MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1173 Haldusasi Fuxia Holdings OÜ kaebus Viimsi Vallavolikogu 18.04

§ 7

). Kaebajale on tehtud pakkumus (

§ 26lg 2).

Kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega, kuid ei nõustu tasu või vahetamiseks pakutava kinnisasja hindamise tulemusega, võib ta teha võrdlevale hindamisaruandele tuginedes omapoolse ettepaneku. Seejärel asuvad menetlusosalised läbi rääkima (

§ 26lg 7).

Kuivõrd kaebaja on esitanud vastustajale alternatiivse käsitluse, kuidas tuleks väärtust arvestada, ei ole haldusmenetlus veel lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et haldusmenetluse algatamise ja pakkumuse tegemisega oleks rikutud kaebaja mittemenetluslikke õiguseid. Ka ei nähtu, et vältimatult antaks kaebaja õiguseid rikkuv haldusakt. Vastustajal on läbirääkimiste käigus võimalus oma pakkumust korrigeerida ning igal juhul on kaebajal võimalik kaitsta oma õiguseid kohtus, kui sundvõõrandamine lõpliku haldusaktiga otsustatakse. Vastustajal ei ole 18.04.2023 ega 28.04.2023 menetlustoiminguid võimalik kaebaja arusaama kohaselt sundtäita. Praegu puudub ka selge keelunorm, mis välistaks kaebaja kinnistute suhtes kinnisasja omandamise menetluse algatamise.

§ 4

lg 2 keelab küll kinnisasja omandamise, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus, kuid sellest ei tulene keeldu kinnisasja omandamise menetluse läbiviimiseks, mille tulemusel alles saabki üldjuhul selguda, kas avaliku eesmärgi saavutamiseks on kinnisasja omandamine vältimatult vajalik või mitte. Vastustaja on 18.04.2023 otsuse osades I ja III (dtl 34 ja 36) piisavalt põhjendanud, milles võib seisneda avalik huvi kinnistute omandamiseks. Kohtule ei nähtu, et menetluse algatamine oleks olnud ilmselgelt meelevaldne (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019 määruse nr 3-18-2196 p 11 jj). Kui kaebaja esitab vastavad vastuväited, tuleb vastustajal avaliku huvi olemasolu või leebemaid meetmeid kaaluda veelkord lõplikus haldusaktis. Kohtule nähtub kaebaja väidetest, et ennekõike on kaebaja huvitatud suuremast hüvitisest. 4. Motivatsioonitasu makstakse juhul, kui pooled jõuavad kinnisasja omandamises kokkuleppele (

§ 15lg 1).

Nagu kohus eelnevalt selgitas, toimuvad praegu läbirääkimised (

§ 26

) ning on võimalik kokkuleppe sõlmimine (

§ 27

). Põhiseaduse § 32 lg 1 ls 2 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kaebajal on võimalik hüvitise suurust, sh õiglast suurust kohtus vaidlustada. Motivatsioonitasu ei ole õiglase suuruse osaks, vaid riigi poolt seatud täiendav hüve. Riigikohus selgitas 06.06.2023 otsuses nr 5-22-15, et motivatsioonitasu eesmärk pole aga isikule kinnisasja väärtuse hüvitamine, vaid tema motiveerimi2

§ 2lg 4).

Omandatavat kinnisasja koormav piiratud asjaõigus või märge kustutatakse kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse või märke omaja nõusolekul (

§ 271lg 1), kuid võimalik on ka sundkustutamine (lg 2).

Kinnisasja koormanud ja menetluse käigus kinnistusraamatust kustutatud õiguste omajal on õigus ühe aasta jooksul pärast omandatud kinnisasja tagastamist nõuda kinnisasja omandajalt talle kuulunud õiguste ennistamist (

§ 38

). Arvestades isiklike kasutusõiguste sisu (dtl 23 jj), siis peab kohus väheusutavaks, et vastustaja on huvitatud nende kustutamiseks, kuivõrd need tagavad ennekõike elektri-, gaasi-, vee- ja sidevõrgu toimimise.

1. Kuivõrd kohtule ei nähtu, et menetlustoimingud rikuksid juba praegu kaebaja õiguseid nii, et haldusmenetluse käigus ei oleks võimalikke kaebaja väidetud minetusi kõrvaldada; või et vastustaja annaks vältimatult õigusvastase lõpliku haldusakti, puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada. Kaebajal on võimalik osaleda haldusmenetluses, esitada kõik asjakohased seisukohad, arvamused ja vastuväited seal ning lõpptulemusega mittenõustumisel esitada kaebus koos võimaliku hüvitamisnõudega halduskohtule.
2. Hetkel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja viidatud dokumendid ei ole haldusaktid, vaid on menetlustoimingud. 18.04.2023 otsuse ega 28.04.2023 pakkumuse alusel ei ole võimalik midagi sundtäita. Kohtule nähtub ka, et kaebajat häirib ennekõike pakutav hind, mitte aga sundvõõrandamise võimalus ise. Igal juhul on kaebajal mõlemal juhul võimalik esitada sundvõõrandamise otsusele kaebus ja taotleda siis esialgset õiguskaitset.
3. Kuivõrd kaebajal on lepinguline esindaja ja kohus on küsinud vastustajalt seisukohta, selgitab kohus selguse mõttes, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 4), sh kuna vaidlus puudutab vastustaja põhitegevust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3