KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11316 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu
§ 227lg 2 alusel 8.
korral (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine),
§ 241lg 1 alusel 1.
korral (parkimine keelatud kohas),
§ 223lg 1 1. korral (mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine), LKindl
S § 661 lg 1 alusel
- korral (liikluskindlustuse lepingu ja poliisita sõiduki juhtimine). Kohus leiab, et isiku varasemalt mõistetud kriminaal karistus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on jätkanud korduvate distsiplinaarsüütegude toimepanemisega ka vangla režiimis Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohtu arvates ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kinnipeetav omab isikutunnistust, mis kehtib kuni 02.05.
- Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda xxx Harjumaa. Tegemist on 2-toalise kõikide mugavustega korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub kinnipeetava vennale. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning seal on sobiv koht seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab antud elamispinnal O.Z-i vend üksinda. Teine vend elab xxx, kuid seoses tööga elab ka perioodiliselt oma elukohas xxx. Mõlemad vennad, on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks korteris. Lähedasteks on ema, kaks õde ja kaks venda, isa on surnud. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Mõlemad vennad on nõus O.Z vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul O.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud tapmiskatse, mis on raske isikuvastane kuritegu. Viru Vangla poolt kohtule esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb raskete surmaga lõppeda võivate kehavigastuste tekitamises. Ohustatud on eelkõige kinnipeetavale tuttavad isikud, kellega tal on halvad ja pingelised suhted. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. 4
(6)Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud, näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Ei ole vähetähtis asjaolu, et uued korduvad distsiplinaarsüüteod on toime pandud juba pärast seda, kui kohus on arutanud isiku ennetähtaegset vabastamist aprillis 2016 ja otsustas isikut mitte vabastada. Isiku käitumine viimase aasta jooksul näitab, et positiivset muutust tema hoiakutes ei ole toimunud. Kohus on seisukohal, et O.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.11.2018, ärakandmiseni on 1 aasta ja 9 kuud aega. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedase toetus ja kindla elukoha ja töökoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 5
(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu O.Z-i temale Harju Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)