Obsah (9)

§ 119§ 207§ 204§ 104§ 210§ 201§ 80§ 82§ 110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-530 Haldusasi XXi kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Hal

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tartu Halduskohtule 03.03.2023 kaebuse (mis edastati kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule) Riigikohtu 17.12.2019 otsuse nr 5-19-40 tühistamiseks, Justiitsministeeriumi kohustamiseks võtta maha haldusasja nr 3-18-356 läbivaatamise piirangud ning kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 259 000 eurot. Kaebaja palub lubada tal suhelda kohtuga talle arusaadavas keeles ehk vene keeles. Kaebaja taotleb talle kohtulahendite tõlkimist vene keelde.
2. Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2023 määrusega rahuldamata menetlusabi taotluse kohtulahendite tõlkimise kuludest vabastamiseks (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale aega vastata halduskohtu küsimustele 15 päeva määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates. Kohus hoiatas, et kaebeõiguse kuritarvitamise korral võib halduskohus kaebuse tagastada. Kaebuse nõuded ei ole piisavalt selged, et hinnata kaebuse lahendamise võimalikkust halduskohtus ja kaebuse eduväljavaateid riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel. Kaebajal tuleb selgitada, kas ta jääb taotluse juurde tühistada Riigikohtu otsus, arvestades et halduskohtul puudub selleks pädevus. Haldusasja nr 3-23-530 3-18-356 menetlus on lõppenud ning kohtule ei nähtu, et Justiitsministeerium oleks seadnud kohtuasja läbivaatamisele piiranguid. Seega tuleb kaebajal täpsustada, milliseid piiranguid ta silmas peab. Kahju hüvitamise nõudega seonduvalt ei ole selge, kes on kaebajale kahju tekitanud, milles kahju seisneb ja milline on kahju iseloom. Samuti ei ole selge kahjusumma kujunemine. Menetlusabi taotlus kohtulahendite tõlkimiseks jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on 06.04.2023 määruses nr 3-23-372 (p 12) tuvastanud, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et saada hakkama ilma menetlusabita. Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja on koostanud eestikeelseid avaldusi ning et need on tihti paremini arusaadavad kui kaebaja vene keelest tõlgitud avaldused. Tallinna Vangla andmetel vastab kaebaja eesti keele oskus B1 tasemele. Viimati sooritas kaebaja eesti keele B1 taseme eksami tulemusele 71,42% 100-st. Arvukate eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-22-1217, nr 3-21-1526, nr 3-21-2037, nr 3-21-866, nr 3-21405, nr 3-20-2576, nr 3-20-2141 ja nr 3-20-1457). Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaksid olema kõik tekstid pingutusteta mõistetavad. Kaebaja avaldustes on küll käänamis- ja kirjavigu ning sõnakordusi, kuid kasutatud sõnavara võib pidada rikkalikuks. Olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud kaebajal piisava keeleoskuse, puudub alus ka praeguses asjas sellest järeldusest kõrvale kalduda. Halduskohtu praegune määrus on koostatud võimalikult selgelt ja lühidalt, et kaebaja keeleoskust arvestades ei oleks sellele vastamine ülemäära keerukas. Kohus kohandab vajadusel ka järgnevate kohtulahendite teksti vastavalt menetlusosaliste oskustele ja teadmistele. Kohus saab vajadusel küsida puuduste kõrvaldamise või menetluse käigus kaebajalt lisaküsimusi, kui midagi jääb ebaselgeks. Kaebajal tuleb kohtu esitatud küsimustele vastata oma parimate teadmiste, oskuste ja võimete kohaselt. Kui kaebaja vastus vastab kaebeõiguse kuritarvitamise tunnustele, võib kohus kaebuse tagastada.
3. XX palub 14.04.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 ja rahuldada tema menetlusabi taotlus kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning saata talle kõik kohtulahendid vene keelde tõlgituna. Sisuliselt keelas kohus kasutada kohtumenetluses kaebajale arusaadavat keelt ehk vene keelt. See on vastuolus põhiseaduse §-ga 14 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu 06.04.2000 otsusega asjas Thlimmenos vs. Kreeka (34369/97; p 44). Seejuures ei oma tähtsust, kas kaebaja vastab eesti keel mingil määral. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 201

lg 4 ja § 203 lg 2).

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 kohaselt on menetlusse tõlgi kaasamise eelduseks see, et menetlusosaline ei valda eesti keelt. Kui menetlusosaline oskab eesti keelt piisavalt määral, et saada menetluses hakkama ilma tõlgi abita, ei ole ka põhjendatud anda talle

§ 110lg 1 p 1 alusel menetlusabi kohtulahendite tõlke kulude kandmiseks (vt 2

§ 82lg 1 ls 2).

Ringkonnakohus jääb 17.04.2023 määruses asjas nr 3-22-1894 (p 13) ja 06.04.2023 määruses asjas nr 3-23-372 (p 12) väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja piisav eesti keele oskus on leidnud tõendamist ning seega puudub alus anda talle ka praeguses asjas menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks. Halduskohtu 10.04.2023 määruse sisu ei saa pidada keeruliseks. Seda, et kaebaja on saanud aru halduskohtu selle määruse sisust, kinnitab ka tema poolt määruskaebuse esitamine, milles ta on mh andnud selgitusi halduskohtu esitatud küsimustele tema kaebuse nõuete ja sisu kohta. Seega ei näe ringkonnakohus kaebajal menetlusabi vajadust praeguses asjas kohtulahenditest tõlgete saamiseks. Menetlusabi korras tõlke mittesaamine ei ole ka vastuolus kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega. Kuna kaebaja saab eesti keelest aru, ei ole tal oma menetluslike õiguste teostamine takistatud. 6. Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määruse resolutsiooni p 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3