Obsah (4)

§ 657§ 654§ 230§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (

§ 654lg 6).

4 8. Kohus võib ülalpidamisasjas koguda ise tõendeid (

§ 230lg 4).

Ringkonnakohus võtab asja juurde XXXXXX A.P.i Facebooki kasutajakonto väljatrüki, mille tutvustuse kohaselt osutab kostja vaimse tervise teenust (inimeste tervendamine, ärevus, kurbus, jõuetus, üksindus jms). Ringkonnakohus võtab tõendina asja juurde ka kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud kaks haiguslugu.

1. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse alaealistele lastele elatise väljamõistmises, märkides, et ta ei ole võimeline neile temalt välja mõistetud suuruses (150 euro kuus lapse kohta) elatist tasuma. Kostja ei avalda, millises ulatuses ta elatist tasuda suudab. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Maakohus märkis põhjendatult, et hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 järgi arvutatavast elatisest väiksemas suuruses. Isik, kes soovib PKS § 102 alusel vabaneda ülalpidamiskohustusest, peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud ise välja tooma ning tõendama. Kostja väidab, et tema igakuine sissetulek on üksnes töövõimetuspension 270 eurot kuus. Kostja tugineb mõjuva põhjusena oma osalisele töövõimele, mille tuvastamise kohta esitas kostja Eesti Töötukassa
2. märtsi 2022 tõendi. Tõendi kohaselt määrati kostjale osaline töövõime perioodil
3. veebruar 2022-
4. veebruar 2023, see periood on möödunud. Tõendist ei nähtu, milliste tööde osas oli kostja töövõime piiratud. Ka andmed kiirabiväljakutsete osas perioodil 2020-2021 ega apellatsioonkaebusele lisatud kaks kostja haiguslugu samast perioodist ei võimalda ringkonnakohtul hinnata kostja töövõime ulatust ega piirangute jätkuvust. Osaline töövõime ei välista isiku võimet tulu teenida, näiteks kostjal ei ole see takistanud täita erinevate äriühingute juhatuse liikme kohustusi.
5. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et seltskonnaajakirjanduses on tema elulaadi kajastatud tegelikkusele mittevastavalt ning et ta on oma abikaasa ülalpidamisel. Seega asus maakohus õigele järeldusele, et kostja teenib tulu sularahas, mille täpset suurust ei saa kohus tuvastada vastavate andmete puudumise tõttu. Maakohtu asjakohasele selgituspalvele jättis kostja vastamata. Kostja tegutsemine tervendajana on tõendatud tema Facebooki kasutajakonto väljatrükiga. Kostja ei ole väitnud, et tervendamisteenuste osutamisest tulu ei saa. Tõendamiskoormis tulu suuruse osas on kostjal, kes ei ole seda täitnud. Seetõttu saab ringkonnakohus lähtuda seisukohast, et kostja sissetulek tervendamisest on piisav, et oma lapsi ülal pidada, kuivõrd kostja ei ole pidanud vajalikuks leida endale muid sissetulekuallikaid. Kostjal sissetulekute olemasolu kinnitab ka kostja avaldus apellatsioonkaebuses, et ta „võib võtta hagejaid iga kuu ende juurde niipalju kui võimalik ja ta arvestab sel ajal küttekulu, lastetoidu ja kõige muu sinna kuuluvaga“. Seega on kostjal laste ülalpidamiseks siiski võimalus olemas. Maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurus ei ole vastuolus kostja majandusliku olukorraga.
6. Kostjal on alates
7. detsembrist 2022 kokku neli last, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 järgi arvestava miinimummäära, samuti on miinimumist väiksemas ulatus elatist nõudnud ka kostja kolmas laps. Seetõttu ei ole kostjal neljanda lapse sünd aluseks maakohtu otsuse muutmiseks ja hagejate kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks, tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
8. Ülalpidamisasjas jäävad menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 5