Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 201§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6192 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseor

§ 76lg 4,5 alusel määrata B.P-le katseaeg kuni 07.01.2020.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata B.P elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse B.P keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alusel allutada B.P käitumiskontrollile kestusega kuni 07.01.2020, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 21 , 4, 5, 7 alusel määrata B.P-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed).

1. Määrata B.P katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus B.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu B.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 09.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6192 on B.P süüdi tunnistatud

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati B.P-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 6 kuud.

§ 65

lg 1 alusel loeti antud otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.03.2017 otsusega mõistetud raskema liitkaristusega ning B.P lõplikuks liitkaristuseks jäi vangistus 2 aastat 5 kuud 14 päeva, mida isik asus kandma 24.07.

1. 16.05.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud B.P isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemisega rahvatervise ohtu seadmises, samuti joobeseisundis mootorsõidukiga liiklemises liiklusohtlike olukordade tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ning suhtlemist kriminaalset tausta omavate isikutega. Oht võib ilmneda ka olukorras, kus kinnipeetaval on kehv majanduslik olukord. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Aleksandr Kušnarjov selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses
2. kord ja praegu katseajal ei käinud hooldusel ja narkojoobes tegi autoga avarii. Läbis programmid Eluviisitreening ja tagasilangus ning käib ka tööl. On narkosõltlane. Vanglas palju rääkis narkootikumides ja usub, et ei tee seda viga enam, aga ravi võib määrata küll. Elama asuks ema ja kasuisa juurde, kellega suhted on head. Töökoht on olemas. Vanglast ei tahtnud helistada, kuid varasemalt ülemus ütles, et kui soovib võib kinnipeetav tagasi tulla. Lähedastest on veel lapse ema ja loodab, et suhted ei ole lõppenud. Pojaga suhtleb, kuid ta on alles 4-aastane ega tea, kus isa viibib. Lapse ema ei tarvita narkootikume ning on nõus kinnipeetavat toetama. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et tahab koju ja loodab, et kohus lubab. Prokurör Jane Pajus on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. B.P kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. B.P on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 10 kuu, so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Korteri omanik on kinnistusregistri järgi E. Y. , kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku B.P sinna elama asumiseks elektroonilise valve alla. Kirjaliku nõusoleku on andnud ka kinnipeetava kasuisa O. S. , kes samuti antud aadressil elab. Korteri on 3-toaline, heas korras ja sobilik kolmele inimesele elamiseks. Korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. B.P on läbinud programmi Tagasilanguse ennetamine ja Eluviisitreening. Iseloomustus viimases osaluse kohta on positiivne. Samuti on isik osalenud majandusabitöödel. Ametiisikutesse suhtub positiivselt. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik. Isik asub elama ema ja kasuisa juurde, kellega suhted on hea. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema E- ja kasuisa O. sõnul on nad kinnipeetavaga tihti vangistuse ajal suhelnud. Lähedaste sõnul on nende suhted kinnipeetavaga olnud alati head. Ema E. sõnul helistab kinnipeetav pea iga päev neile. Lähedased on nõus kinnipeetavat peale vabanemist materiaalselt toetama. Samuti on kinnipeetaval 4-aastane poeg, kellega ta suhtleb. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, arvab isik, et tal on võimalik naasta oma endise tööandja juurde. Isik on olnud varasemalt tööga hõivatud ning ka vangistuse jooksul osalenud majandusabitöödel, mis kinnitab, et isik ei ole tööpõlgur. Juhul kui mingil põhjusel ei peaks isikul õnnestuma tööd leida oma endise tööandja juures, on kohtu hinnangul usutav, et Töötukassa abiga isik endale tööd siiski leiab. Töökoha olemasolu vabanemisel tagaks isiku edukama majandusliku toimetuleku vangistuse järel ning pakuks ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda narkootikumide tarvitamisest. Isik on kinnitanud, et vabaduses ei asu uuesti narkootikume tarvitama ning on andnud ka nõusoleku vabanemise korral alluda sõltuvusravile. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning selle raskust. Samuti on antud juhul näha, et isikul on soov konkreetset riski maandada ja loobuda narkootikumide tarbimisest. Seetõttu on põhjendatud määrata isikule

§ 75

lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda B.P-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik