← Eesti

3-20-1249/28

Obsah (5)§ 4§ 41§ 47§ 6§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-20-1249 Haldusasi OÜ Dzali kaebus Tall

§ 4lg-st 1.

Kinnisvara kasutusse andmise pädevaks organiks on Tallinna linnavalitsus või linnavolikogu. Tallinna Linnavaraametil ei ole pädevust otsustada kinnisasja kasutusse andmise üle. Sellist otsust ei olnud pädev organ teinud, kuna valdust ei ole korrektselt linnale üle antud. 16.3. Linnavara kasutusse andmist otsustuskorras reguleerib

  1. peatükk. Otsustuskorras kasutusse andmise lubatavus on ära toodud kinnise loeteluna §-s
  2. 5

(11)3-20-1249 Paragrahvi 41 punkt 8 eeldab äriruumi kasutuslepingu olemasolu viimasel viiel aastal, varasemate lepinguliste kohustuste korrektset täitmist ning turuhinnale vastavat kasutustasu. Kaebajaga sõlmitud leping ei vasta ühelegi eeltoodud eeldusele. Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga. Kaebaja ei ole kasutanud kinnistut vastavalt isikliku kasutusõiguse lepingus sätestatud tingimustele, ehk on lepingut rikkunud. Varasemalt kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaebaja ise vastustajale kinnitanud, et on andnud kinnistu kasutada allüürnikele, mistõttu ei ole võimalik ka valdust vabastada nõutud tähtajaks. Allkasutusse andmine oli lepingu kohaselt keelatud. Kaebajaga on leping sõlmitud 2000ndal aastal, käesolevaks ajaks ei kasuta kaebaja kinnistut turuhinnaga ning ei ole kordagi esitanud soovi kinnistu kasutuslepingut pikendada turuhinnale vastavalt. Pigem on kaebaja igas e-kirjas rõhutanud, et soovib kasutuslepingut pikendada täpselt samadel tingimustel kui kehtis nüüdseks lõppenud leping. 16.4. Viimati esitati kaebajale arved 17. jaanuaril 2020 ja 10. juunil 2020. Arvel näidatud kogusumma on arvestatud poolaasta eest, milleks on kokku 2410,78 eurot, s.o jagatuna 6 kuu peale ühe kuu kasutustasu suuruseks 401,80 eurot. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt 25. märtsil 2020 väljastatud eksperthinnangu kohaselt on Punane tn 70a kinnistu kasutustasu suuruseks 6000 eurot kuus. Juhime ka tähelepanu, et eksperthinnang on koostatud poolteist aastat tagasi, mille järgselt on kinnisvara kasutustasu ja müügihinnad hüppeliselt kasvanud, mistõttu tuleks hetkel kehtiva turuhinna väljaselgitamiseks tellida uus ajakohane ekspertakt.

§ 41punkt 11 eeldab, et kasutusse antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks.

Sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal. Punane tn 70a kinnistu ei vasta punkti 11 sätte eesmärgile ega saa meelevaldselt kasutada seda otsustuskorras kasutusse andmise alusena. 16.5. 19.10.2021 kohtuistungil selgitas vastustaja, et isiklikku kasutusõigust ei saanud

§ 41

punkti 7 alusel pikendada, kuivõrd isikliku kasutusõiguse seadmise leping oli 11.06.2020 seisuga juba lõppenud. Samas näeb

§ 47

lg 1 ette võimaluse pikendada kasutuslepingut üksnes

§ 41punktis 8 nimetatud tingimustel.

Viidatud normi tingimused täidetud ei olnud. Tallinna Linnavaraametil oli pädevus lahendada isikliku kasutusõiguse pikendamise taotlus (vt Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrust nr 51 „Linna kinnisasjas reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“). KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja 11.06.2020 taotluse – seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane tn 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel –rahuldamata.
  3. Vaidlus puudub osas, et kaebaja ja vastustaja vahel 18.10.2000 sõlmitud lepinguga seati Tallinna linnale kuuluvale Punane tn 70a kinnisasjale kaebaja kasuks isiklik kasutusõigus 5 aastaks (edaspidi isikliku kasutusõiguse leping; kaebuse lisa 4), mida pikendati mitmel korral ning viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020 (vt kaebuse lisa 6, p 3.1.). Vaidlus puudub ka osas, et kaebaja on esitanud 10.02.2020 vastustajale avalduse Punane tn 70a kinnisasja koormava isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamiseks (vt kaebuse lisa 7), millele vastustaja on vastanud 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 (vt kaebuse lisa 8). Viidatud kirjas on vastustaja selgitanud, et Tallinna linn soovib isikliku kasutusõiguse lõpetada tähtaja möödumisel s.o 15.04.2020 ning selleks on broneeritud Tiit Sepa notaribüroos Rävala pst 6

(11)3-20-1249 3/Kuke tn 2, 28.04.2020 kell 11.30 tehingu aeg. Lisaks märkis vastustaja, et Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest ka kaebajal on huvi korral võimalus osa võtta. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 11.06.2020 vastustajale avalduse, milles mh leidis, et esinevad alused isikliku kasutusõiguse pikendamiseks otsustuskorras

§ 41

p-de 8 ja 11 alusel ning taotles seetõttu linnalt otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane tn 70a uue isikliku kasutusõiguse seadmist viieks aastaks varasematel tingimustel (vt kaebuse lisa 2). 20. Vastuseks kaebaja 11.06.2020 avaldusele on Tallinna linn 22.06.2020 kirjas nr 2.121/2250-6 mh selgitanud järgmist: „Mis puudutab Teie ettepanekut anda Punane tn 70a kinnisasi osaühingu Dzali kasutusse otsustuskorras vastavalt

§-le 41 p 1 ja p 8, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu ning ka osaühingul Dzali on sellest võimalik teiste pakkujatega võrdsetel alustel osa võtta.“ (vt kaebuse lisa 1, lk-d 1-2). Seega on vastustaja õigesti märkinud, et enne kaebaja 11.06.2020 e-kirja oli vastustaja korduvalt teavitanud kaebajat asjaolust, et isikliku kasutusõiguse lepingut ei pikendata ning palutakse valdus üle anda. Samuti ei ole vaidlust osas, et kaebaja esitas taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks otsustuskorras peale isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemist.

  1. Riigikohus leidis, et Tallinna linn on 22.06.2020 kirjaga sisuliselt keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Seega on tegemist haldusaktiga, mida on kohus selgitanud kaebajale ka 19.10.2020 kohtuistungil ning kaebaja on teatanud, et juhul, kui kohus peaks leidma, et 22.06.2020 kiri on haldusakt, siis palub kaebaja selle tühistamist (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:16:08).
  2. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
  3. Linnavara kasutusse andmist, sh selle otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmist, reguleerib Tallinnas linnavara kasutusse andmise kord. „Linnavara kasutusse andmine tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsiooni reegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtete (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 7).“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Riigikohus leidis, et kohtu ülesanne oli kontrollida ka seda, kas linnavara kasutussea andmisest keeldumine oli kaebaja taotluses viidatud

§ 41

p-de 8 ja 11 alusel õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). „Kaebaja taotlust võib selles esitatud asjaolude põhjal mõista ka nii, et kaebaja pidas silmas ka korra § 41 p 7. Kaebaja põhjendas, et lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine saab olla õigustatud ainult pärast maaala edasise kasutamise selgumist, ning leidis, et esinevad alused isikliku kasutusõiguse pikendamiseks otsustuskorras /…/.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 320-1249, p 15).

§ 41

on kaalutlusnorm ning selle alusel vara kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-13, p 23 ning määrus asjas nr 3-20-1249, p 15). 7

(11)3-20-1249
  1. Eelnevast juhindudes kontrollib kohus alljärgnevalt, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja 11.06.2020 taotluse otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks rahuldamata.
  2. Vastavalt

§ 41

punktidele 7, 8 ja 11 võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise või linnavara kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, samuti linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise tulemuste kinnitamiseni, kui linnavara ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja, otsuse menetlemise või linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise võimalike tulemustega (punkt 7); juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on kasutanud sama äriruumi vähemalt viis aastat ning soovib kasutuslepingut pikendada; kasutuslepingu pikendamine eeldab, et lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast (punkt 8) ja kui kasutusse antav linnavara on maa, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks (punkt 11). 26. Vaidlus puudub osas, et vastustaja ei ole oma 22.06.2020 kirjas esitanud põhjendusi, miks konkreetselt eelnevalt viidatud

punktide (v. a § 41 p 8) alusel isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras põhjendatud ei ole. Vastustaja on küll õiguslike alustena viidanud

§ 41

punktidele 1 ja 8 ning selgitanud, et „reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu“ (vt kaebuse lisa 1, lk-d 1-2). Seega on tegemist põhjendamispuudustega haldusaktiga (HMS § 56 lg 1-3), mistõttu on see formaalselt õigusvastane. Vältimatult ei tähenda eeltoodu, et vaidlusalune keeldumine kuuluks tühistamisele. Üksnes juhul, kui keeldumine on ka sisuliselt õigusvastane, kuulub haldusakt tühistamisele (HMS § 58).

  1. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Küll aga on Riigikohus rõhutanud, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta vastustajat HMS §s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
  2. Seoses

§ 41

punktiga 8 on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele, et Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga ning seetõttu ei ole normi eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja ka sellest põhjendusest 22.06.2020 keeldumisel lähtus, kuivõrd sellele õiguslikule alusel on vaidlusaluses keeldumises ka viidatud. Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et kuivõrd

§ 41

punkti 8 üks eeldustest (tegemist ei ole äriruumiga) on täitmata, siis puudub vajadus kontrollida, kas ka ülejäänud eeldused (lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast) on täitmata. Seetõttu ei oma vastustaja selgitused osas, kas kaebaja on lepingut rikkunud või kas pikendamist on taotletud turutingimustel, asja lahendamisel tähtsust ning kohus jätab sellesisulised väited tähelepanuta. Siiski märgib kohus, et juba 14.05.2020 kirjas nr 2.1-3/2250-3 on selgitatud kaebajale, et vaidlust ei ole selle üle, kas OÜ Dzali on oma seniseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud või mitte; lepingut ei lõpetatud kasutajapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid 18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja 8

(11)3-20-1249 möödumise tõttu (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Samas aga on vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu ka isikliku kasutusõiguse lepingu punktile 5.1., mille kohaselt ei võinud kasutaja isikliku kasutusõiguse eset ilma omaniku nõusolekuta allkasutusse anda (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Seega on ekslik kaebaja väide, et kohtueelses menetluses ei ole vastustaja viidanud kaebaja poolsele lepingu rikkumisele. 29. Seoses

§ 41

punktiga 11 on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele, et

§ 41

punkt 11 eeldab, et kasutusse antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks: sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal; Punane tn 70a kinnistu ei vasta punkti 11 sätte eesmärgile ega saa meelevaldselt kasutada seda otsustuskorras kasutusse andmise alusena. Olukorras, kus vaidlusalune linnavara on transpordimaa kinnistu, on usutav, et vastustaja nendest seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel lähtus. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et

§ 41

p 11 alusel kaebaja taotlust rahuldada ei saanud, sest kõnesoleval juhul ei olnud taotluse objektiks maa, millel sooviti hoiustada ehitusmaterjale või -tarvikuid vm ehituseks vajalikku ajutisi rajatisi. 30. 19.10.2020 kohtuistungil on vastustaja selgitanud seoses

§ 41

punktiga 7, et kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal õigust enam linnavara kasutada, mistõttu puudus võimalus peale isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemist lepingut pikendada (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:41:52). Lisaks on vastustaja märkinud, et

§ 47

lg 1 kohaselt on kasutuslepingut lubatud pikendada üksnes

§ 41

punktis 8 nimetatud tingimustel (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:31:00). Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja nendest seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel lähtus, kuivõrd on toonud keeldumise õigusliku alusena mh § 41 punkti 8. Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on viidanud üksnes

§ 47

lg-le 2, kuid jätnud tähelepanuta, et sama paragrahvi lõikes 1 tehakse viide kasutuslepingu pikendamise alusena vaid korra § 41 p-le 8. Seega ei ole keeldumine vastuolus

§ 47lg-ga 2.

  1. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukohad on vastuolulised. Vastustaja on oma 16.09.2021 menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud, et isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamist saab kaaluda olukorras, kus leping on veel kehtiv (nt ei ole möödunud selle kehtivuse tähtaeg). Käesoleval juhul aga oli 11.06.2020 avaldus esitatud peale isikliku kasutusõiguse lõppemist. Oma 16.09.2021 menetlusdokumendi punktis 8 on vastustaja selgitanud linnavara kasutusse andmist otsustuskorras, st, milline organ on pädev sellist otsust langetama ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kaalutakse otsustuskorras linnavara kasutusse andmist. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seisukohad vastuolulised, kuivõrd vastustaja on selgitanud, millal on võimalik isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamine (vt linnavara kasutusse andmise kord § 47 lg 1), võrreldes olukorraga, mil otsustatakse isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras (vt linnavara kasutusse andmise kord § 41), st kui kasutusleping on lõppenud. Ka käesoleval juhul oli avaldus isikliku kasutusõiguse pikendamiseks kaebaja kasuks esitatud peale kasutuslepingu lõpetamist.
  2. Tallinna Ringkonnakohus on oma 25.10.2021 määruses nr 3-20-1249 punktis 22 selgitanud järgmist: „Nagu vastustaja on selgitanud, saab kinnisasja otsustuskorras kasutusse anda vaid erandjuhtudel (

§ 4lg 1).

Punane tn 70a puhul ei ole tegemist äriruumiga ega ka maaga, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole seega täidetud tingimused selleks, et kinnistu saaks kaebajale kasutusse anda

§ 41p 8 või p 11 alusel. Samuti ei 9

(11)3-20-1249 ole täidetud tingimus, et vaidlusaluse kinnistu kasutuslepingut korra § 47 lg 1 ja § 41 p 8 alusel pikendada. /…/ Seega on ka korra § 41 p 7 alusel linnavara kasutusse andmise otsustamisel linnal suur kaalumisruum. Kaebaja on sealjuures soovinud kinnistu kasutamist jätkata varasematel tingimustel ([digitaalse kohtutoimiku lehekülg; edaspidi dtl] 16, 271). Vastustaja on esitanud halduskohtule koos vastusega kaebusele eksperthinnangu (dtl 229-245), millest võib järeldada, et kaebaja on kinnistut kasutanud hinnaga, mis on praegusest turuhinnast märkimisväärselt madalam (vt dtl 227). Ka otsustuskorras kasutusse andmine eeldab, et seda tehakse turuhinna alusel (

§ 6, § 42 lg 1).

Turuhinnast väiksema tasu eest kasutusse andmist õigustab üksnes avalik huvi, mille olemasolu praeguses asjas ei nähtu. Seega ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu kasutamise jätkamist senistel tingim[u]stel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust (dtl 19-23) ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg 2). Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu jaoks äratuntav, et vastustaja oleks õigusvastaselt keeldunud kaebaja taotlust rahuldamast ning asja uuel otsustamisel tuleks teha teistsugune otsus. Kuigi ei ole välistatud, et kaebaja saab õiguse sama kinnistu kasutamiseks enampakkumise tulemusena, on vastustaja selgitanud, et linnavalitsus ei ole veel teinud otsust selle kohta, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või antakse see kasutusse enampakkumise korras. Sealjuures märkis vastustaja, et selle otsuse saab linn teha alles pärast seda, kui kinnistu on ebaseaduslikust valdusest vabastatud, isikliku kasutusõiguse märge kustutatud ja kinnistul asuvad hooned lammutatud.“ Kohus nõustub eeltoodud põhjendustega ning asja sisulise läbivaatamise käigus ei ole ilmnenud peale Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2021 määrust uusi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlustatud 22.06.2020 keeldumine on materiaalselt õiguspärane ning seetõttu see tühistamisele ei kuulu (HMS § 58).

  1. Kaalutlusotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus eraldiseisvalt kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 lause 2). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, kas isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamisel peaks kaebaja avaliku enampakkumise võidu korral tegema kulutusi hoonete taastamiseks. Seejuures puudub kaebajal subjektiivne õigus vaidlustada keeldumist argumendil, et vastustaja kannaks kahju. Õigusaktid ei anna kaebajale õigust vaidlustada 22.06.2020 keeldumist avalikes huvides. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, et vastustaja ei saaks tasu kuni uue rentniku leidmiseni. Ühtlasi tuleb märkida, et lahkumis- ja lammutamisnõude (Punane tn 70a olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine) osas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-201249, p 13).
  2. Olukorras, kus kaebajal puudus 11.06.2020 õiguslik alus vastustajale kuuluvat vara kasutada ja käsutada ei saa rääkida PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse või §-s 32 sätestatud omandiõiguse rikkumisest.
  3. Kaebaja on leidnud, et vaidlusalune keeldumine on õigusvastane, kuivõrd rikutud on sisepädevust.
  4. Vastavalt

§ 3

lg-le 3 otsustab linnavara kasutusse andmise ilma kasutaja leidmiseks pakkumist läbi viimata (otsustuskorras): 1) linnavolikogu linnavara kasutusse andmisel kauemaks kui kümneks aastaks; 2) linnavalitsus linnavara kasutusse andmisel kuni kümneks aastaks või tähtajatult ning 3) linnavalitsus linnaosa valitsuse ettepanekul linnavara kasutusse andmisel

§ 41punktis 10 sätestatud juhul.

Eeltoodust nähtub, et linnavara kasutusse andmise otsustamiseks otsustuskorras on pädevad organid nii linnavolikogu kui ka linnavalitsus. Vastavalt Tallinna 10

(11)3-20-1249 Linnavolikogu 04.11.2010 määruse nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ § 1 lg-le 1 ja § 6 lg-le 1 vaatab isikliku kasutusõiguse seadmise taotluse läbi linnavaraamet. Seega oli Tallinna Linnavaraameti pädevuses lahendada taotlus, milles taotleti isikliku kasutusõiguse pikendamist.
  1. Eeltoodust lähtuvalt jääb 22.06.2020 keeldumise tühistamisnõue rahuldamata. Arvestades, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Kuivõrd keeldumise õigusvastasuse tuvastamisnõue on hõlmatud tühistamisnõudega, siis ka alternatiivne nõue tuvastada 22.06.2020 kirja õigusvastasus, jääb rahuldamata. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.