Obsah (7)

§ 73§ 3§ 6§ 10§ 32§ 42§ 71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2020 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-1780 (18940000013) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretä

§ 73

alusel Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks 3164 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend neli) eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX, viitenumber

1. Menetluskulud Välja mõista Valeri E.E’ilt riigituludesse menetluskulud: - sundraha 876 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 189,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu summas 1065,60 eurot maksmine ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud Valeri E.E’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700018412 ning selgitus „Valeri E.E 1-201780 kriminaalmenetluse kulud“. 2 / 10 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Välja mõista E.E’ilt riigituludesse menetluskulud: - sundraha 876 eurot; - kaitsja kohtueelses menetluses õigusabi eest summas 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu summas 973,20 eurot maksmine ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud E.E’il tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700018425 ning selgitus „E.E 1-201780 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 23 plommidega suletud kilepakendisse pakitud nakkevõrgud (hoiul KKI Mustvee kontoris) KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid: kalapüügivahendite tähistused (hoiul KKI Mustvee kontoris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel E.E-le ja V. E.E-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult pärast selle väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaadavusest ehk 27.05.2020 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud Valeri E.E’it süüdistatakse kalapüüginõuete rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. V. E.E’ile etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Kasutades kalapüügiloa nr XXX alusel neile, kui kutselistele kaluritele antud kalapüügiõigust, teostasid V. E.E ja E.E (V. E.E’i vennapoeg) 08.10.
2. a Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Kauksi-Alajõe traaversil, kaldast 10 km kaugusel ebaseaduslikku kalapüüki nende poolt eelnevalt (täpselt tuvastamata ajal
3. a septembris-oktoobris) Peipsi järve ühiselt paigaldatud nakke-võrkudega. Nimetatud isikute poolt teostatud kalapüügi 3 / 10 ebaseaduslikkus ja kalapüüginõuete rikkumine seisnes selles, et eelviidatud loaga nr XXX lubatud 30 nakkevõrgu asemel kasutasid V. E.E ja E.E kokku 69-t nakkevõrku (s.o 39 nakkevõrgu paigaldamiseks püügile neil kalapüügiluba puudus). Püügile asetatud 69-st nakkevõrgust vastas lubatud nõuetele (Kalapüügieeskirja [edaspidi: KPE] § 6 lg 2 p 1 järgi on võrgu lubatud ülemise selise pikkus kuni 70 m) ainult 9 nakkevõrku (ülejäänud võrkude puhul ületas selise pikkus lubatut). 08.10.2018 a peatasid Keskkonnainspektsiooni inspektorid toimuva püügi ja võtsid järvest ära eelnimetatud ebaseaduslikult püügil olevad nakkevõrgud koos püügi-vahendites olevate kaladega. Faktiliselt oli V. E.E’i ja E.E ’i poolt (ühiselt tegutsedes) püügile paigaldatud kaks nakkevõrgu liinide rida: Esimeses reas oli järjestikku 4 nakkevõrgujada (kõik jadad koosnesid kuuest nakkevõrgust, kusjuures jadade vahekaugused üksteisest järjestikku olid vähem kui 100 m). Teises reas oli järjestikku 7 nakkevõrgujada (6 jada koosnes kuuest nakkevõrgust ja 1 jada koosnes üheksast nakkevõrgust, kusjuures jadade vahekaugused üksteisest järjestikku olid vähem kui 100 m). Kõik V. E.E’i ja E.E ’i poolt ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrgud / võrgujadad olid tähistatud vähemalt ühe tähistusega PÕ-
4. Nimetatud märgistus oli väljastatud koos kalapüügiloaga nr XXX (kalapüügiks 30 avaveevõrguga Pihkva-, Peipsi- ja Lämmijärvel ajavahemikul 15.
5. - 31.12.
6. a). Antud loa alusel oleks kalurid tohtinud kasutada maksimaalselt 30-t võrku (igaüks maksimaalselt 70 meetrit). Seega võis loa alusel lubatud võrgujada(de) kogupikkus olla maksimaalselt 2100 meetrit. 08.10.
7. a KKI inspektorite poolt järvest avastatud ja väljavõetud 11-s võrgujadas oleva 69 nakkevõrgu kogupikkus oli kokku 5102,32 meetrit. Seega ületas V. E.E’i ja E.E ’i poolt järve paigaldatud nakkevõrkude arv lubatut 39 ühiku ja võrgujadade pikkus lubatut 3002,32 meetri võrra, milleks neil vastav kalapüügiluba puudus. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on (muuhulgas) kala hõivamine selle kinnipüüdmise teel (

§ 3lg 1).

Vastavalt KPE § 6 lõikele 1 ja lg 2 p-le 1 on käesoleval juhul kasutatud nakkevõrk kalapüügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala takerdumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Hoolimata vajaliku loa puudumisest suurendasid V. E.E ja E.E oma eelkirjeldatud tegevusega omavoliliselt ja ebaseaduslikult kalade püüdvust Peipsi järves. Asetades nõuetele mittevastavad võrgud püügile, lõi V. E.E (üheskoos E.E ’iga) õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, mis lõppkokkuvõttes ka realiseerus (kalad sattusid püünisesse). Kalade sattumisel ebaseaduslikult püügile paigutatud püünistesse realiseerus keskkonnakahju tekitamise risk, mille süüdistatavad ebaseadusliku kalapüügiga lõid ja mis pidi V. E.E’ile olema üldise elukogemuse põhjal ettenähtav. V. E.E’i (ja E.E’i) eeltoodud tegevusega rikuti järgmisi kalapüüginõudeid: Kalapüügiseaduse [edaspidi:

] § 5 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel ja kutselise kalapüügi õigus sõltub kasutatavatest püügivahenditest.

§ 6

, mille kohaselt makstakse kalapüügiõiguse eest tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades

-ist tulenevaid erisusi.

§ 10

lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud püügivõimalust eirates. 4 / 10

§ 32

lg 1 ja § 41 lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kalapüügiluba ning kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga Peipsi järvel.

§ 42

lg 1, millest tulenevalt määratakse kutselise kalapüügi loa andmisel ja tingimuste kohaselt kalapüügi loal aastas lubatud püügivahendite arv.

§ 42

lg 7, mille kohaselt kutselise kalapüügi loa andmisel ja määratud tingimuste kohaselt, määratakse kaluripüügiloas ära lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht. KPE § 6 lg 2 p 1, mille kohaselt koosneb nakkevõrk kas ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 meetrit. KPE § 39 p 1, mille kohaselt Peipsi järves peab kaldavõrkude ja nende jadade kaugus üksteisest ja teistest seisevpüünistest olema vähemalt 100 m ning avaveevõrkudel ja nende jadadel üksteisest ja teistest seisevpüünistest vähemalt 500 m. 17.11.2017. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 42

lõike 6, § 51 lõike 2 ja § 591 lõike 4 alusel määruse nr 164 ’Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid’. Nimetatud korra § 13 lg 1 kohaselt antakse kutselise kalapüügi luba püügivõimaluste jaotamise otsusega taotlejale eraldatud püügivõimaluste ning

§-de 58 ja 59 alusel kasutada saadud püügivõimaluste piires. Sama § 13 lg 2 järgi määratakse kutselise kalapüügi loaga kindlaks

§ 42lõikes 7 nimetatud tingimused.

Vastavalt

§ 71

lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina: a) kalastamist ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata. Ebaseaduslikult püütud kalade loendamise ja mõõtmistulemuste põhjal tuvastati, et ebaseaduslikult paigaldatud nakkevõrkudes oli 08.10.2018. a seisuga (püüniste järvest väljavõtmise järel) kala liigiliselt järgmiselt: Kokku oli võrkudesse püütud ebaseaduslikult 248 isendit. 1) Neist surnud kalad: 1 ahven; 2 latikat; 62 koha ja 14 rääbist (kogumaksumus 3164 eurot). 2) Neist elusad kalad: 5 ahvenat; 46 latikat; 104 koha; 12 haugi ja 2 rääbist. (kogumaksumus 6804 eurot). Pärast kalade loendamist lasti KKI töötajate poolt elusad kalad tagasi järve. Samas arvestatakse olulise kahju kindlaksmääramisel püütud kalade koguarvu, mitte püünises surnud või püünisest väljavõtmise järel eluvõimetuks tunnistatud kalu. Vastavalt

§ 73

lg 1 p-dele 1 ja 6 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, aga samuti kalapüüki

-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates.

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. 5 / 10 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määrad isendi kohta järgmised: ahven 3,2 eurot; latikas 4,8 eurot, koha 10 eurot ja haug 7 eurot. Nende andmete põhjal ja juhindudes

§ 73lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19.

juuni

1. a määrusest nr 67, on eeltoodust tulenevalt arvestatud välja ka V. E.E’ile süüksarvatava keskkonnakahju suurus. Ebaseadusliku kalapüügiga looduskeskkonnale tekitatud kahju on kogusummas 9968 eurot, millest 3164 eurot moodustavad loendamise hetkeks surnud / elujõuetud kalad ja 6804 eurot loendamise hetkel elusad / elujõulised kalad. Valeri E.E’i poolt toimepandud tegu on vaadeldav KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona, s.o loodusliku loomastiku kahjustamine (kalapüüginõuete rikkumine, millega oli tekitatud oluline kahju keskkonnale). Vastavalt kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktile (21.11.
2. a) on kalavarudele tekitatud kahju suurus kokku 9968 eurot. Sellest 3164 eurot moodustavad loendamise hetkeks surnud kalad ja 6804 eurot loendamise hetkel elusad kalad. Süüdistatav Valeri E.E jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt taotleb prokurör kohtult Valeri E.E süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning nõuab süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel taotleb prokurör kohtult, et mõistetud karistust ei pöörataks tingimisi täielikult täitmisele. Prokurör taotleb, et karistust ei pöörataks täitmisele, kui V. E.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt

§ 73lg 2 sätestatule tuleb kalavarule tekitatud kahju hüvitada.

Seoses asjaoluga, et püütud kaladest lasti KKI töötajate poolt pärast võrgust vabastamist järve tagasi 5 ahvenat, 46 latikat, 104 koha, 12 haugi ja 2 rääbist, on Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitanud Valeri E.E’i ja E.E’i suhtes kahjunõude kogusummas 3164 eurot (s.o surnud kalade osas tekitatud keskkonnakahju). Prokuratuur taotleb kohtult, et V. E.E’i süüditunnistamisel mõistetaks talt kahjunõude katteks välja 3164 eurot (solidaarselt E.E ’iga). Väljamõistetud summa määrata üle kandmiseks vastavalt KKI kahjunõudes märgitule: Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX (viitenumber: xxx). Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud summas 1065,60 eurot, mis tuleb võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. E.E süüdistatakse kalapüügi nõuete rikkumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. E.E-le etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Ajavahemikul 07.-08.10.2018. a teostasid kutselised kalurid E.E ja V. E.E (E.E onu) Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Kauksi-Alajõe traaversil, kaldast 10 km kaugusel ebaseaduslikku kala-püüki nende poolt eelnevalt (täpselt tuvastamata ajal 2018. a oktoobris) Peipsi järve ühiselt paigaldatud nakkevõrkudega. Seejuures oli E.E esitanud 07.10.2018. a kalateate, mille kohaselt antud kuu-päeval tegeleti võrgupüügiga Peipsi järvel kalapüügiloa 6 / 10 XXX alusel (laeval BMA-201). Kutselise kalapüügi registri andmete kohaselt olid eelviidatud püügiloale kalapüügiõigusega kaluritena märgitud E.E ja V. E.E. Registriandmetest nähtuvalt oli antud loas märgitud püügipiirkonnaks Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järv ja püügivahendiks avaveevõrk (märgistusega PÕ -84). Lubatud püügi-vahendite arvuks oli 30 võrku ja lubatavaks püügiajaks 15.09. - 31.12.2018. a. 07.-08.10.2018. a teostatud kalapüügi ebaseaduslikkus ja kalapüüginõuete rikkumine seisnes järgmises: Eelviidatud loaga XXX lubatud 30 nakkevõrgu asemel kasutasid E.E ja V. E.E 69-t võrku (39 nakkevõrgu püügile paigaldamiseks neil kalapüügiluba puudus). Püügile asetatud 69-st nakke-võrgust vastas nõuetele (Kalapüügieeskirja [edaspidi: KPE] § 6 lg 2 p 1 järgi on lubatud püüniseks nakkevõrk, mille ülemise selise pikkus on kuni 70

1. m)ainult 9 võrku (ülejäänud nakkevõrkude puhul ületas selise pikkus lubatut). Nõuetele vastavad 9 nakkevõrku olid paigutatud võrgujadadesse läbisegi nõuetele mittevastavate võrkudega. Faktiliselt oli E.E ja V. E.E poolt (ühiselt tegutsedes) püügile paigaldatud kaks nakkevõrgu liinide rida. Esimeses reas oli järjestikku 4 nakkevõrgujada (kõik jadad koosnesid kuuest nakkevõrgust, kusjuures jadade vahekaugused üksteisest järjestikku olid vähem kui 100 m). Teises reas oli järjestikku 7 nakkevõrgujada (6 jada koosnes kuuest nakkevõrgust ja 1 jada koosnes üheksast nakkevõrgust, kusjuures jadade vahekaugused üksteisest järjestikku olid vähem kui 100 m). 08.10.2018 a peatasid KKI inspektorid toimuva püügi ja võtsid järvest ära ebaseaduslikult püügil olevad nakkevõrgud koos püügivahendites olevate kaladega. Kõik E.E ja V. E.E poolt ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrgud / -võrgujadad olid tähistatud vähemalt ühe tähistusega PÕ -84. Nimetatud märgistus oli väljastatud kasutamiseks koos kala-püügiloaga XXX. Selle loa alusel oleks kalurid tohtinud kasutada maksimaalselt 30-t võrku (igaüks maksimaalselt 70 meetrit). Seega võis loa alusel lubatud võrgujada(
2. de)kogupikkus olla maksi-maalselt 2100 meetrit. 08.10.2018. a järvest avastatud ja KKI poolt väljavõetud 11-s võrgujadas oleva 69 nakkevõrgu kogupikkus oli kokku 5102,32 meetrit. Seega ületas E.E ja V. E.E poolt järve paigaldatud nakkevõrkude arv lubatut 39 ühiku ja võrgujadade pikkus lubatut 3002,32 meetri võrra, milleks neil vastav kalapüügiluba puudus. E.E (ja V. E.E) eeltoodud tegevusega rikuti järgmisi kalapüüginõudeid: Kalapüügiseaduse [edaspidi:

] § 5 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel ja kutselise kalapüügi õigus sõltub kasutatavatest püügivahenditest.

§ 6

, mille kohaselt makstakse kalapüügiõiguse eest tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades

-ist tulenevaid erisusi.

§ 10

lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud püügivõimalust eirates.

§ 32

lg 1 ja § 41 lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kala-püügiluba ning kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga Peipsi järvel.

§ 42

lg 1, millest tulenevalt määratakse kutselise kalapüügi loa andmisel ja tingimuste kohaselt kalapüügi loal aastas lubatud püügivahendite arv.

§ 42

lg 7, mille kohaselt kutselise kalapüügi loa andmisel ja määratud tingimuste 7 / 10 kohaselt, määratakse kaluripüügiloas ära lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht. KPE § 6 lg 2 p 1, mille kohaselt koosneb nakkevõrk kas ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 meetrit. KPE § 39 p 1, mille kohaselt Peipsi järves peab kaldavõrkude ja nende jadade kaugus üksteisest ja teistest seisevpüünistest olema vähemalt 100 m ning avaveevõrkudel ja nende jadadel üksteisest ja teistest seisevpüünistest vähemalt 500 m. Vastavalt

§ 71

lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina: a) kalastamist ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on (muuhulgas) kala hõivamine selle kinnipüüdmise või surmamise teel (

§ 3lg 1).

Vastavalt KPE § 6 lõikele 1 ja lg 2 p-le 1 on käesoleval juhul püünisena kasutatud nakkevõrk kalapüügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala takerdumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Ebaseaduslikult püütud kalade loendamise ja mõõtmistulemuste põhjal tuvastati, et ebaseaduslikult paigaldatud nakkevõrkudes oli 08.10.2018. a seisuga (püüniste järvest väljavõtmise järel) kala liigiliselt järgmiselt: Kokku oli võrkudesse püütud ebaseaduslikult 248 isendit. 1) Neist surnud kalad: 1 ahven; 2 latikat; 62 koha ja 14 rääbist (kogumaksumus 3164 eurot). 2) Neist elusad kalad: 5 ahvenat; 46 latikat; 104 koha; 12 haugi ja 2 rääbist (kogumaksumus 6804 eurot). Pärast kalade loendamist lasti KKI töötajate poolt elusad kalad tagasi järve. Vastavalt

§ 73

lg 1 p-dele 1 ja 6 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, aga samuti kalapüüki

-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügi-vahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Kalavarule olulise kahju kindlaksmääramisel arvestatakse püütud / püünisesse jäänud kalade koguarvu, mitte vaid püünises surnud või püünisest väljavõtmise järel eluvõimetuks tunnistatud kalu.

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määrad isendi kohta järgmised: ahven 3,2 eurot, latikas 4,8 eurot, koha 10 eurot ja haug 7 eurot. Nende andmete põhjal ja juhindudes

§ 73lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19.

juuni 2015. a määrusest nr 67, on eeltoodust tulenevalt arvestatud välja ka E.E-le ja V. E.E-le süüksarvatava keskkonnakahju suurus. Ebaseadusliku kalapüügiga looduskeskkonnale tekitatud kahju on kogusummas 9968 eurot, millest 3164 eurot moodustavad loendamise 8 / 10 hetkeks surnud / elujõuetud kalad ja 6804 eurot loendamise hetkel elusad kalad. Hoolimata vajaliku loa puudumisest ja nende poolt kasutatavate võrkude nõuetele mittevastavusest suurendasid E.E ja V. E.E oma eelkirjeldatud ja ühiselt toimepandud tegevusega omavoliliselt ja ebaseaduslikult kalade püüdvust Peipsi järvest. Asetades nõuetele mittevastavad ja loata võrgud püügile, lõi E.E (üheskoos V. E.E-

1. ga)õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka realiseerus (kalad sattusid ebaseaduslikult püügile paigutatud püünistesse). Keskkonnakahju tekitamise risk, mille süüdistatavad ebaseadusliku kalapüügiga lõid, pidi E.E-le kui kutselisele ja pikaajalise kogemusega kalurile olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Tema poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega) ja kaastäideviimise vormis. E.E poolt toimepandud tegu on vaadeldav KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona, s.o loodusliku loomastiku kahjustamine (kalapüüginõuete rikkumine, millega oli tekitatud oluline kahju keskkonnale). Vastavalt kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktile (21.11.2018.
2. a)on kalavarudele tekitatud kahju (keskkonnakahju) suurus kokku 9968 eurot. Sellest 3164 eurot moodustavad loendamise hetkeks surnud kalad ja 6804 eurot loendamise hetkel elusad kalad. Süüdistatav E.E jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt taotleb prokurör kohtult E.E-ni süüdi tunnistamist KarS § 361 lg 1 järgi ning nõuab süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära ulatuses (KarS § 44 lg-test 2-3 lähtuvalt kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär- 10 eurot), s.o 1500 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 15.03.2019. a otsusega asjas 1-192086 KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud karistusega - 4 kuud vangistust (kandmata karistus 3 kuud 27 päeva vangistust) tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Seejuures määrata KarS § 64 lg 2 ja § 73 lg 5 alusel, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt ning eelmise kuriteo eest mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele. Vastavalt

§ 73lg 2 sätestatule tuleb kalavarule tekitatud kahju hüvitada.

Seoses asjaoluga, et püütud kaladest lasti KKI töötajate poolt pärast võrgust vabastamist järve tagasi 5 ahvenat, 46 latikat, 104 koha, 12 haugi ja 2 rääbist, on Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitanud Valeri ja E.E suhtes kahjunõude kogusummas 3164 eurot (s.o surnud kalade osas tekitatud keskkonna-kahju). Prokuratuur taotleb kohtult, et E.E süüditunnistamisel mõistetaks talt kahjunõude katteks välja 3164 eurot (solidaarselt V. E.E-ga). Väljamõistetud summa määrata üle kandmiseks vastavalt KKI kahjunõudes märgitule: Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxx (viite nr: xxx). Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud summas 973,20 eurot, mis tuleb võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. 9 / 10 Kohtu meetmed Kohus leiab, et Valeri E.E tuleb KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta Valeri E.E kanda vastavalt kokkuleppele. Lubada menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et E.E tuleb KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta E.E kanda vastavalt kokkuleppele. Lubada menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Rahuldada Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi summas 3164 eurot täielikult ja mõista nimetatud summa Valeri E.E’ilt ja E.E’ilt välja solidaarselt. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida asitõenditena vaadeldud ja 23 plommidega suletud kilepakendisse pakitud nakkevõrgud (hoiul KKI Mustvee kontoris) ja hävitada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Asitõenditena vaadeldud kalapüügivahendite tähistused (hoiul KKI Mustvee kontoris) tagastada kohtuotsuse jõustumisel E.E-le ja V. E.E-le. Inna Kirsipuu kohtunik 10 / 10