1-13-11316/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11316 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu B.H (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Nõges, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
6. aprilli 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets&Nõges kaudu 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot) vandeadvokaadi abile Kristjan Nõgesele tema poolt määruskaebemenetluses B.H-le riigi õigusabi osutamise eest. Mõista B.H-lt välja menetluskulu riigituludesse. B.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „B.H, 1-13-11316, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega tunnistati B.H süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega 8 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ning B.H karistuseks jäi 5 aastat 4 kuud algusega 15.07.
8. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.11.
10. Viru Maakohtu
11. aprilli 2016 määrusega jäeti B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad, kui seda toetavad asjaolud. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Ehkki kinnipeetav kannab esimest vabadusekaotuslikku karistust, ei kuulu ta vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3 korral, mistõttu võib öelda, et kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Varasemad karistused on varavastaste tegude, käesolev tapmiskatse eest. Kuritegusid iseloomustab ettekavatsetus ja nende soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja suutmatus viha ohjata. Kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglaametnikega suhtlusel on ta üleolev ja kiuslik ning süstemaatiliste rikkumiste tõttu kohaldati tema suhtes lukustatud kambrisse paigutamist. Kohus järeldas sellest, et B.H ei ole vangistuses muutnud käitumist ja ei ole teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi, jätkates õigusrikkumisi ka range järelevalve tingimustes. Iseloomustuse kohaselt on B.H kõrge enesehinnanguga isik, kes on suhtlemisel üleolev ja nõudlik. Ta käitub impulsiivselt ja hetke emotsioonidest lähtuvalt. Varasemad kuriteod on pandud toime grupis, mistõttu võib öelda, et tema suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav enda sõnul nendega enam ei suhtle. 2.2 Positiivsena tõi kohus välja sotsiaalprogrammide ja psühholoogi vastuvõtul käimise ning majandustöödel osalemise. B.H on vabanemisel kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Tal on ka garanteeritud töökoht. Majanduslikku toimetulekut vabaduses võivad mõjutada tasumata nõuded üle 8000 euro.
12. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja B.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, katseajaga ja käitumiskontrolliga. 3.1 Maakohus on lähtunud valedes eeldustest, kui märkis, et B.H on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on teda karistatud 1 korral, s.o käesoleva otsuse järgi. Ülejäänud karistused on kustunud. Sel põhjusel ei tohi hinnata ka tema isiksuseomadusi vanade karistuste järgi.
13. aastal võis B.H tõesti uskuda, et vägivalla kasutamine varalise kasu saamiseks on mõistlik, ent hilisemast käitumisest nähtub, et ta on selle mõtteviisi minetanud. Olukorras, kus grupis toimepandud kuritegudest on möödunud sedavõrd pikk aeg, ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et B.H suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Liiati on ta väitnud, et ei suhtle enam nendega. 3.2 Ka distsiplinaarkaristuste olemasolu ei tohiks olla ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks. Enamik üleastumisi on seotud tubakatoodete valdamise ja viisakusreeglite eiramisega. Nendest ei saa järeldada, et B.H oleks vabadusse naastes ohtlik või käituks lubamatult tsiviilelus kehtivate standardite kohaselt. 3.3 Nõustuda ei saa sellegagi, et B.H toimetulekut võivad mõjutada tasumata nõuded. B.H sõnul on ta suutnud lühikese aja jooksul tasuda oma võlgadest märkimisväärse summa ning on tõenäoline, et ka vangistusest vabanedes ei jää ta nõuete tasumisega hätta. Tal on garanteeritud töökoht ja kindel sissetulek. 3.4 Märkimist väärib seegi, et justiitsministeeriumi poolt läbi viidud uuringu „Retsidiivsus Eestis“ kohaselt on „tõenäosus, et tapmise eest karistatud vanglast vabaneja paneb aasta jooksul toime mõne uue kuriteo, on keskeltläbi kolm korda väiksem kui muid vägivallakuritegusid toime pannud isikute puhul. Retsidiivsuste madal määr tapmiste puhul näitab, et enamasti pole need 2 2 inimesed pärast vabanemist ühiskonnale ohtlikud“. Ka B.H poolt toime pandud süüteo asjaolud viitavad sellele, et tegu pandi toime ühekordsetel asjaoludel. Kannatanu ei ela enam B.H lapse emaga koos. Nad ei puutu kokku, mistõttu on kadunud konflikti tekkimise oht. B.H on õppinud vangistuses olles viha kontrollima ja seda juhtima vägivaldsusesse laskumata. Ka distsiplinaarkaristused ei ole põhjustatud vägivaldsest käitumisest. 3.5 Loogiliselt kehtiv ei ole järeldus, mille kohaselt on üldise teo hulka kuuluva spetsiifilise teo toimepanemise tõenäosus suurem, kui seda on üldise teo enda toimepanemise tõenäosus. Kuivõrd vägivallategu on alati üldine kuritegu, kuid üldine kuritegu pole tingimata vägivaldne kuritegu, peab vägivaldse kuriteo tõenäosus olema antud juhul 14% või väiksem. Teiseks on kinnipeetava iseloomustuses kirjas, et üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus on 14% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus on samuti 24%. Sõnastus viitab sellele, et 24% puhul on tegemist kirjaveaga ning kirjas peaks olema 14%. 3.6 Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et B.H puhul esineb oluliselt rohkem vabastamise kui mittevabastamise aluseid. Viimased on aga maakohus enamjaolt kõrvale jätnud. Eelkõige tuleks arvestada, et B.H on elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samuti ei ole tal probleeme alkoholi ega mõnuainete tarvitamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord kaitsja argumente ning B.H ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
15. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja sama on teinud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt on B.H hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks ning ohustatuks peetakse eelkõige B.H tuttavad. Oht seisneb raskete, surmaga lõppevate kehavigastuste tekitamises. Vaatamata üldise ning vägivaldse kuriteo toimepanemise keskmisest madalamate protsendiliste näitajatele, on seega B.H ohutaset hinnatud kõrgeks. 5.1 Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, et distsiplinaarkaristused ei tohiks olla ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks. Nagu maakohus osundusega kassatsioonikohtu praktikale õigesti märkis, on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Olukorras, kus isik ei suuda alluda vanglas kehtestatud reeglitele, puudub igasugune alus eeldada, et ta suudaks alluda vabaduses kriminaalhoolduse nõutele. Eriti arvestades, et B.H distiplinaarüleastumised on seotud mh ametniku korralduse ja üldtunnustatud viisakusreeglite eiramisega. Ametnikesse üleolev ja kiuslik suhtumine ei anna alust teha positiivset prognoosi kriminaalhoolduse õnnestumise osas. 5.2 Maakohtu ja prokuröriga nõustuvalt välistavad ka ringkonnakohtu hinnangul B.H ennetähtaegse vabastamise tema poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud. Ehkki määruskaebuse kohaselt ei ela kannatanu enam B.H lapse emaga koos ja seetõttu on kadunud konflikti tekkimise oht, tuleb arvestada, et kuritegu, mille eest B.H karistust kannab, on raske. B.H mõisteti süüdi selles, et ta lõi kannatanut noaga kaela, vasakusse reide ja kaks korda käe küünarvarde ning rindkeresse. Kannatanul õnnestus end kaitsta ja saada operatiivset abi, mistõttu jäi kuritegu kannatanu suhtes lõpule viimata. Ringkonnakohus ei näe B.H muutumise märke ka vangistuse kandmise ajal. Iseloomustuse kohaselt käitub B.H sageli impulsiivselt, keskendudes 3 3 enda emotsioonidele. Ta püüab süüd toimepandud kuriteos pisendada ning tema empaatiavõime on minimaalne. 5.3 Ehkki kaitsja hinnangul esineb B.H puhul oluliselt rohkem vabastamise kui mittevabastamise aluseid, on vabastamata jätmise alused ka ringkonnakohtu hinnangul kaalukamad kui vabastamist toetavad argumendid. Eelkõige arvestab ka ringkonnakohus seda, et B.H on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ning tema käitumine vangistuses ei vasta ennetähtaegse vabastamise kriteeriumitele. Sellisel juhul tuleb jätta isik vabastamata ja seda vaatamata asjaolule, et ta kannab esimest vangistust ning tema varasemad karistused on kustunud.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17. Kaitsja vandeadvokaadi abi K. Nõges esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal nõupidamine B.H-ga ja määruskaebuse koostamine aega 3 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 144 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel B.H kanda. Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas 4 Mati Kartau