Obsah (6)
§ 76§ 184§ 65§ 68§ 75§ 74KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2023 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-4795 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Ham
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Roman Mihhailov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Roman Mihhailovi Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 158,40 eurot (sada viiskümmend kaheksa eurot ja 40 senti), sh käibemaks 26,40 eurot. Mõista Roman Mihhailovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 158,40 eurot (sada viiskümmend kaheksa eurot ja 40 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700064656 ning selgitus „Roman Mihhailov, 1-18-4795, 1
(7)kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 04.12.2018 kohtuotsusega on Roman Mihhailov süüdi tunnistatud
§ 184
lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.01.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmata osa s.o 8 kuud ja 23 päeva vangistust võrra ning mõisteti Roman Mihhailovile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 11.12.2017 kuni 28.01.2018, s.o 1 kuu ja 17 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 6 aastat 7 kuud ja 6 päeva vangistust. Seisuga 04.12.2018 tuli Roman Mihhailovil ära kanda 6 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust alates 04.12.
- Kohtuotsus jõustus 14.02.
- Viru Vangla esitas 20.04.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 04.12.2018 ja lõpp 30.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 17.03.
- 25.04.2023 registreeriti Viru Maakohtus Roman Mihhailovi motivatsioonikiri koos lisadega. Kinnipidamisasutuses Roman Mihhailovi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressile x, kus asub x korpus. Elukoha kontrolli käigus (08.03.23) ning vestluses sealsete töötajatega selgus, et majutusteenust võimaldatakse Roman Mihhailovile, kui ta käitub eeskujulikult. Vestlusel andis teada, et peale "x" läbimist soovib üürida Tallinnas korterit. EHIS andmetel on kinnipeetaval keskharidus, mille omandas x (lõpetas kooli 2012 aastal).
- aastal Tartu Vanglas alustas õpinguid x plaatija erialal, kuid katkestas tervislikel põhjustel. Varasema riskihindamise andmetel on isik osalenud CE kategooria mootorsõidukijuhi koolitusel 19.09.2017-03.10.
- Isiku sõnul on varasemalt töötanud Soomes ehitusel töölepingu alusel 1-2 kuud ning teinud Narvas juhutöid ehituse alal. Sissetulekuks oli enne vangistust töötutoetus, tasu juhutöödest ja narkootikumide käitlemisest saadud tulu. 22.03.2023 K-raha andmetel isikul tasumata nõudeid 2
(7)ei ole. Vabanemisfondis 4500 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja vanaema, kes elavad Narvas. Õde elab Tallinnas. Isiku sõnul on suhted lähedastega head ja toetavad ning suheldakse telefoni teel. Ta on olnud abielus, kuid praeguseks on abielu lahutatud. Kinnipeetaval on tütar. Vestlusel avaldas, et perekond aitab lapse ema materiaalselt ning võtavad osa ka kasvatamisest. Vabanemisel soovib ise last toetama hakata. Tütre emaga on suhted head. Isiku sõnul on tal palju sõpru, sh kriminaalse taustaga isikud. Vahel tarvitas marihuaanat (2-3 korda nädalas). Kokaiini tarvitas pidudel keskmiselt kord nädalas. Võis teha kokaiinist pausi kuskil kuu aega (tegeles aktiivselt spordiga), samas sellel ajal jätkas marihuaana suitsetamist. Isiku sõnul tarvitas kokaiini viimati 1-2 päeva enne kinnipidamist (19.12.2017). Isiku sõnul ei ole kunagi süstinud, kuid psühhiaatri 31.05.2019 hinnangust nähtub, et isik manustas narkootikume süstimise teel. Kinnipeetava sõnul pani kuriteo toime selleks, et endale narkootikume hankida. 2018. aastal on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Käesolevalt väidab, et on loobunud narkootikumide tarvitamisest ning soovib minna tööle, sh võimalusel välismaale, tegeleda spordi ja perekonnaga. Tunnistab, et vangistuse alguses oli tal konflikte ametnikega, kuna esines psühhiaatrilisi probleeme. Käesolevalt on tervis paranenud ning on temaga töötavate ametnike suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Roman Mihhailov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, see on kuni 30.06.2025 ning käitumiskontrolli 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata järgmised kohustused:
§ 75lg 2 p 2
(1)- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kohtu poolt määratud isikuteks võib lugeda viimase kuriteo kaaslasi- x (ik x); x (ik x); x (ik x); x (ik x);
§ 75
lg 4 - läbima rehabilitatsiooniprogramm “Elav Lootus” Päästearmee Lootusemajas, kui isik annab selleks nõusoleku. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 24.04.2023 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Pärast vabanemist plaanib veeta aega "x" rehabilitatsioonikeskuses aadressil x. Seal võib ta eraldada aega enda jaoks, ka psühholoogi nõustamiseks ja siis õpetatakse kuidas kohaneda ühiskonnas vabanemise järgselt. Samuti on olemas C-kategooria juhtimisluba ja järgnevalt soovib lõpetada E-kategooria koolituse ja olla rekkajuht. Samuti õpingute ajal, siis töötab ettevõttes x OÜ. Ja selles ettevõttes on töö seotud penoplasti operaatoritööga. Samuti abiellub 10. mail ja soovib naasta normaalsesse ellu. Samuti on tütar, keda tuleb toetada. Kaitsja leidis, et Roman Mihhailovi puhul on täidetus nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuritegude üheks põhjuseks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest, aga Roman Mihhailov on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja saanud head tagasisidet. Järgnevalt on isik olnud väga aktiivselt ka näiteks töö osas, ta on töötanud 3
(7)vanglas koristajana, kaupluses abitöölisena, ja probleeme temaga ei ole olnud. Kinnipeetava ema x on kohtunikule saatnud e-kirja, et miks isik keeldus töötamast, et isikul on diagnoositud krooniline haigus ja peale ravikuuri lõppu töötas ta siis edasi, et ta palus ennast ise uuesti tööle nagu värvata. Ja kuna ka vangla on ette heitnud M seda, et tal on hästi palju kriminaalse taustaga sõpru, kes tema kuritegude toimepanemist mõjutavad, et siis seetõttu soovibki tegelikult M ka Narvast lahkuda, kuna need isikud kõik elavad Narvas, ja soovib pöörata uue lehekülje ja asuda elama Tallinnasse. Garantiikirjas nähtub, et Roman Mihhailovile võimaldatakse tööd. Tal on olemas perekond ja ei ole võlgnevusi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Mihhailovi tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Roman Mihhailov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Roman Mihhailov kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
§ 76lg 2 p-st 2.
Nimetatud sätte kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui 4 kuud. Viru Maakohtu 04.12.2018 otsusega tuli Roman Mihhailovil ära kanda 6 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust alates 04.12.2018. Seega
§ 76
lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus Roman Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks on täidetud. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 4
(7)Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Roman Mihhailovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Roman Mihhailov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, Roman Mihhailovil kaks kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Varasemalt tunnistati Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega Roman Mihhailov süüdi
§ 184
lg 2 p 1 järgi ning lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust.
§ 74
sätete alusel jäeti vangistus Roman Mihhailovi suhtes tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, allutades ta käitumiskontrollile(üheks kohustuseks oli
75 lg 2 p-s 21 ettenähtud kohustus). Roman Mihhailov käitles narkootilisi aineid kahtlustatavana kinnipidamiseni ning ta vabastati vahi alt kohtuotsuse kuulutamisel 02.06.
- Viru Maakohtu 29.01.2018 määrusega pöörati Roman Mihhailovile Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele. Viru Maakohtu 04.12.2018 kohtuotsusega mõisteti Roman Mihhailov süüdi uue rahvatervise vastase kuriteo toimepanemises, mille ta pani toime katseajal. Samuti märgib kohus, et Roman Mihhailov Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusekohaselt tavatult kaua eelvangistuses (2 aastat 12 päeva). Seega on süüdimõistetule antud varasemalt võimalus seaduskuulekaks eluviisiks, kuid süüdimõistetu ei ole seda võimalust kasutanud. Vastupidiselt on isik etteplaneeritult pannud toime uue kuriteo. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Roman Mihhailov on enda varasema käitumisega näidanud, et vabaduses viibides ei ole ta võimeline püsivalt seaduskuulekalt käituma. Arvestades isiku varasemat käitumist, siis on põhjust arvata, et Roman Mihhailovil on käitumismustri kohaselt võib isik panna toime taas rahvatervise vastase kuriteo, mida soodustab ka narkootiliste ainete sõltuvus. Roman Mihhailov on vangistuses viibimise ajal osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja täitnud täitmiskava. Roman Mihhailov omandas vangistuses riigikeele õppes B1 taseme ning toimiku materjalide kohaselt on ta varasemalt B2 tasemeeksami sooritanud. Samuti on Roman Mihhailov läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 19.07.2018-30.08.
- Programmi läbiviija hinnangul oli vahel aktiivne ja vahel kuulaja rollis, tõi välja oma võimalikud riskifaktorid ja kuidas saaks nendega toime tulla. Töötanud on Roman Mihhailov vangistuse jooksul aktiivselt koristajana mitmel korral ja abitöölisena. Iseloomustuse kohaselt on ühel korral isik keeldunud tööst, kuid kohus märgib, et arvestab kehtivate distsiplinaarkaristustega ning iseloomustuse kohaselt on tuvastatav, et isik on püsivalt olnud tööga hõivatud. Samuti on süüdimõistetu osalenud tugigrupis Tagasilanguse ennetamine, kus osales aktiivselt ja tegi ülesanded alati ära. Samuti on osalenud sõltuvusteemalistes loengutes Keemilise sõltuvuse loengud ja osalenud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis 12 sammu meetodil. Süüdimõistetu on õppinud Tartu Kutsehariduskeskuses ehitusviimistluse erialal, kuid õpingud katkestanud tervisliku seisundi tõttu. Käesoleval ajal soovib süüdimõistetu omandada Ekategooria juhiload, seega on siiski positiivne, et süüdimõistetu suhtub enesearendusse positiivselt ja omab tulevikuks plaane. Samuti hindab kohus, et süüdimõistetul on säilinud toetavad suhted oma perekonnaga. Vabaduses soovib süüdimõistetu osaleda tütre elus ja samuti on plaanis lähiajal abielluda. Kohus märgib, et on positiivne, et süüdimõistetu on seadnud endale eesmärgiks perele keskenduda, kuid märgib, et isiku tütar on sündinud enne vangistust ja väikese lapse olemasolu ei motiveerinud Roman Mihhailovi varasemalt seaduskuulekalt 5
(7)elama, seega on kaheldav, kas positiivsed eesmärgid (abiellumine ja lapse elus osalemine) motiveerivad teda seaduskuulekalt käituma. Vangistuse ajal on Roman Mihhailov olnud tööga hõivatud. Vangistusele eelneval ajal on olnud isiku töökogemus äärmiselt vähene ja isiku peamised sissetuleku on moodustanud töötutoetus, juhutööd ja kriminaalsel teel saadud tasu. Peale vabanemist on isikul garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ tootmisliini operaatorina. Kohtu hinnangul on positiivne, et Roman Mihhailov on käesolevaks ajaks olnud tööga hõivatud, kuna see tagab paremad eeldused tööharjumuste rakendamiseks vabaduses. Kinnipeetaval ei ole võlgnevusi ja vabanemisfondis on 4500 eurot. Arvestades isiku rahalist seisu, töökoha olemasolu ja loodud tööharjumusi on isikul võimalik piisava motiveerituse korral teenida legaalset sissetulekut ja sellest elatuda. Roman Mihhailovil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressile x, kus asub x x. Elukoha kontrolli käigus (08.03.23) ning vestluses sealsete töötajatega selgus, et majutusteenust võimaldatakse Roman Mihhailovile, kui ta käitub eeskujulikult. Elukoha näol on tegemist rehabilitatsioonikeskusega, kus isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba. Asutuse poolt pakutakse eluaset, toitlustamist (kolm korda päevas) ning vaimset ja psühholoogilist tuge. Abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist. Kohtuistungil on kaitsja välja toonud, et süüdimõistetu soovib elama asuda Tallinna, et olla eemal enda kriminaalse taustaga sõpradest ja tuttavatest. Kohtu hinnangul säilib rehabilitatsioonikeskusesse elama asumise korral positiivse toe kõrval risk omandada uusi tutvusi kriminaalset käitumist pooldavate inimestega. Kuigi käesoleval ajal ei soovi Roman Mihhailov endiste sõpradega suhelda, siis võib isiku uus elukorraldus luua negatiivseid riske, mis võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Roman Mihhailovi puhul võib uute kuritegude toimepanemist soodustada narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetav alustas narkootiliste ainete tarvitamist alaealisena ja on vangla iseloomustuse kohaselt enda sõnul ka varasemalt periooditi narkootilisi aineid mitte tarbinud. Enne vangistust tarvitas ta narkootilise aineid ligi aasta jooksul püsivalt ja samuti tarvitas ta kõigest 1-2 päeva enne kinnipidamist kokaiini. Seega on Roman Mihhailovi põhiliseks takistuseks olnud narkootiliste ainete tarvitamisel kinnipidamisasutuses viibimine. Vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 19.07.2018-30.08.2018, osalenud tugigrupis Tagasilanguse ennetamine, osalenud sõltuvusteemalistes loengutes Keemilise sõltuvuse loengud ja osalenud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis 12 sammu meetodil. Tagasiside kohaselt on Roman Mihhailov osalenud vahelduva aktiivsusega, kuid on kaasa mõelnud ja programmid positiivselt läbinud. Olenemata positiivsetest muudatustest vangistuse jooksul, kahtleb kohus, kas süüdimõistetu suudab vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitada. Varasemaid võimalusi narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks süüdimõistetu kasutanud ei ole(katseajal viibimine). Teadaolevalt ei ole kinnipeetaval vangistuses võimalik narkootilisi aineid tarvitada, kuid vabaduses on isikul võimalik narkootilisi aineid hankida. Kohtul puudub veendumus, kas muutused isiku suhtumises narkootiliste ainete tarvitamisesse on püsivad ja vabaduses suudab süüdimõistetu jätkata kainet eluviisi. Samuti peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et varasemalt on vangistuse jooksul esinenud Roman Mihhailovil konflikte ametnikega, mille põhjustasid psühhiaatrilised probleemid. Kuigi käesolevaks ajaks on tervis paranenud ja konflikte ei ole esinenud, siis on vangla iseloomustuse kohaselt isikul lisaks diagnoositud kroonilistele haigustele ka psühhiaatriline haigus. Seega säilib risk, et isiku käitumist ja narkootiliste ainete tarvitamist võib mõjutada isiku vaimne tervis. 6
(7)Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Käesoleval hetkel ei kaalu Roman Mihhailovi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, töökoha ja lähedaste olemasolu) üle negatiivseid argumente (eelnev kuritegelik käitumine, narkosõltuvus). Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman Mihhailov vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Roman Mihhailovi kaitsja Marika Suurpere taotles kohtult riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist 158,40 euro suuruses summas, sh käibemaks summas 26,40 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil kohtuistungiks ettevalmistamisele ja suhtlusele kliendiga 75 minutit, mis on võrdeline 90 euroga. Kohtuistungi kuluks on 35 minutit ehk 42 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse summas 132,00 eurot (lisandub käibemaks). Kõnealune menetluskulu kogusummas 158,40 eurot kuulub Roman Mihhailovilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe aluseid menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Selliseid asjaolusid ei toonud kohtuistungil välja ka süüdimõistetu ja tema kaitsja. Menetluskulu kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 7
(7)