1-14-8868/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2023 Kohtuasja number 1-14-8868 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Jevgeni Paršini (isikukood 38102122231) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Jevgeni Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sofja Hristoforova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroo Sirje Must OÜ-le vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt määruskaebemenetluses Jevgeni Paršinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Paršinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 180 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
9. Viru Maakohtu
10. detsembri
11. a otsusega tunnistati Jevgeni Paršin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 1 ja 3 järgi mõrvas ning talle mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistuse kandmise aja algust J. Paršini kinnipidamisest
12. mail
13. Tema karistusaeg lõppeb
14. mail
17. mail 2023 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid otsustamaks J. Paršini tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ega vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
18. Viru Maakohus jättis
19. mai
20. a määrusega J. Paršini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et vaatamata formaalsete nõuete täidetusele ei esine süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi.
21. Ehkki J. Paršini käitumine vanglas on olnud eeskujulik – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud majandustöödel, töötanud puidutreialina ning läbinud sotsiaalprogramme –, tuleb arvesse võtta ka tema varasemat elukäiku. J. Paršinit on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, mille toimepanemisel on ta kasutanud ka vägivalda. Kuritegusid sooritas ta hõlptulu teenimise eesmärgil. Seega on oluline, et enne tingimisi ennetähtaegset vabanemist läbiks J. Paršin kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Praegusel juhul on tal läbimata vestlused majandusliku toimetuleku oskusest ning ametliku töö positiivsetest külgedest ja vajadusest.
22. Materjalidest ei nähtu midagi sellist, mis viitaks J. Paršini hoiakute muutumisele. Kohtuistungil ei suutnud ta vastata küsimusele, kas ta tunnistab tapmise toimepanemist. Murekohaks on ka tema võlad. K-Raha andmetel on tal võlgu kokku 16876,15 euro ulatuses, mis raskendab oluliselt tema vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Ehkki ennetähtaegse vabanemise korral soovib J. Paršin asuda tööle, polnud ta vabaduses motiveeritud tööd leidma. Töötamise registri andmetel pole ta kunagi ametlikult töötanud. Vanglas esinesid tal probleemid tööandja korralduste täitmisega: ta keeldus tegemast toidujagamiseks vajalikku BAK-testi, mistõttu eemaldati ta töölt. J. Paršini poolt minevikus toime pandud varavastased kuriteod näitavad, et oma majanduslike probleemide lahendamiseks on ta valinud kuritegeliku tee.
23. J. Paršin on kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest neli on arhiveeritud. Sooritatud kuritegudest 4 on vägivaldsed. Vangistuses viibib J. Paršin teist korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, omastamise, väljapressimise, kuritahtliku huligaansuse ja kelmuse eest. Käesolevalt on J. Paršin toime pannud piinaval ja julmal viisil tapmise. Kuriteod on oma loomult läinud raskemaks. Süüdimõistetu poolt sooritatud kuritegude ühiseks soodusteguriks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus. Olgugi, et arhiveeritud õigusrikkumised jäävad ajaliselt päris kaugele, tuleb nentida, et nii arhiveeritud karistuste kui ka kehtivate karistusandmete kaal on ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse üle otsustamisel suur. Seda enam, et alates
24. maist 2014 viibib J. Paršin vanglas, st riigipoolse kontrolli all. Seega pole välistatud, et J. Paršini õiguskuulekas käitumine on tingitud rangema kontrolli all viibimisest. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga, et J. Paršini senine elukäik on näidanud, et tal on olnud raskusi oma käitumise kontrollimisega vabaduses. J. Paršin võib vabaduses olles toime panna väga ohtlikke kuritegusid.
25. J. Paršini kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus. Uute kuritegude toimepanemise oht võib realiseeruda ka siis, kui ta tarvitab alkoholi või narkootikume, kui tal tekivad majanduslikud raskused või kui ta tegutseb grupi mõjul. J. Paršin võib vabaduses sattuda uuesti alkoholi või narkootiliste ainete küüsi, mis suurendab tõenäosust, et ta naaseb varasema kuritegeliku käitumismustri juurde. Kinnipeetav on sooritanud korduvalt 2 kuritegusid, olles ise alkoholijoobes. Välistatud pole ka narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine. Kuigi meditsiiniosakonna andmetel ei ole J. Paršinil sõltuvust diagnoositud, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on tarvitanud erinevaid narkootikume. Vabadusse naastes on tõenäoline ka kriminaalsete tutvuste taastumine. Määruskaebus
27. mail 2023 esitas J. Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul vaidlustatud kohtumäärus tühistada ning J. Paršin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada. Kaitsja on seisukohal, et J. Paršinit positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles teda negatiivselt iseloomustava teabe. Elektroonilise järelevalve kohaldamine annab J. Paršinile võimaluse kergemini ühiskonda integreeruda. Lühidalt märgib kaitsja järgmist.
28. Keeleõpingute katkestamine ei näita J. Paršini motiveeritust ning seda, kas ta on vabaduses võimeline elama õiguskuulekat elu või mitte. J. Paršinil polnud eesti keele eksamiks valmistumiseks aega. J. Paršin soovib väga omandada kutseharidust, kuid tal pole olnud võimalik seda teha.
29. J. Paršinil on olemas tööharjumus, ta on osalenud Viru Vangla majandustöödel koristajana ning AS Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis puidutreialina. Vabanemise korral soovib J. Paršin asuda tööle OÜ-sse Ligandens. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel ei teki J. Paršinil enda elatamisega ning võlgnevuste tasumisega probleeme.
30. Mingit tähtsust pole sellel, kas J. Paršin tunnistab tapmise toimepanemist. J. Paršin on viibinud vangistuses väga pikka aega ja tema käitumine kogu selle aja jooksul on olnud väga hea.
31. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta teadvustab endale uimastite ja alkoholi kahjulikkust. J. Paršin kinnitas kohtuistungil, et narkootilisi aineid tarvitas ta viimati nooruses ja alkoholi vastu ta huvi ei tunne. Samuti kinnitas ta, et ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale J. Paršini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
33. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul pole maakohus J. Paršinit vabastamata jättes kaalutlusviga teinud.
35. Väärib tunnustamist, et J. Paršini käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav, ta on osalenud tööhõives ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Hea on seegi, et tal on säilinud toetavad suhted emaga. Käitumiselt on teda iseloomustatud tagasihoidliku ja rahulikuna. Sellegipoolest ei ole loetletud positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad tema ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
36. Esmalt tuleb tõdeda, et J. Paršini vägivallakuritegu oli raske ja rafineeritud. Viru Maakohtu
37. detsembri
38. a otsusest nähtub, et J. Paršin tungis
39. a maikuu öösel meelelahutusasutuse lähistel kahele alkoholijoobes olevale inimesele noaga kallale, lüües mõlemat korduvalt noaga – enne üht, pärast teist. Seejärel võttis ta ette esimese ohvri, asudes maaslamajat noaga lööma nii, et tabas tema kaela, rindkere ja selga. Pärast seda jooksis J. Paršin järele teisele ohvrile, lüües tedagi korduvalt noaga nii, et viimane maha kukkus. Seepeale naasis J. Paršin esimese ohvri juurde ning jätkas tema pussitamist. Oma tegevusega tekitas süüdimõistetu ühele ohvrile 16, teisele 33 torkelõikehaava. Üks kannatanutest suri koha peal, teise elu õnnestus meedikutel aga päästa. Eelöeldu tähendab, et J. Paršin on võimeline kasutama ekstreemset vägivalda ning näitama üles erakordset jõhkrust inimelu suhtes. Iseäranis tähelepanuväärne on seegi, et J. Paršini tegu polnud juhuslikult tekkinud olmetüli tagajärg, vaid planeeritud ettevõtmine – maakohtu otsusest nähtuvalt kontrollis ta ohvrite viibimiskohta ning ootas neid enne rünnakut baari juures. Arvestades eelkirjeldatud raske isikuvastase teo asjaolusid, peab tõenäosus millegi sarnase kordumiseks olema väga väike ja säärase kuriteo sooritanud isiku usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. Niisuguseid põhjusi kolleegiumi hinnangul ei leidu.
40. J. Paršin ei viibi vanglas esimest korda. Seega ei suutnud eelmine vangistus J. Paršinit õiguskuulekale teele suunata, mistõttu on alust kahelda, kas seda teeb praegune vangistus.
41. Ekslik on kaitsja väide, justkui ei saaks otsus ennetähtaegse vabastamise üle sõltuda sellest, kas ja mil määral kinnipeetav oma süüd tunnistab. Vangistuse täideviimise eesmärkideks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on oluline tuvastada, kas süüdlane on karistuse kandmise ajal teinud kuriteost vajalikud järeldused. Maakohus juhtis õigustatult tähelepanu sellele, et J. Paršin ei tunnista oma süüd. Asjaolu, et süüdlane pole oma teo ebaõigsust enda jaoks lahti mõtestanud ega sellest järeldusi teinud, tõstab temast lähtuvat uute kuritegude ohtu.
42. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka J. Paršini vabanemisjärgsed elutingimused midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Tal on küll olemas vabanemisjärgne elukoht ja toetav suhe emaga, kuid samasugune sotsiaalne keskkond oli tal ka enne vanglasse sattumist. See teda kuritegudest hoiduma ei pannud. Oluline on seegi, et J. Paršini majanduslik seis pole kiita – tal on enam kui 16 000 eurot võlgu. Väärib küll tunnustamist, et J. Paršin avaldas valmisolekut võlgade tasumisega tegeleda, kuid J. Paršinil võib siiski tekkida soov asuda enda sissetulekuid suurendama kriminaalse tuluga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on teda varemgi varavastaste kuritegude eest karistatud. Niisiis võib finantssurve J. Paršini taas kuritegelikule teele tõugata. Ehkki kutsehariduse mitteomandamist ei saa J. Paršinile õppekohtade puuduse tõttu ette heita, pole maakohus siiski eksinud, kui asus seisukohale, et madal haridustase – ja ka kasin eesti keele oskus – võivad tasuva töö leidmise J. Paršini jaoks keeruliseks muuta.
43. Piisavat kindlust ei tekita ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll, sh elektrooniline valve. J. Paršini jaoks võib komistuskiviks saada alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Ehkki kaitsja toob välja, et J. Paršin teadvustab endale uimastite ja alkoholi kahjulikkust ning tal pole diagnoositud ainsatki sõltuvust, eksisteerib kolleegiumi hinnangul siiski arvestatav oht, et ta võib libastuda ning neid aineid uuesti pruukima hakata. Maakohus märkis õigustatult, et
44. aastal toimunud „Eluviisitreeningu“ jätkuvestluses avaldas J. Paršin, et tal pole probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ometi pani ta mõrva toime purjuspäi. Tema iseloomustusest nähtub, et kuritegusid on ta joobnuna sooritanud varemgi. Seega on ilmne, et vähemasti alkohol on J. Paršini jaoks oluliseks riskifaktoriks. Vähetähtis pole seegi, et J. Paršin on oma varasema elu jooksul regulaarselt narkootikume pruukinud. Sealjuures on narkootikumide ring, mille on ta ära proovinud, võrdlemisi lai. Vahetult enne käesolevat vangistust tarvitas ta 4 narkootikume tihedasti. Seega on võimalik seegi, et J. Paršinit võib vanglast vabanedes tabada kihk uuesti narkootikume pruukida. Uimastite manustamine pole aga ohtlik mitte üksnes seetõttu, et need võivad tarvitaja käitumist mõjutada, vaid ka seepärast, et nende hankimine võib kaasa tuua hulgaliselt probleeme. Esiteks võib narkootikumide hankimine J. Paršini jaoks kaasa tuua kriminaalse tutvusringkonna taastekke. Teiseks võib narkootikumide soetamisega seotud kulu suurendada J. Paršini võimalikku finantssurvet. Mõlemad faktorid võivad tõugata J. Paršini taas kuritegelikule teele.
45. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
46. mai
47. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
49. mail 2023 esitas J. Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi M. Suurpere ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 20 minutit, kliendiga nõupidamisele 15 minutit ning määruskaebuse koostamisele 135 minutit. Nende toimingute eest soovib ta saada tasu kokku 204 eurot, sealhulgas käibemaks 40,80 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatuks saab pidada vaidlustatud kohtumääruse tutvumisele kulunud aega ning selle eest küsitud tasu. Samuti pole põhjust kahelda selles, et kaitsjal kulus J. Paršiniga nõu pidamiseks veerand tundi. Samas ei saa põhjendatuks pidada määruskaebuse koostamisele kulunud aega ning selle eest küsitud tasu. Kaitsja määruskaebus on mahult küll viis A4-lehekülge, kuid kaitsja põhjendused on vähesisukad – peaasjalikult vaidleb ta vastu maakohtu järeldustele – , mis ei eeldanud keerukat õiguslikku analüüsi. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 90 minutit, millele vastava tasu suurus on 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. Niisiis kokku on kaitsja põhjendatud tasu suurus 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot. Selles ulatuses ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse ka rahuldab. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Paršinilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5