KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-188 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ

) § 367 järgi (koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega) lepingujärgses vähendatud intressimääras. Sissenõudmiskulud (50 eurot) tekkisid seoses kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuskirjade saatmisega ja muude kuludega (sh võlanõude avaldamise kulud ja tööjõukulud seoses võlgnikuga suhtlemisega). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg-tes 1 ja lg 2 sätestatust ja laenulepingu üldtingimuste punktist 15.

1. Lisaks võlgneb kostja hagejale lepingute järgi teenustasu laenu kiirkorras enda kontole kandmise eest. Vastavalt lepingutele nr 2101812356, 2101819427, 2101827452, 2101837922, 2101849406, 2101851176 ja 2101869842 on kiirmakse teenustasu 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole, kuid teenust on kostja kasutanud. Tulenevalt eeltoodust on kiirmakse teenustasu võlgnevus kokku 105 eurot (=7 x 15). KOHTUOTSUSE SELGITUSED
2. Maakohus võttis
3. aprilli 2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis hagi koos menetlusse võtmise määrusega kostjale elektrooniliselt. Kostja kinnitas nimetatud menetlusdokumentide kättesaamist kohtule
4. aprillil 2023 kl 12.28 e-posti aadressilt xxx saadetud e-kirjas (

§ 3111lg 5).

Kostja oli kohustatud hagile vastama kirjalikult 14 päeva jooksul alates hagi ja maakohtu

1. aprilli 2023 määruse kättesaamisest. Seega saabus kostja kirjaliku vastuse tähtaeg hagile
2. mail
3. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 4

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 480 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 4 tundi (

§ 175lg 1).

Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenuleping tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenulepingud 2101812356, 2101819427, 2101827452, 2101837922, 2101849406, 2101851176 ja 2101869842, võlateatised, kirjad kostjale, nõude loovutamist tõendav dokument jne. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt 5

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot koos käibemaksuga (50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 715 eurot (665 eurot riigilõiv + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 6