Obsah (5)

§ 76§ 200§ 65§ 68§ 75

1-19-6625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 27. aprill 2023, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-6625 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Aleksander M

§ 76ja § 761; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Sergei Kornilov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Sergei Kornilovile ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-19-6625
2. Viru Maakohtu 04.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6625 tunnistati Sergei Kornilov süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 7 päeva vangistust) ning Sergei Kornilovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2019 kuni 27.11.2019, s.o 23 päeva ning Sergei Kornilovile mõisteti lõplikult ärakandmisele 4 aastat 11 kuud ja 14 päeva vangistust alates 04.12.

1. Kohtuotsus jõustus 12.12.
3. Viru Vangla esitas 22.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kornilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik juhul, kui kohus leiab, et isikut tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, teeb ettepaneku määrata talle käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o. kuni 18.11.2024 ja

§ 75lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 7 nimetatud kohustused.

1. Kinnipidamisasutuses Sergei Kornilovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on ohtlik avalikkusele. Tema ohtlikkus seisneb selles, et olles alkoholi või narkojoobes seisundis võib kasutada füüsilist vägivalda (vägivalda kasutades võib kasutada ka abivahendeid, nuga) juhuslike kui ka tuttavate isikute suhtes, millega võib kaasneda kehaline väärkohtlemine ja kergemate kehavigastuste tekitamine. Tagajärjeks võib olla asjade äravõtmine (rööv). Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi või narkootikume või mõlemad koos või kui ta on grupis. Soovib saada majanduslikku kasu või tekib konfliktolukord, mida isik ei oska sihipäraselt lahendada. Samuti on oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse mõtteviisiga inimestega, jätkab kuritegelike hoiakute järgimist, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja kui isikul on ükskõikne suhtumise ühiskonna normidesse ja reeglitesse.
2. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta S. Kornilovi ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu S. Kornilov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vabaduses planeerib osaleda rehabilitatsioonis, käia anonüümsete narkomaanide tugigrupis, suhelda tugiisikuga programmist „Sütik“, suhelda lähedastega, töötada. Tal on kutseharidus ehitaja erialal. Kornilov klaaris suhteid oma perekonnaga. Ta suudab mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja mitte tarvitada alkoholi. Vanglas on ta läbinud rehabilitatsiooni ja rehabilitatsiooni puudutavaid sotsiaalprogramme, mis aitasid tal adapteerida ning ta kavatseb tegeleda sellega ka edaspidi. Ta käis anonüümsete narkomaanide grupis ning soovib edaspidi sellist tegevust toetada. Samuti on ta ühendust võtnud programmi Sütik tugiisikuga ning tugiisik hakkab teda edasi abistama. Ta on nõus kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega. S. Kornilov lubab mitte kuritarvitada kohtu usaldust ning täita kõiki kohtu poolt temale pandud kohustusi. Ta ei taha enam elada endist elu.
4. Kaitsja K. Kutsar palub vabastada Sergei Kornilovit tingimisi ennetähtaega vangistuse kandmisest koos kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega. Kaitsja on seisukohal, et Sergei Kornilov on isik, keda võiks vabastada karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vabanemise korral tal on olemas elukoht, mis kuulub tema emale. Töökoha leidmine on igati võimalik, kuna isikul on olemas nii eriala kui ka töökogemus. Kornilovi kuriteod on seotud 2 1-19-6625 alkoholi ja narkootikumidega. Tänaseks päevaks Sergei Kornilov on oma probleemi teadvustanud. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme nii vanglas, kui ka kavatseb jätkata sõltuvusprobleemiga tegelemist vabaduses. Koos kohtu poolt pandud kohustusega suudab isik hoiduda alkoholi ja narkootikume tarvitamisest ning ei pane enam kuritegusid toime. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Sergei Kornilov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6. Kohus märgib esmalt, et Sergei Kornilov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 2.

Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Sergei Kornilov talle mõistetud karistusest (4 aastat 11 kuud ja 14 päeva vangistust) ära kandnud 3 aastat 4 kuud ja 23 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Sergei Kornilovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et S. Kornilov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 11. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib Sergei Kornilov elama minna aadressil xxx. Korteri omanik on kinnipeetava ema J A. J. A on nõus, et kinnipeetav vabanedes seal elama hakkab. Hetkel korteris keegi ei ela. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-11-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergei Kornilovi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3 1-19-6625
2. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Sergei Kornilov osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Ta osales riigikeele õppes. Sergei Kornilov on osalenud sõltuvusteemalised loengutel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, tugigrupis 12 sammu meetodil, struktureeritud vestluses eesmärgiga korrigeerida hoiakuid ja väärtushinnanguid ning struktureeritud vestluses majanduslikust toimetulekust. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“ ning läbiviija hinnangul soovib isik oma sõltuvusega tegeleda. S. Kornilov on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Läbiviija hinnangul teadvustab S. Kornilov, et vägivaldne käitumine ei ole aktsepteeritud ühiskonnas. Ta omandas uusi probleemilahendusoskusi, mis aitavad vägivallast loobuda ning oskusi, kuidas teistega arvestavalt sotsiaalselt suhelda. Ta parandas oskust mõista teiste seisukohti, enesekontrolli oskust. 13.02.2023 seisuga isikul K-raha andmetel tasumata nõudeid ei ole, vabanemisfondis on kogutud 1448,37 eurot, mis on pärast vabanemist heaks toetuseks.
3. Ennetähtaegsel vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht, kuid tal on võimalus vabanedes end arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Sergei Kornilovi majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Kehva majanduslikku toimetulekut kinnitab ametliku töö puudumine, elatumine teiste isikute sissetulekust ning majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod. Töötamise registri andmetel töötas S. Kornilov firmas xxx betoontoodete valmistajana, firmas xxx hooldustöötajana ja firmas xxx OÜ puidusorteerijana. Töösuhted on olnud lühiajalised ning selle põhjuseks on olnud sõltuvuskäitumine (narkootikumide ja alokoholi tarvitamine). S. Kornilovil on omandatud kutseharidus ehitaja erialal, kuid tema ei ole nimetatud erialal tööd teinud. Enne karistuse kandmist S. Kornilov ei töötanud. Ta elas vanaisa ja ema kulul. Ema toetab teda ka vangistuse jooksul ning ta on valmis toetama poega vabanemisel. Kohus on seisukohal, et S. Kornilovi majanduslik olukord võib osutuda uue kuriteo riskifaktoriks.
4. Süüdimõistetu lähedasteks on ema ning noorem õde. Suhted emaga on üksteist toetavad ja mõistvad. Ema toetab poega rahaliselt. Sergei Kornilovi suhtlusringkonda kuuluvad aga ka kriminaalse taustaga ja narkootikume kuritarvitatavad tuttavad. Kuna S. Kornilov pani kaks kuritegu toime isikute grupis, siis võib teda pidada teiste poolt mõjutatavaks. Lisaks väitis Kornilov vestlusel, et just halb seltskond mõjutas teda tarbima narkootikume ja alkoholi ning panema toime kuritegusid. Seega suhtlusringkonnast tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks jääb püsima.
5. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et Sergei Kornilovi varasemat käitumist on mõjutanud sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikume) tarvitamine. Viimase kuriteo pani ta toime nii alkoholi- kui ka narkojoobes. S. Kornilov proovis esimest korda alkoholi
6. aastaselt, 17-
7. aastaselt hakkas ta tarvitama alkoholi rohkem. Alkoholi tarbides võib muutuda agressiivseks ja vägivaldseks. S. Kornilov teadvustab, et alkohol oli kuritegude toime panemise riskiteguriks ning mõistab oma sõnul alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Vestlusel väidab, et ta on motiveeritud ja võimeline oma käitumist muutma, kui saab selles osas tuge. S. Kornilovil on diagnoositud narkosõltuvus. Ta tunnistab, et on sõltlane. S. Kornilovi sõnul proovis narkootikume (amfetamiin) esimest korda 16.aastaselt. Ta tarvitas amfetamiini, heroiini ning teisi opiaate. Enne käesolevat vangistust tarvitas igapäevaselt amfetamiini süstimise teel. Ta on olnud metadooni asendusravil. Kornilov tunnistas, et narkootikume tarvitades võib muutuda vägivaldseks. Samuti tunnistas, et on toime pannud kuritegusid narkojoobes. S. Kornilov ka teadvustab, et narkootikumide tarbimine on tema kuritegeliku käitumise riskiteguriks. Vestlusel väitis kinnipeetav, et mõistab kuidas narkootikumide tarvitamine tekitab kahju nii temale kui ka teistele. Seega on ta valmis loobuma narkootikume tarvitamisest, soovides muuta oma 4 1-19-6625 käitumist. Vabanedes soovib saada tuge ANist, läbida programmi SÜTIK ning muid võimalikke programme, et sõltuvuskäitumisest vabaneda. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus on kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Arvestades sõltuvusainete kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitamise sagedus ja eriliigiliste narkootikumide tarvitamine) leiab kohus, et Sergei Kornilovil alkoholi ja narkootikumide tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud. Sõltuvuskäitumine suurendab paratamatult uute kuritegude toimepanemise riski: pole välistatud, et vabanedes võib S. Kornilov libastuda ja jätkata taas alkoholi ja narkootikumi tarvitamist ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.
8. Kohtu hinnangul räägib Sergei Kornilovi vabastamise vastu ka tema varasem elukäik. S. Kornilovi iseloomustab asjaolu, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, vanglas on teist korda. Varasemalt ta on toime pannud röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Seega on Sergei Kornilov isik, kes on korduvalt kriminaalkorras süüdi tunnistatud, kellel on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kes on ka korduvalt kandnud vanglakaristust. Seejuures peab kohus murettekitavaks asjaolu, et S. Kornilov on isik, keda on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud vägivallaga. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis, kuid varasemad karistused oma eesmärki täitnud ei ole. Kui isiku kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk, puudulik probleemilahendus oskus, impulsiivsus, sõltuvusprobleemid ning ükskõikne suhtumine ühiskonna normidesse ja reeglitesse, puudub kohtul võimalus anda toetav hinnang kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus järeldab, et uute vägivallaga kuritegude toimepanemise oht on suur. Kuigi S. Kornilov kinnitab, et nüüd on tema suhtumine ja põhimõtted vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on alati pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toime panemist. Seetõttu ei saa ka tema eeskujulikule käitumisele vangistuses omistada liiga suurt tähtsust. S. Kornilovi varasemad käitumisaktid ei tekita usaldust, et kinnipeetav suudab sel korral järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu ja korduvkaristatus sellele, et Sergei Kornilovi näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga ning oht kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus.
9. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Sergei Kornilov on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid seda ta positiivselt läbida ei suutnud. Nimelt tunnistati S. Kornilov süüdi Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega ja teda karistati vangistusega 8 kuud. Kuna S. Kornilov pani antud kuriteo toime katseajal, moodustas kohus liitkaristuse Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega mõistetud karistusega ning mõistis Kornilovile liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 8 kuud. Viru Maakohtu 20.11.2018 määrusega vabastati S. Kornilov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga kuni 19.12.2019, kohustades teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja

75 lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. S. Kornilov vabanes vanglast 06.12.

1. Viru Maakohtu 28.11.2019 määrusega pöörati Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 13 päeva vangistust 5 1-19-6625 täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus katseajal registreerimiskohustust. Peale selle pani S. Kornilov katseajal toime uued kuriteod (röövimise ja korduva kehalise väärkohtlemise), mille eest teda karistati Viru Maakohtu 04.12.2019 otsusega. Selline varasem käitumine teeb kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Süüdimõistetu on analoogses olukorras riigi usaldust juba korra kuritarvitanud ja eelmisel korral tingimuslik karistus ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ei täitnud oma eesmärki.
2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed võimalikud elutingimused ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, alkoholi ja narkootikume tarvitamine, kriminaalhoolduslike kohustuste mittetäitmine jne. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Sergei Kornilovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus Sergei Kornilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6