Obsah (14)

§ 163§ 162§ 22§ 168§ 65§ 23§ 651§ 66§ 30§ 165§ 170§ 171§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19874 KR Haldus

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 20.04.2023 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Käesolevas pankrotimenetluses oli võimalik teha väljamakse I rahuldamisjärgu võlausaldajale S AS-ile. Aruandest nähtuvalt on kohtu poolt kinnitamata arvestuslik halduri tasu summas 5610 eurot (sh käibemaks). Võlgniku arvelduskontode algjääk oli 21,20 eurot. Võlausaldaja on maksnud kokku deposiiti summas 3500 eurot. Aruande kohaselt pankrotimenetluse jooksul müüs pankrotihaldur kokku 3 kinnistu mõttelised osad ning kokku laekus pankrotivara müügi tulemusena pankrotivarasse 24 700 eurot. Võlgnikule kuulusid mõttelised osad kahest üksteise kõrval olevast kinnistust (xxx maakond katastritunnusega xxx ja xxx maakond katastritunnusega xxx). Haldur müüs enampakkumisel kinnistu mõttelised osad hinnaga 350 eurot tükk ning pankrotivarasse laekus kokku 700 eurot. Võlgniku varaks oli lisaks 1/3 korterist aadressil xxx eluruum xxx linnaosa, Tallinn. 2 Korteril oli kaks hüpoteeki S AS-i kasuks kogusummas 20 877,32 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek andis haldurile loa müüa korteri mõtteline osa kaasomanikule, kuna mõttelise osa müük enampakkumisel ei olnud perspektiivikas. Korteri osa eest laekus pankrotivarasse 24 000 eurot. Kõik tulud, sh kinnistute müügist, on kokku summas 28 112,79 eurot. Lõpparuandest nähtuvalt on 18 600,86 eurot I järjekoha võlausaldajale AS-ile S välja makstud. AS S loeb sellega oma nõude rahuldatuks. Rohkem tulusid võlgniku arveldusarvetele laekunud ei ole. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara, mida müüa. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei esine antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud erinevate laenude jms kohustuste võtmisest. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud muudel põhjustel

§ 22lg 5 mõttes.

Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 65

lg 11 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 5610,68 eurot (sh käibemaks). Pankrotivarasse laekus halduri töö tulemusel 24 700 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 12 801 – 32 000 eurolt 3093 eurot, millele lisandub tasu pankrotivara suuruse alumist piiri (11 899 eurot) ületavalt osalt 13,3%. Tasu alammääras on seega 4675,57 eurot (so 3 093 + (13,3% x 11 899) = 4 675,57), millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus nõustub seega halduri tasu suurusega ning määrab pankrotihalduri tasuks pankrotivara arvelt 5610,68 eurot (sh käibemaks) OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Aruande kohaselt on pankrotihalduri poolt tehtud vajalike kulutuste 3 suuruseks 3,46 eurot, mis on internetipanga ülekandekulud. Kohus leiab, et viidatud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 3,46 eurot. Pankrotihaldur palub tagastada võlausaldajale THEMIS ÕIGUSBÜROO OÜ poolt 14.03.2022 tasutud deposiidi jäägi summas 1640,02 eurot THEMIS ÕIGUSBÜROO OÜ arveldusarvele.

§ 30

lg 4 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Kohus leiab, et võlausaldaja poolt tasutud deposiidi jääk kuulub tagastamisele, kuivõrd pankrotihalduri tasu on võimalik maksta välja pankrotivara arvelt. Kohus peab seega pankrotihalduri taotlust põhjendatuks ning tagastab võlausaldajale 14.03.2022 tasutud deposiidi jäägi summas 1640,02 eurot käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud arveldusarvele. Tulenevalt eeltoodust kuulub J Li (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Terje Eipre J L (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on 06.04.2022 esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja tõi välja, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise eelduseks on piisava püsitulu ja võimekuse omamine rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja märkis lisaks, et vaidlust ei ole selle üle, et võlgniku sissetulekutest puudub menetluses mistahes info ning võlgnik ei ole esitanud selles osas mingisuguseid selgitusi. Sellest tulenevalt ei oleks võlausaldaja hinnangul võimalik täita võlgade vabastamise menetluse olulisimat eesmärki. Võlausaldaja palub jätta võlgniku avalduse rahuldamata või alternatiivselt tuleks võlgnikul esitada kohtule dokumentaalsed tõendid oma tegelikest tuludest. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täitmata on

§ 171

lõikes 2 sätestatud eeldused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitab, et juhul kui ilmneb, et võlgnik ei täida oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, sealhulgas peidab vara, lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jätab võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus kontrollib võlgniku kohustuste täitmist terve kohustustest vabastamise menetluse vältel. 4

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole teinud ettepanekut võlgniku usaldusisiku kandidaadi osas. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

4. tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6