S § 4231 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada Rando Tselištševile mõistetud karistus 10 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd. Seega kohustub Rando Tselištšev tegema 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Rando Tselištšev KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2. Menetluskulud:
lg 1 p 4 ja 9 ja 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista Rando Tselištševilt järgmised kriminaalmenetluse kulud riigi tuludesse: • määratud kaitsja Mart Sikuti kohtueelses menetluses määratud tasu summas 151,20 eurot; • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha osaliselt summas 600 eurot.
lg 3 alusel sundraha ülejäänud osa, s.o 487,50 eurot, jätta riigi kanda.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 751,20 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (09.06.2023) järgnevast päevast. ASJAOLUD Süüdistus: Rando Tselištševit süüdistatakse selles, et tema, olles 07.12.2022 ja 19.02.2023 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis 12.05.2023 kella 10:40 paiku xxx juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E270, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus Rando Tselištšev liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Rando Tselištšev toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole põhjustatud. Karistuse liik ja määr: KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistus 10 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Rando Tselištšev KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud:
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Mart Sikut kohtueelses menetluses määratud tasu summas 151,20 eurot.
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot. Kuna Rando Tselištšev koondati aasta alguses xxx, ta on Eesti Töötukassas töötuna arvel ning tema ainsaks sissetulekuks töötuskindlustushüvitis, siis
lg 3 alusel palume kohtul vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 600 eurot ning ülejäänud osa 487,50 eurot jätta riigi kanda.
lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 600 eurot ja kaitsjatasu summas 151,20 eurot, so kokku 751,20 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 751,20 eurot, tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT Rando Tselištšev tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli, väärteoasjade otsuste koopiate, kahtlustatava Rando Tselištševi ülekuulamise protokolli ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik
Süüdistatav Rando Tselištšev nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega.
Süüdistatav Rando Tselištšev kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Rando Tselištšev süüdistuses kuriteos KarS § 4231 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Rando Tselištševi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.