1-21-5376/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2023 Kohtuasja number 1-21-5376 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Aleksei Brazinski (isikukood 37705082232) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2023 määrus Määruskaebuste esitajad Aleksei Brazinski ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Margit Luga Menetluse vorm Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksei Brazinski ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
4. mai 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Tagastada Aleksei Brazinskile tema määruskaebusele lisatud väljavõte haigusjuhtudest.
6. Määrata Advokaadibüroo Simon OÜ-le määruskaebemenetluses Aleksei Brazinskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot.
7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Brazinskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 172,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
8. Viru Maakohtu
9. mai 2023 määrusega jäeti Aleksei Brazinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. A. Brazinski kannab alates
10. juunist 2021 temale Viru Maakohtu
11. septembri 2021 otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud 2 aasta 4 kuu ja 28 päeva pikkust liitvangistust, mis mõisteti talle korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ka enne seda oli teda korduvalt kriminaalkorras karistatud. A. Brazinski oluliseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks on alkohol. Kuigi vanglas on A. Brazinski läbinud vastava sotsiaalprogrammi, on A. Brazinski motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks vangla iseloomustuse kohaselt madal. On positiivne, et A. Brazinski pole rikkunud vangladistsipliini, ta õpib vanglas eesti keelt, teda on ootamas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ei saa aga jätta arvestamata, et mitmed positiivsed tegurid esinesid juba varemgi. Ka on A. Brazinskil palju võlgu.
12. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused A. Brazinski ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes mõlemad paluvad A. Brazinski vabastada.
13. A. Brazinski märgib oma kaebuses kokkuvõtlikult järgmist. Vangla iseloomustuses on mitmeid valeandmeid ja kontaktisik takistab tema vabastamist. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi vaid ühe korra. Teda on süüdi tunnistatud ka alusetult. Ta on end parandanud. Avavanglasse teda ei lasta. Ta on nõus läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
14. Kaitsja kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. A. Brazinski on oma tegude keelatusest aru saanud. Ta ei soovi enam kuritegusid toime panna. Maakohus nägi põhjendamatult riski alkoholi tarvitamises. A. Brazinski on läbinud sotsiaalprogrammi. A. Brazinskil on vanglas käitunud hästi, ta õpib eesti keelt ja tal on vabaduses elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. A. Brazinski soovib vabaduses erinevaid asju õppida. A. Brazinskit aitaks kriminaalhooldaja. A. Brazinski on nõus alluma elektroonilisele valvele. A. Brazinski elukoht ja perekonna tervis on ohus, kuna katus laseb vett läbi.
15. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige A. Brazinski korduvad (väga eriliigilised) kuriteod, varasemate karistuste, sh vangistuse ebatõhusus ning tema probleemid alkoholi tarvitamisega annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis A. Brazinski ennetähtaegselt vabastamata. Seetõttu leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebustel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Brazinski ja tema kaitsja kaebused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. Määruskaebusele lisatud väljavõte haigusjuhtudest tuleb A. Brazinskile tagastada.
17. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kliendiga nõupidamisele, kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 120 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Brazinskilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2