Obsah (5)

§ 175§ 180§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-13-11316 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11316 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista H.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada H.B tasuda kaitsjatasu ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 48 eurot. Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „H.B , 1-13-11316, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 3 H.B kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega nr 1-13-11316 mõistetud karistust, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates kinnipidamisest, s.o 15.07.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral (neist 2 karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Vägivaldsuse raskusaste on tõusnud. Varasemad kuriteod olid varavastased ja toime pandud grupis. Ühel juhul kasutas isik ka vägivalda (kerged kehavigastused). Viimane kuritegu on tapmiskatse, mille isik pani toime üksinda. Kui varasemalt oli soodusteguriks majandusliku kasu saamine, siis nüüd suutmatus viha ohjata. Kuriteod on ettekavatsetud. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud Tallinna Vanglas majandustöödel abitöölise ametikohal ja Viru Vanglas majandustöödel koristaja ametikohal, kus töötab ka käesoleval ajal. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine, toimunud on vestlused psühholoogiga ja kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust üksinda 2-toalises korteris aadressil xxxx Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et H.B on taotlenud vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Tegemist on
2. korrusel asuva 2toalise korteriga (38,5 m2). Elukoha kontrolli käigus selgus, et elamistingimused on head, korter vastab elektroonilise valve nõuetele ning korteris elab hetkel H.B vennatütar M. V. Kinnistusregistri andmetel on korteri omanik V. V, kes kinnitas seda ka telefonikõnes. V. V ning M. V andsid nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks aadressile xxxx. Kinnipeetav lõpetas enda sõnul
3. klassi xxxx Sanatoorses Internaatkoolis. Kinnipeetaval on omandatud taksojuhi kutse ja töö käigus ka kingsepp-võtmemeistri oskused ning algteadmised ehitusest ja metallitöötlemisest. Enda sõnade kohaselt sooviks ta ka keskhariduse kätte saada. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult xxxx OÜ-s taksojuhina, mille omanik ta enda sõnul ka on. Kinnipeetav lisab, et oli umbes 20 firma omanik, millest enamus tegelevad pankrotimenetlusega, aga tema soovib keskenduda taksondusele. Kinnipeetaval on oskuseid, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. Töötuse perioode pole ette tulnud. Väidetavalt teenis isik enne vangistust iga kuu 2000-2500 eurot. K-raha andmeil on kinnipeetaval 05.04.2018 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 7548,59 eurot ning vabanemisfondis on 894,65 eurot. Kinnipeetav hindab majanduslikku heaolu. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral on H.B võimalus tööle minna xxxx OÜ-sse. E-maili teel on suheldud xxxx OÜ juhatuse liikme S. K ning selgus, et H.B on võimalus antud firmas autosid remontida ning teha autodele ülevaatust. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema E. V, 2 õde ja 2 venda, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar K. T, kes on sündinud 14.10.
4. Isik väidab, et suhtleb lapsega ning muretseb tema käekäigu pärast. Kinnipeetav kannab karistust lapse ema (O. P) uue elukaaslase tapmiskatse eest. Enda sõnul oli kinnipeetaval enne vangistust ka uus tüdruksõber, kellega koos ei elatud, praeguseks jätkavad suhtlemist. Isik ei tunne muret kannatanule tekitatud läbielamiste pärast. Kinnipeetav on ebatavaliselt kõrge enesehinnanguga ning peab enda seisukohti teiste omadest tähtsamateks. Varasemalt oli ta sooritanud kuriteo grupis, mis viitab 4 sellele, et suhtlusringi kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga inimesed. Riskivale ja hoolimatule elustiile viitab kinnipeetava korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Kinnipeetava sõnul praeguses suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid pole. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi mõõdukalt ning vaid tähtpäevade puhul. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Kinnipeetaval on olemas kindlad tulevikuplaanid, milleks on kindel töökoht, positiivsed suhted lähedastega ja tütre kasvatamine. Varasema riskihindamise kohaselt oli isik ametiisikutega suheldes üleolev, tegi koostööd vaid enda huve silmas pidades.
5. aastal on isiku suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena muuhulgas lukustatud kambrisse paigutamine süstemaatiliste distsipliininõuete rikkumiste eest. 13.02.2018 seisuga on distsipliinirikkumiste osakaal vähenenud jõudsalt, ametiisikutega probleeme ei esine. Kinnipeetav on arvamusel, et asju peab lahendama suuliselt ning kui asi viib vägivallani, siis on midagi juba valesti tehtud ja nii ei tohiks. Vangistuse ajal soovis isik õppida ettevõtlust, et siis vabaduses äriga tegeleda ning kaotada taksonduse äris illegaalne tegevus. Kinnipeetav mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ka kohustusi. Isik on nõus alluma kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 13% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 21%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist tema elektroonilise valve kohaldamise sooviga. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et H.B on lähedastest inimestest ema E. V, 2 õde ja 2 venda –V. V ja A. V. Kodukülastuse käigus on suheldud V. V, kes rääkis, et nad helistavad H.B-ga pidevalt ning suhted on head. Riskihindamise kohaselt isikul alkoholi ja narkootikumidega probleeme ei ole. Juhul, kui kohus otsustab H.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse tähtaeg 15.11.
6. Katseajaks määrata H.B-le KarS § 75 lg 2 p-des 7,8,9 sätestatud kohustused ning elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud. H.B kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta xxxx, kus hetkel elab tema vennatütar. Laps elab koos emaga samuti Tallinnas. Lapse ema on O. P. Ta suhtleb nii lapse kui lapse emaga tihti. Ta ei ole varem töötanud OÜ-s xxxx, kuid juhatuse liikme S. K on nad vanad kolleegid. Taksoteenust osutas ta xxxx OÜ-s. Kinnipeetav leiab, et on oma vigadest õppinud. Ta tahab töötada ja oma lapsega suhelda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, H.B ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli hämmingus äärmiselt lohaka töö osas, mida on teinud vangla ja kriminaalhooldaja. Prokurör on teemast lihtsalt üle sõitnud. Tundub, et üldse ei ole inimese probleemidesse süvenetud. Jääb selgusetuks, miks vangla ei toeta H.B vabastamist. Tema karistus lõpeb

1. aasta novembris. Kui ta vabaneb tähtaegselt, siis puudub igasugune kontroll tema üle. Nüüd on vabastamisel igati mõistlik kontrollida tema käitumist lähimate kuude jooksul. Kuskil ei ole väidet selle kohta, et puudub võimalus või alus H.B enne tähtaega vabastamiseks. Hinnatud on riske ning välja on pakutud tegevused ja kohustused riskide maandamiseks. Ainult keegi Õ mingil alusel väidab, et vangla ei toeta vabastamist. Kriminaalasja süüdistusakti punktis 8 on kirjas, et isik on kriminaalkorras karistamata ja sellest tuleb lähtuda. Ei saa ette lugeda 5 ammu arhiveeritud asju ja kujundada sellelt pinnalt mingeid arvamusi. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides ja kohtumistel ning on toimunud vestlus psühholoogiga. Tervikuna on iseloomustus oma sisult positiivne, mida toetavad ka asjaolud, et distsiplinaarkaristuste osakaal on vähenenud ja ametnikega probleeme ei ole. Esmalt on kirjeldatud, kuidas inimene on muutunud ja aru saanud oma tegudest ning seejärel keegi ütleb, et inimene on üliohtlik. Kaitsja on arvamusel, et kinnipeetavale tehakse põhjendamatult liiga ning leiab, et kõik tingimused tema vabastamiseks on olemas. Kaitsja palub kriitiliselt suhtuda neisse dokumentidesse, mida vangla on väljastanud ja prokuröri arvamusse, kus pole ühtegi sisulist põhjendust. Kaitsja taotleb H.B vabastamist enne tähtaega elektroonilise valve alla, sest ta ise oli sellega nõus ja niimoodi on tal kõige sujuvam liituda ühiskonnaga. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.B võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. H.B on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Vangistuses on kinnipeetav osalenud majandustöödel abitöölise ja koristajana ning käesoleval ajal töötab ta samuti vangla majandustöödel koristajana. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine, samuti osalenud vestlustes psühholoogiga ja kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see on määratud enam kui 7 kuud tagasi. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ootavad. Tal on olemas kindel alaline elukoht vennale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab vennatütar. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning nii kinnipeetava vend kui ka vennatütar on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad tema ema, õed ja vennad, kellega omavahelised suhted on head ja toetavad. Samuti on kinnipeetaval alaealine tütar ja tema ema, kellega väidetavalt ei ole suhted katkenud. OÜ xxxx juhatuse liige on kinnitanud, et garanteerib kinnipeetavale vabanemisel töökoha. Seega on isikule tagatud iseseisev majanduslik toimetulek. Lisaks on kinnipeetaval vabanemisfondis ligikaudu 900 eurot, mis võimaldab tal vabanemisel esialgu hakkama saada. Samuti on tal mitmed kutseoskused, mis võivad tööturul konkureerides kasuks tulla. Eeltoodust nähtub, et isikul on vabanemisel olemas nii elukoht, töökoht kui ka toetav lähivõrgustik. Iseloomustusest nähtub, et isiku käitumine ametnikega suheldes on vangistuse jooksul paranenud ja probleeme ei ole enam esinenud. Kinnipeetav on avaldanud, et soovib alluda kriminaalhooldusele. Kuigi vangla ega prokuratuur ei toeta H.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, tuleks kohtu hinnangul talle anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 15.11.
2. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus H.B viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava H.B elu, 6 kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel H.B-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 7,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 192 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 192 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus H.B tasuda menetluskulu ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 48 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik