sätestatud keeldu.

C kinnitus vastusoorituse saamise kohta on esitatud pärast kohtueelistungit ja teistel põhjendustel kui istungil märgitud. Remondi tegemine C korteris ei ole mõistetav, sest kostja enda esitatud epikriisi (dtl 136-141) kohaselt on C elukoht kostjale kuuluv korter xxx (dtl 291292), Cle korterit ei kuulu (dtl 293) ja oma haigusest tingituna ei ole eluliselt usutav C võime korteris elada. Kostja esitatud 02.12.2021 Sotsiaalkindlustusameti otsuse koostamisel on ema puude aluseks kostja enda koostatud taotlus, tema varasemalt teadaolevat dementsust Picki tõvest ei on käsitletud. Seega on kostja esitanud 27.12.2021 tõendina konstrueeritud 10

(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 dokumendi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei ole kostjal X sissenõutavaks muutunud tasaarvestatavat nõuet hageja vastu. Kuivõrd kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet tekkinud, on kostja nõude maksmapanek välistatud, mistõttu ei ole ka tasaarvestus võimalik (

§ 200lg 4). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad 40. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse korras lahendatava asjaga TsMS § 405 mõttes (hagi esitamisel kehtinud seaduse kohaselt oli sellise menetlusliigi aluseks kuni 2000-eurone põhinõue) ning asjas on esitatud hulgaliselt tõendeid/väiteid, millised kohus on kirjeldavas osas viidetega esile toonud, piirdub kohus TsMS § 444 lg 2 kohaselt põhjendavas osas valdavalt õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
  2. Hageja nõue on kohtu hinnangul jagatav kolmeks osaks, mida kohus alljärgnevalt käsitleb eraldi: 43.
  3. Kapi maksumuse hüvitamise nõue. Lepingu üldtingimuste p 7 (dtl 30) järgi sai vormistada hoolekoja vaja kasutusele andmise akti, seda on ka 14.11.2019 tehtud (dtl 119). Aktis puudub viide öökapile. Lepingu p 7.
  4. alusel oli hagejal õigus nõuda kliendi tekitatud kahju hüvitamist kostjalt.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna - väidetav kapp osteti 30.09.2019 (dtl 157) hinnaga 270 eurot (sh käibemaks), ka uus (dtl 158) partii kappe soetati sama hinnaga - arve ning vara mahakandmise aktis olev kapi kirjeldus ja foto (dtl 37) ühtivad - puudub vaidlus, et C elas toas nr 225 - A. L. on kirjeldanud kapiga seotud probleeme, C enda pöördumisi ja kapi kasutust (dtl 333) – kohus saab aktsepteerida lihtmenetluses sellist selgitust tõendina TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel siis on eluliselt usutav, et kapp oli kliendi kasutuses ja tema tegevus (eelkõige sahtlite ülekoormamine) põhjustas kapi purunemise. Hageja on õigesti viidanud üldhooldusteenust reguleerivale sotsiaalministri määrusele ja kostja enda 03.11.2020 e-kirjale, kus ei väideta kapi puudumist, vaid uuritakse kapi hinna, ostuaasta ja amortisatsiooni kohta. Kuivõrd kappi polnud võimalik parandada ja tuli soetada uus, on mõistlik nõude puhul ka samaväärsest kapist lähtuda. Amortisatsioon on kohtu hinnangul arvestatav hooldusteenuse tasu sisse. Sarnaselt on reguleeritud ka üürilepingu lõppemise puhul asja tagastamine

§ 334lõigetes 1 ja 2.

43.2. Teenuse lõppemisel 30 päeva eest esitatud nõue (arvel nr 11496 571,55 EUR). Kohus nõustub kostjaga, et teenuse osutamise lepingut saab käsunduslepingu sätete (

§ 631) järgi ka erakorraliselt üles öelda (väljaspool lepingu p 8.3.

– 8.3.5. sätteid, mis lähtuvad vaid kliendist), paraku ei ole see nähtav kostja poolt hagejale esitatud 27.01.2021 lepingu 11

(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 lõpetamise avaldusest ega selle saatmisega kaasnenud e-kirjast (dtl 41-42). Lepingu lõpetamise põhjusena on märgitud kliendi üleviimine xxx, mitte ebakohase teenuse osutamine. Teenuse osutamise probleemidele on kostja asunud juhtima tähelepanu oluliselt hiljem, alates 08.03.2021 e-kirjast (dtl 121). Korralist ülesütlemisavaldust ei saa tagantjärgi sisustada erakorralisena ja hagejal ei olnud kohustust mitte järgida lepingu p 8.
  1. sätteid, mille põhjendus (vajadus leida uus klient) on kohtule hooldusteenuse sisu arvestades mõistetav. Kostja pidi lepingu lõpetamise avaldust kirjutades mõistma kohustust tasuda hooldusteenuse eest 30 päeva alates avalduse esitamisest ja on seda avaldust allkirjastades ka kinnitanud (blanketil tekst „Kulude tasumise vastavalt lepingule ja arvele garanteerin, lepingu lõpetamise päevaks“.). Mis puutub lepingu punkti 8.
  2. kui väidetavalt tühisesse tüüptingimusse, siis ei pea kohus kostja sellekohaseid vastuväiteid põhjendatuks. Hageja on veenvalt näidanud (vt otsuse kirjeldav osa p 9.
  3. – 9.5.), et kostja tutvus lepingu tingimustega eelnevalt ega esitanud selle osas pretensioone. Tingimus ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav, võimalus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks jääb siiski alles. 43.
  4. Teenuse lõppemisel arvel nr 11496 kajastatud muud nõuded – haiglateenused, ravipediküür, ravimid ja inkotooted kokku 161,06 EUR. Kohtu hinnangul on nõuded sisuliselt põhjendatud ja tõendatud otsuse punktis 35 märgitud kirjelduse ja tõenditega. C ei sattunud haiglasse sügeliste pärast, vaid veresuhkru kõikumiste tõttu (dtl 165 juhtumileht 12.12.2020 kohta). Ravimeid ja inkotooteid sai isik hageja vahendusel pidevalt ja ka varasemalt (vt arve nr 11269, dtl 38). Nii Terviseameti 16.12.2020 terviseohutuse hinnang (dtl 285-286) kui 27.01.2021 kontrollkäigu protokoll (dtl 221-223) kinnitavad, et hageja hooldekodus ei ole olnud rikkumisi, mis annaks aluse hooldekodu süüdistamises sügelistega nakatamises vms. Viivist on hagejal õigus nõuda lepingu p 4.
  5. alusel ja määras kõigi eelmärgitud nõuete eest, selle arvestuse osas (kajastub viivisarvel dtl 45) ei ole vastuväiteid esitatud.
  6. Kostja vastunõue tasaarvestusavaldusena. Riigikohus on korduvates lahendites selgitanud, et kohtumenetluses esitatud tasaarvestusavaldust ei tule ilmtingimata esitada vastuhagiavaldusena. Kuigi üheks vastuhagi vastuvõtmise tingimuseks on vastuhagi suunatus põhihagi tasaarvestamisele, ei tähenda see, et kohtumenetluses ei saaks esitada tavalist tasaarvestusavaldust. Juhul, kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõude tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil teine pool tasaarvestuse avaldusest teada saab. Siinjuures lasub kohtul kohustus tasaarvestuse nõue otsuse tegemisel arvesse võtta.

§ 164

lg 1 lubab võlausaldajal oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 166

lg 1 esimene lause keelab loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele. Samas lubab

§ 166

lg 1 teine lause loovutada ka sellise nõude, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kohus jagab kostja arvamust, et mittevaralise kahju nõue on loovutatav, kuid seda just äsjanimetatud klausliga – loovutamisega koos kaasneb majanduslikult samaväärne sooritus. Käesolevas asjas nõustub kohus hagejaga, et C ei ole oma võimalikku nõuet seadusekohaselt kostjale loovutanud ja seega puudub kostjal alus tasaarvestusavalduseks ning põhjendab seda alljärgnevaga: 44.1. C teatas oma nõudest hagejale esmakordselt 08.03.2021 kirjaga (dtl 121). Enne seda pretensioone teenuse sisu osas koos võimalike kahjunõuetega ei esitatud; 12

(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 44.
  1. nõudeõiguse loovutamise leping (dtl 142) kannab kuupäeva 30.04.2021 ja esitati koos samal päeval esitatud menetlusdokumendiga (kostja vastusega). Lepingus puudub viide vastusoorituse saamisele; 44.
  2. pärast kohtu poolt

§ 166

lg 1 teisele lausele tähelepanu juhtimist 15.12.2021 istungil ja vastava kohtupraktika selgitamist (Tallinna Ringkonnkohtu 27.10.2016 lahend asjas 2-1513614, p 46 ja 47) esitas kostja 29.12.2021 ehk ligemale 8 kuud hiljem C sama kuupäeva kandva kinnituse (dtl 263), nagu oleks nimetatud isik saanud kostjalt samaväärse vastusoorituse C korteri remondi ja sisustuse näol summas 10 000 eurot. Arvestades et C ei kuulu korteriomandeid ja tema aadressiks on epikriisis märgitud kostjale kuuluv korter xxx (dtl 291-293) ning et C põeb dementsust Picki tõvest (käsitletud asjas esitatud meditsiinidokumentides), ei ole usutav sellise vastusoorituse saamine või sellekohane kokkulepe tasaarvestusavalduse ja nõude loovutamise lepingu esitamisel. Seega on nõude loovutamine tühine TsÜS § 87 ja § 84 lg 1 alusel, sest

§ 166lg 1 eesmärk on kaitsta väidetava mittevaralise kahju kannatanut.

Järelikult puudub kostjal kehtiv nõue hageja vastu ning kohus ei käsitle esitatud tõendeid/asjaolusid väidetava kahju sisu ja aluste kohta (hooldekodu tegevusetus).

  1. Kostja viide hinna alandamisele ei ole käesolevas menetluses asjakohane, kuivõrd hinda saab alandada isik, kellele osutatava teenuse eest tasutakse ning teenust (tasuline üldhooldusteenus) osutati lepingu p 1.1 kohaselt C.
  2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad seega menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosalise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 kohaselt. Hageja menetluskuludena (nimekiri ja arved pluss aruanne esitatud 25.02.2022, dtl 312-326) on esitatud riigilõiv 200 eurot ning kulutused õigusabile summas 2025 eurot on kohtu hinnangul valdavas osas vajalikud ja põhjendatud. Riigilõivu tasumiseta ei saanuks kohus haginõuet ega maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetleda. Õigusabi osutanud esindaja tasule käibemaksu ei lisandu (hageja ei ole käibemaksukohuslane). Vastuväiteid menetluskulude nõudele kostja ei esitanud. Küll aga ei luba maksekäsu kiirmenetluse sätted, sh TsMS § 4842, määrata menetluskuluks kõnealuses menetluses (v.a riigilõiv) enam kui 20 eurot ja seega ei saa maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hüvitamisel lähtuda taotletust (soovitud on 40 EUR). Samuti on selgelt ülepaisutatud ajakulu hageja 17.01.2022 menetlusdokumendi koostamiseks, milleks on kulunud 16,75 tundi. Varasemalt on samas mahus dokumentide koostamiseks (nt 01.06.2021 seisukoht) kulunud ca 6 tundi, mis on põhjendatud ka antud juhul. Teiste menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtueelistungil osalemiseks märgitud ajakulu on kooskõlas menetluses esitatuga. Tunnihinnana arvetel märgitud 60 EUR on mõistlik. Eelneva põhjal on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja sellele järgnenud hagimenetluses 200 + (2025 – 20 – 10,75x60) = 1560 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. 13

(14)Tsiviilasi nr 2-21-107062 (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON
  1. Jätta rahuldamata kostja 07.09.2022 ja 14.09.2022 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta 07.09.2022 ja 14.09.2022 menetlusdokumentidele lisatud tõendid vastu võtmata.
  2. Jätta rahuldamata hageja 12.09.2022 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja jätta 12.09.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2022 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema põhivõlgnevuse kui 732,61 eurot ning suurema viivise kui 76,92 eurot.
  4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi põhivõla 270 euro ja viivise 145,80 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
  5. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 5.
  6. Rahuldada hagi osaliselt. 5.
  7. Välja mõista Xlt Osaühingu ZUNT kasuks põhivõlgnevus 732,61 eurot ja viivis 76,92 eurot. 5.
  8. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
  9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.